Viljandi pärimusmuusika festivalil esineb palju huvitavaid projekte, nende hulgas Meelika Hainsoo ja Mirjam Tally koostööst sündinud Unejõgi, mis miksib regilaule elektroonikaga. Uurisime asjaosalistelt veidi lähemalt, kuidas selleni jõuti ja mis neil veel kavas on.

„Unejõgi“ on teie duo, ühe teie laulu, ühise esinemiskava ja sellest sündinud plaadi nimi. Kas teie koostöö jätkub sama nime all ka edaspidi või piirdubki see ainult konkreetse kavaga? Kas plaanite tulevikus veel midagi koos teha? Ja kuidas te üldse tulite mõttele midagi sellist teha? Kuidas teie loominguline koostöö sündis?

Meelika: Unejõgi on eelkõige ühe pikaajalise koostöö vili. Kohtusime Mirjamiga üle kümne aasta tagasi ning tegime paar eksperimentaalset kontserti. Siis tuli pikk paus, Mirjam kolis teise riiki, mina tegelesin teiste asjadega. Ja nüüd tundus aeg uuesti küps olema, et kokku saada. Nimi „Unejõgi“ lihtsalt iseloomustab kõige paremini seda rahulikku kulgemist, mida meie ühislooming kannab. Võimalik, et meie järgmine kava kannab teistsugust nime, aga hetkel me sellele ei keskendu.

Meie koostöö algas sellega, et Mirjam kirjutas ühe teose ansamblile Wirbel, kus toona mängisin. Kambas oli ka Jaak Johanson. Just Jaak oli see, kes tajus minu ja Mirjami muusikatunnetuses ühiseid tasandeid ja soovitas meil midagi koos teha.

Mirjam: Meelikaga tegime koostööd esimest korda üks viisteist aastat tagasi, kui esitasime regilaule elektroonikaga. Hiljem on Meelika laulnud ka ühes minu loos „Iha ongi õis“. Meelika õhutusel sai nüüd meie koostöö taas pisut hoogu juurde. Meelika on mind alati õhutanud ja koostööle innustanud, pigem olen mina alati olnud pisut „pidur“ ja endas kahtlev.

Unejõe konkreetsetest lugudest rääkides: kohtusime eelmise aasta sügisel põgusalt selleks, et Meelika laulaks mulle linti mõned regilaulud, millest hiljem siis tegin valiku. Tasapisi sündisid neile lauludele juurde elektroonilised taustad, hiljem ka osadele lugudele hääleluuper, olen ka lisapillina kasutanud laivis süntesaatorit. Nii et elektroonikaga varieerimise võimalusi on väga palju ja see on olnud umbes pooleaastane protsess, et luua neile regilauludele sobiv elektrooniline atmosfäär. Kavaga „Unejõgi“ astusime avalikkuse ette 2016. aasta jaanuarikuus, esinesime ka Tallinn Music Week’il. Aprillikuus käis Meelika Gotlandil, kus korraldasime kontserdi ja salvestasime stuudios plaadimaterjali. Nii et ühiseid kontserte õnneks on ikka olnud.

Pärimusele tuginevate unenäoliste maastike põimimist eksperimentaalse, elektroonilise helikeelega kuuleb ka Maarja Nuudi uuel albumil „Une meeles“. Olete kuulanud? Mida te sellest arvate? Kas see on Eestis mingi uus trend?

Meelika: Sarnane on ehk see, et Maarja otsib samuti erinevaid kõlasid ja liidab neid pärimusmuusikaga. Päris kindlasti ei saa me rääkida mingist trendist, kuna Unejõgi voolas minu ja Mirjami muusikas juba üle kümne aasta tagasi. See, et need loomingulised projektid on füüsiliselt avaldunud just viimasel aastal, on küll puhas kokkusattumus. Võib-olla saab trendiks pidada küll elektroonika võidukäiku pärimusmuusikakooslustes, aga see on pigem ajastuga kaasaskäiv nähtus.

