Kultuur.info nädalasoovitused: 8.–14.10.2018

Me kõik teeme moevalikuid – millised püksid või pluusi või seeliku endale järjekordselt ostame, millise brändi kollektsioonide hulgast valiku teeme, millistesse kauplustesse sisse astume. Kas me teame, kes välja valitud rõivad disaininud on? Uurime, kus ja kuidas need valmistatud on? Tunnetame materjali?

Sel aastal on programmis filme paljudest moe- ja kunstimaailma suurkujudest. Alexander McQueen, Vivienne Westwood, Yayoi Kusama, Christian Dior, Guo Pei ja mitmed teised on suurel ekraanil ning jagavad vaatajatele oma mõtteid, tegemisi, tagasilööke ning ennekõike kirge.

Rahvusvahelise romaanikirjutamiskuu raames tutvustatakse NaNoWriMo üleskutset  kirjutada ühe kuu jooksul romaan. Oodatud on kõik kirjutamishuvilised!

20. sajandi teisel poolel on Eesti ruumiline keskkond muutunud kiiremini ja laiaulatuslikumalt kui ühelgi varasemal perioodil. Ligikaudu kolmekümne aasta jooksul (1950. aastate keskpaigast kuni 1980. aastate lõpuni) muutusid nähtavalt nii linnad kui maa-asulad ja koos sellega senine elulaad – kõige mastaapsemalt väljendub see vabaplaneeringulistes paneelelamutega hoonestatud uuselamurajoonides ning kolhoosiasulates. Loengus räägime muutustest Eestis sõjajärgsetel kümnenditel kui osast Teise maailmasõja järgsest globaalsest utoopiast, mille keskmes oli usk heaolu saavutamisse läbi elukeskkonna muutmise.

Epp Lankots on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. 

Sel sügisel toimub ERMis ICOM ICME aastakonverents “Re-imagining the Museum in the Global Contemporary”, mille eesmärk on vaadelda muuseumide rolle tänases ühiskonnas.

Nelja-päevasel konverentsil esineb erinevatelt kontinentidelt üle 40 ettekandega museolooge, akadeemikuid ja praktikuid, kes vaatlevad muuseumide ülesandeid ja uusi tegevussuundi. Räägitakse kõige laiemalt muuseume mõjutavatest protsessidest, alates majandusest, poliitikast, infoühiskonna arengust kuni rahvastikuküsimuste ja kultuuritarbimise muutuseni.

On teada, et meie rahvakalendri tähtpäevadest vast siiani kõige elujõulisemad vajavad siiski järelkasvu. Oodatud on kõik huvilised, kellel on plaan 9. novembri õhtul enda ümber mardipere koondada.

Sellel koolitusel saad näpunäiteid riietumise kohta, õpid üsna mitu vajalikku laulu ja saad selgeks tähtpäevaga seotud tavad ja kombed.

“Otsides Jeesust” on Poola kunstniku Katarzyna Kozyra värskeim projekt, mille lähtepunkt oli nn Jeruusalemma sündroom ehk äge luululine häire, mida on meditsiinialases kirjanduses käsitletud alles alates 20. sajandi teisest poolest. Pärast Pühal maal käimist hakkavad selle sündroomi all kannatajad samastama end mõne Piibli tegelasega, enamasti Jeesuse endaga. Seni on kunstnik külastanud Jeruusalemma mitmel korral ja püüdnud leida inimesi, kes on 21. sajandi alguses pidanud end Jeesuseks. Tema esimene reis toimus 2012. aastal.

Filmi juhatab sisse kunstiteadlane Triin Tulgiste.

Eesti 100. sünnipäeva puhul tuuakse taas suurele ekraanile “Linnutee tuuled” (1977). Kultuurantropoloogilises dokumentaalfilmis interpreteerib Lennart Meri soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid.

Lennart Meri 1969-1988 vändatud filmid soome-ugri rahvastest on avaldanud sügavat mõju paljudele toonastele noortele.

“Eesti novell 2018” on esimene raamat uuest sarjast, kuhu neli kirjandust tundvat inimest on valinud huvitavamad palad eelmisel aastal ilmunud novellide hulgast.

Otse loomulikult on sees Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lood, aga häid novelle kirjutatakse igal aastal kaugelt rohkem kui kaks. Aga et ajalugu oleks võrdluseks silma ees, on kogus uudisjuttude kõrval ka üks sajanditagune üllitis, seekord maestro Friedebert Tuglase enda sulest.

