Põlemine (Burning / Beoning)

Chang-dong Lee

Chang-dong Lee film kulgeb väga aeglaselt suure ja ootamatu kulminatsioonini, edastades vaatajale loodud kujundeid nii distantseeritult ja vaoshoitult, et seda võiks seostada pigem kirjanduse kui filmiga. Haruki Murakami lühijutul põhinev “Põlemine” suudab heal moel anda edasi Murakamile iseloomulikku karakteri- ja maailmatunnetust, et vaataja, kes Lee ja Murakami seostest lugenud ei ole, märkab seda filmis sellest hoolimata. Kuigi filmis esineb ka tegevusliine, mis justkui kuhugi ei vii, tunduvad need esmajoones siiski vajalikena, et hoida filmi tempo madalal ja tegelastega seotud salapära kõrgel. Kõige selle juures ei ole “Põlemine” pelk ekraniseering, vaid pakub visuaalselt ja emotsionaalselt terviklikku lahendust. 4/5

“Põlemine” linastub veel 1. detsembril kell 20.30 Coca-Cola Plazas.

Soosik (The Favourite)

Yorgos Lanthimos

Tegu on heade näitlejatööde, rütmi ja visualistikaga inglise õukonnadraamaga, mis on võrreldes lavastaja eelnevate filmidega ilmselt kõige vaatajasõbralikum. “Soosik” loob aristokraatiast vastuolulise, ehkki usutava pildi, misjuures tuuakse “kõrge” “madalale”. Ühes rohkete fish-eye-kaadritega tõmmatakse võimu ülevus suure hoo ja rõõmuga alandava sopa sisse. Vaatajale tuletatakse meelde, et sinna kuuluvad tegelikult kõik inimesed nende seisusest hoolimata. Kuigi tuleb nõustuda, et ühest valitsejast teeb valitseja eeskätt see, kui teda koheldakse kui valitsejat, siis teisest küljest näitab Lanthimos, et valitseja võib valitseja olla ka siis, kui teda sellena ei kohelda. Hoolimata valitseja puudujääkidest ja allaheitlikkusest teiste manipuleeriva käitumise suhtes on tegu ikkagi valitsejaga. Lanthimose valitseja ei kao kuhugi ära ega kaota hetkekski ka võimu, kuid tema poolehoiu võitmise korral võidakse valitseda nii iseennast, riiki kui ka valitsejat ennast. Neist viimane on “Soosiku” puhul kõige inkrimineerivam. 5/5

“Soosik” linastub veel 1. detsembril kell 16.30 Solarise Apollo kinos.

Donbass

Sergei Loznitsa

Tegu on filmiga, mis erineval moel ütleb korduvalt kaht asja. Esiteks, sõja korral vallutab sõda kõikvõimalikud argielutoimetused, jagades inimesed kas liitlasteks või vaenlasteks, aga muutes ka kõige arbitraarsemad asjad elu ja surma küsimuseks. Seejuures on vältimatu, et sõda ise muutub millekski argiseks, banaalseks ja isegi naeruväärseks. Teiseks, kaasaegse hübriidsõja kirjeldamiseks sobib eriti hästi Loznitsa kvaasidokumentaalfilm, mis kujutab dokumentalistika ja komöödia kummastavat hübriidi. Paraku pole need kaks aspekti omavahel eriti tugevalt seotud, mistõttu valgub “Donbass” ka laiali. 2/5

“Donbass” linastub veel 2. detsembril kell 18.45 Solarise Apollo kinos.