Tänavune Intsikurmu festival rõõmustas külastajaid taaskord maagilises Põlva metsas, pakkudes emotsioone ja meelelahutust nii muusika, kunsti kui ka keskkonna näol. Eraldi mitteametlikuks programmiks võib pidada ka telkla-hängi, kus laupäeva varahommikul kella seitsme paiku oli äratajaks kõrvaltelgi JBL kõlarist kostuv Lady Gaga 2010ndate aastate popurrii.

Intsikurmu festival on minu jaoks saanud brändiks. Intsikurmu bränd on peale hea muusika veel peresõbralikkus, soe ja muinasjutuline õhkkond, huvitav tänavatoit ja käsitööõlle. Kõik see kokku tekitab terve festivali vältel õdusa ja positiivse tunde, kus ununeb täielikult linnamüra ja olmerutiin. Inimesed arvestavad üksteisega ja festivalil lõbutsevad koos lapsed, noored ja vanad.

Intsikurmu metsas sai kontserte kuulata Metsalaval, Oru laval ja Intsikurmu laval. Muusikat jagus pea iga maitse jaoks – esindatud olid näiteks pop, hip-hop, RnB, house, rokk, Soundcloudi räpp ja indie-muusika. Tänavu jäi eriliselt silma see, et nii mitmeski eristiilis olid esindatud house’i sugemed ning iga stiili puhul leidus ka mitmeid alaliike ja segatud elemente. Mitmekesisust lisas ka artistide eriilmeline taust, esindatud olid mitmed erinevad kultuurid ning artistid manasid lavadele isikupärase õhkkonna ja meeleolu.

Reedel pakkusid elamusi artistid nii Eestist kui ka mujalt. Intsikurmu laval esinesid näiteks üks viimase kümnendi Eesti muusika suurimaid mõjutajaid Ewert and The Two Dragons ning õhtu lõpetas Ukraina sensatsioon Ivan Dorn, kes oli tänavuse festivali üks suurimaid üllatajaid. Intsikurmu lava oli inimestest tulvil ning Dorni muusika viis inimesed erakordsele reivilainele. Enne Dorni esines Intsikurmu laval ka rahvusvaheline ansambel Superorganism, kelle kontserti ma väga ootasin ja kõigile soovitasin. Lavaline show oli väga vinge, kuid paraku laulis solist päris kõvasti mööda. See aga ei takistanud mind neile siiski tugevalt kaasa elamast! Meeletu kogemuse pakkus reedel veel Oru laval esinenud RnB kuninganna Iris Gold, kelle kontsert oli midagi uut ja üllatavat. Kogu ta olemus, liikumine ja hääl tekitas täiesti erilise kogemuse.

Laupäeva päeval täitis Intsikurmu lava Mick Pedaja, kelle sumedad ja müstilised rütmid nagu olekski Intsikurmu metsa mõeldud. Oru laval pakkus ägeda elamuse Eesti RnB printsess Yasmyn, kelle muusikas on lisaks RnB-le veel hiphopilikke ja house’ilikke elemente. Nooremat põlvkonda hullutas veel Soundcloudi räppar Villemdrillem, kelle kohta ütlesid möödaminevad noored fännid, et “Villemdrillem teeb muusikat intellektuaalidele… jah, kes ei lähe, on harimatud matsid”. Räpi erinevaid palgeid avas publikule ka andekas räpipoeet EiK.

Üheks olulisemaks elamuseks oli minu jaoks Tel Avivi bänd Garden City Movement’i kontsert, olen nende muusikat austanud juba aastaid ning nende live oli tohutult ilus. Ka nende muusika kombineerib omavahel erinevaid stiile nagu houseindie ja elektrooniline muusika. Energilise kontserti tegi ka eestlaste lemmik Lenna ning rokisõpru rõõmustas kodumaine Kuradisaar. Võimsa lava-show tegi Kerli. Laupäeva lõpetas Oopus, kellest ma olin varem palju kuulnud ning see bänd ületas igasugused ootused, pakkudes maagilise ja visuaalselt lummava reivikogemuse.  

Intsikurmu festivalilt sain ka see aasta kaasa palju häid kogemusi, head toitu, uusi artiste, keda muusikaloendisse lisada ja üllatusi juba varem teatud artistidelt. Tore on näha, et festival areneb korraldusliku poole pealt iga aastaga ning mets tehakse aina külastajasõbralikumaks.

Foto: Aron Urb