EN18: Jüri Kolk, Mudlum, Mart Kivastik, Martti Kalda, Lilli Luuk, Andrus Kivirähk, Meelis Friedenthal, Mari-Liis Müürsepp, Janar Ala, Margit Lõhmus, Donald Tomberg, Juhan Voolaid, Armin Kõomägi, Mihkel Mutt, Friedebert Tuglas.

Autorite ja koostajatega vestleb Mart Juur.

“Kärgteadvuse” kuraator Stacey Koosel tutvustab näitusel osalevaid Soome noori kunstnikke, avab nende teoste tagamaid ning arutleb koos publikuga mõiste “kärgteadvus” tähenduse üle.

Tuur on tasuta ja toimub inglise keeles. Algus Tallinna Kunstihoone galeriis!

“Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses” (Morten Tšinakov, Lucija Mrzljak)
Rahvas ootab kedagi erilist. Keegi eriline sünnibki – täiskasvanud ülikonda riietatud mees. Rahvas järgneb mehele ning elab kaasa tema teatraalsetele, kuid mõttetutele esinemistele. Ühe esinemise käigus teeb mees vea ning teda varem jumaldanud rahvas jätab ta maha. Jäänud üksi, kohtab ta naist, kes on tema jaoks loodud. Teatraalsed esinemised jätkuvad…

Maasikaõgijad (Mattias Mälk)
Fantaasiafilm kahest maasikakasvatajast, kelle põllu hävitavad aplad teod. Paar üritab linnas uut elu alustada, aga kui naine jääb lapseootele, siis kahtlustab paranoiline mees, et ka selle taga on teod.

Hukule määratud (Francesco Rosso)
Seal, kus pole enam rööpaid ja langenud puud killustikku kipuvad embama, istub keegi teine vananaiste suve krõbedas rohus. Ning ütleb endale rahu, olnud tundeid ei kustuta, aga need tuhmuvad tarkuseks tulevikku. Ehk polegi maine see tee, mida pean käima, aga kuidas ma tean, kui mind allutab gravitatsioon.

Kakerdaja raba on üle 8000 aasta vanune ja seal on sadu veesilmasid, raba keskel troonib hiiglaslik Kakerdaja järv. Meie teekond kulgeb laugaste, älveste ja mätaste vahelt raba keskel paikneva Hiiessaare rabasaareni.

Räägime sellest, kuidas on raba oma nime saanud ning mis traagiline õnnetus juhtus Noku talu perepojaga rabas.

Päikeseloojang teeb raba eriti maagiliseks ja müstiliseks, naudime seda üheskoos soojärve kaldal. Matk toimub räätsadega, kestab umbes 3 tundi ja on orienteeruvalt 8-9 km pikkune.

Matka juhib bioloogi haridusega kogenud matkajuht.

Linastusel & kohtumisel osalevad režissöör Kaur Kokk ja produtsent Katrin Kissa.

“Põrgu Jaan” on müsteerium, mis on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan (Meelis Rämmeld), kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber.
Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni (Andres Lepik) juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase võõra tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?

Kammerkoor NOVA Norrast ja NUKU koor kohtuvad Mustpeade Majas, et Põhjamaade heliloojate lauludega sügise saabumist tervitada.

Norra kammerkoor NOVA on loodud 2001. aastal ja on saavutanud mitmeid tunnustusi rahvusvahelistel koorikonkurssidel ning pälvinud Norra riikliku kultuuristipendiumi. Koori kogenud ja võimekas dirigent Tore Erik Mohn (1961) otsib koori unikaalset kõla ning on avatud lisaks klassikalisele muusikale ka teatraalsematele projektidele.

NUKU koor on teatraalne koor, kes on avatud lisaks lavastatud projektidele ka klassikalisele koorimuusikale.

Koore juhatavad Tore Erik Mohn (Norra), Saale Kreen ja Reeda Toots.

Kavas Knoph, Britten, Grieg, Sandström, Pärt, Tulev, Kõrvits, Kaev, Tipp jt.

“Saami veri” on sünge kasvulugu, mis viib vaataja 1930. aastate Rootsi saamide keskele ja valgustab ühtlasi üht häbiväärset perioodi kõikide Põhjamaade ajaloos.

Saami päritolu autori Amanda Kernelli film pälvis Veneetsia filmifestivalil parima debüütfilmi preemia ja Göteborgi filmifestivalil parima Põhjamaade filmi preemia. Film pälvis 2017. aasta Euroopa Parlamendi filmiauhinna Lux Prize.

Film linastub eestikeelsete subtiitritega.