Kumu auditooriumis saab veel täna ja lähipäevil näha iduteatri Elektrooniline Jumal debüütlavastust “Saun” mõtlevate inimeste elutunnetusest ning kaasaegsest haavatavusest digitaalse revolutsiooni keerises. Mida see endast täpsemalt kujutab ja kuidas saun asjasse puutub, sellele heidab valgust lavastaja Barbara Lehtna.

Kuidas sündis idee teha lavastus “Saun”?
Idee sündis koos Sten Õitspuuga, kes on selle lavastuse ellukutsuja. Temaga koos sotsiaalmeedia- ja internetiteemat lahates jõudsin selle mõtteni, et mõnikord ma tunnen, et maailm mu ümber läheb justkui järjest kuumemaks – nagu keegi viskaks kusagil kogu aeg leili ja ongi pidevalt selline tunne, et peab kõrvu pihus hoidma, et mitte selle tempo ja infokülluse alla kinni jääda.

Mida võiks publik sellelt lavastuselt oodata?
Palju kehalisust, kerget nalja, iseenese ära tundmist, ebamugavust, külmavärinaid, aga ka sooja huumorit.

On teil varasemaid eeskujusid – lavastusi, truppe, raamatuid, mis on tugevalt kogu teie sündivat loomingut mõjutanud?
Muidugi on mind väga tugevalt mõjutanud Austria koreograaf Doris Uhlich, kelle tantsukompaniis ma nüüd juba mitu aastat tantsin ja kellega koos olen mitu lavastust teinud. Samuti võiksin välja tuua Sasha Pepeljajevi ja tema kineetilise lavakeele, aga mõjutajaid on teisigi.

Mida tähendab iduteater? Selliselt olete oma väljaütlemistes nimetanud teatrit Elektrooniline Jumal?
Iduteatri mõiste pärineb idufirmade maailmast, kus idufirmade eesmärk on keskenduda väga konkreetselt ühele probleemile. Samuti läheneb Elektrooniline Jumal just ühele teemale ehk internetile, tehnoloogiale ja sotsiaalmeediale.

Mis saab pärast “Sauna”? Kas järgmised projektid on juba kavas ning mis need on?
Järgmised plaanid juba küpsevad ja kuna Elektroonilise Jumala üks eesmärk on tuua välja üks lavastus aastas ja seda just selleks, et iga aastaga nii produktsiooni kui lavalises mõttes kvaliteetsemaks muutuda, siis võime juba ette öelda, et me tuleme järgmisel aastal jälle. Üha põletavamalt, üha sügavamale kaevudes. Vahepeal tegelevad teatritöötajad ka oma projektidega, näiteks minul tuleb kevadel välja järgmine füüsilise teatri lavastus “Together Forever”.

Miks peaksin “Sauna” vaatama tulema? Millal?
Mina ise läheksin “Sauna” vaatama, sest ma tunnen mõnikord, et tehnoloogia tuleb meile peale nagu sõda – tahad või ei taha, sa pead sellega tegelema. Etendusele tulemine võiks olla üks variant selle teemaga tegeleda. Me ootame publikut 15.–17. novembril KUMU auditooriumis.

Etenduse ja selle toimumisaegade kohta saab täpsemat teavet siit: http://www.kultuur.info/syndmus/saun-lavastus-digitaalses-kastmes/

Foto: Ailan Daniel Mark