Mirjam: Olen Maarjat kuulanud SoundCloudist, 28. juulil kuulsin teda esimest korda laivis selle kavaga – mulle meeldis väga! Võimalik, et see on mingi uus elektrooniline hoovus. Mulle meeldis ka, et Maarja lugude hulgas oli mitmeid erksama, ektstravertsema kallakuga lugusid. Arvan, et see on hästi valitud suund, mis ka publikut pisut „üles raputab“.

Meelika, oled laiemale publikule rohkem tuntud ansamblist Lepaseree, kus toimub samuti justkui ürgsete teemade asetamine kaasaegsema helikeele kanda. Kuidas neid kogemusi omavahel võrdleksid? Mille poolest need sarnanevad või erinevad?

Meelika: Lepaseree ja Unejõgi on oma fookuselt sarnased, kuid väljunditelt erinevad kooslused. Mõlemis on kesksel kohal rahvalaul. Kuid … olen just viimasel ajal taaskord sattunud uitama regilaulude maailma ja saanud puudutatud nende traditsioonilistest esituslaadidest ja lugudest. Mirjami looming on nii tundlik, et ma ei pea regilaule lauldes andma järele ühelegi traditsioonilise esitusviisi eripärale. See on küllaltki spetsiifiline jutt, aga regilaulu on vägagi keeruline suruda tänapäeva tempereeritud pillide ja rütmide maailma. Seepärast oleme Lepasereega pigem valinud oma repertuaari uuemaid rahvalaule ja laulumänge. Unejõgi jälle on puhtalt regilaulude päralt. Usun, et ka nende kahe projekti kuulajaskond kattub ainult osaliselt. Unejõgi on intiimsem, meditatiivsem, eeldab kuulajalt valmisolekut ühte teistmoodi maailma sisseelamiseks.

Mirjam, armastad ilmselt eksperimenteerida uute asjadega (oled pannud elektroonika kokku ka klavessiiniga, kirjutanud huvitavaid teoseid kontrabassile ja tšellole jne). Mis nüüd siis järgmiseks kavas on?

Mirjam: Olen ju akadeemilise taustaga helilooja (loodan, et see nüüd ei kõla liiga igavalt ja konservatiivselt). Elektroonikat olen oma elu jooksul palju kasutanud ja praegu olen oma muusikalist elu ümber seadmas plaaniga tulevikus rohkem ka ise (elektron)muusikuna laval üles astuda. Hiljuti sai esinetud Fårö saare peal Ingmar Bergmani filminädala avatseremoonial, kus musitseerisin koos hollandi-india juurtega muusiku Girilal Baarsiga (hääl ja elektroonika). Loota on, et see koostöö jätkub. Samuti loodan muidugi jätkata koostööd Meelikaga.

Viljandi järel on teie esinemisgraafikus praegu ainult augustis toimuv Viru Folk. Kas nendel melomaanidel, kes teid ka sinna kuulama ei jõua, ei jää tõesti üle muud kui hankida endale plaat? Või on mõni kontsert veel kusagil silmapiiril?

Meelika: Unejõgi saab kokku täpselt siis, kui selleks on õige aeg. Selles mõttes me pole ansambel, kes teeb regulaarselt kontserte ja proove, vaid kaks muusikut, kes aeg-ajalt kohtudes loovad teistmoodi maailma. Võimalik, et Unejõgi kohtub järgmine kord Mirjami kodusaarel Gotlandil.

Mirjam: Kui nüüd minu nn kirjapandud muusikast rääkida, siis järgmise aasta algul ootab ees autorikontsert koorimuusikast koos Eesti kammerkooriga Collegium Musicale, samuti uue orkestriteose esiettekanne Rootsis. Sinna vahepeale mahub veel mu loo ettekanne festivalil Nordic Music Days Islandil, samuti paar kontserti ja workshop Rootsis.