Kultuur.info nädalasoovitused: 17.–23.12.2018

Aasta viimases Filmikoolis linastub Jean Cocteau’ “Orpheus”, mis on film peeglitagusest maailmast. Cocteau’l oli vähemalt kaks nõrkust: oopium ja müüdid. Tänu neile lõi ta oma teosed.

Filmile eelneb Rainer Sarneti loeng teemal “Mida teevad kultuur ja oopium inimesega?”.

Rahvusvahelist videokunsti tutvustava näitusesarja “Lingid maailma” viienda väljapaneku keskmes on USA kunstnik Dara Birnbaum (s 1946) videokunsti klassikaks saanud teosega “Technology/Transformation: Wonder Woman” (“Tehnoloogia/transformatsioon: Imenaine”), mis heidab kriitilise pilgu naise kujutamisele ja kuvandile popkultuuris.

Aastatel 1978–79 valminud video on Birnbaumi kunsti iseloomustamiseks ilmekas näide. Teos, milles näeb korduvate plahvatuste saatel näitlejanna Lynda Carterit muutumas sekretärist superkangelaseks, kasutab kaadreid 70ndate Ameerika telesarjast “Wonder Woman” (“Imenaine”). Näituse kuraator Joanna Hoffmann lisab: “Birnbaumi teos loob vastuolulisi ja humoorikaid seoseid kultusseriaali, soostereotüüpide ja tänase ühiskonna vahel. Muide, kas pole mitte irooniline, et seriaalis on naiskangelanna nimi Diana Prince (tlk “prints”)? 

Väljapanek pakub ajaloolist tagasivaadet Eesti naiskunstnike loomingule 1920. aastate algusest kuni 1980. aastate lõpuni, rõhuasetusega Tartu kunstnikel. Publiku ette jõuavad tööd mitmetelt tunnustatud autoritelt (näiteks Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Natalie Mei, Karin Luts jt), aga ka vähem näidatud kunstnike (Ella Mätik, Erna Kreischmann, Silvia Leitu) looming. Naiste omavaheline sõprus ja tihe läbikäimine on olnud aluseks teineteise portreteerimisele ning isekeskis kunstiküsimuste arutamisele, millest tuleneb ka väljapaneku pealkiri.

“Näitus ei tõsta esile n-ö tähtteoseid, see ei olnud eesmärk. Pigem on tegemist killumänguga, kus väikestesse ruumidesse on mahutatud võimalikult palju erinevaid lugusid, mis annavad kokku ühe suurema pildi ja jutustuse,” sõnab näituse kuraator Kadri Asmer.

Jõuluvaheajal läheb linnapoiss Elias koos oma väikese õe Emiliaga vanaema ja vanaisa juurde rannakülla, et avada peagi suur hulk jõulukingitusi. Just jõuluööl võib juhtuda imelisi asju – ja nii kutsub Elias kogemata välja veehaldja. Ta läheb haldjaga kaasa müstilisse veealusesse maailma, lootes leida imelise ravimi, mis tema haiget õde aidata võiks. Nagu selgub, on teda seal juba mõnda aega oodatud, sest veeriik on mattumas kummalise lume alla, mida üha juurde sajab. Vana legendi järgi saab neid aidata ainult poiss maa pealt.

“Elias maa pealt” on tunnustatud näitekirjanik Piret Jaaksi ja Ants Lauteri nimelise lavastajapreemia värske laureaadi Helen Rekkori müstiline seikluslugu, mis viib vaataja jõuluöisesse veealusesse maailma. Piret Jaaks on kirjutanud dramaturgia ka EV100 teatrisarja kuuluvale NUKU teatri ja Vaba Lava koostöölavastusele “Enne meid oli veeuputus”. Helen Rekkorile, kes nimetab nuku- ja visuaalteatrit enda ideaaliks, on see esimeseks lavastajatööks NUKU teatris.

Linastub Ingmar Bergmani “Fanny ja Alexander” (1982).

Seansile eelneb lühikommentaar ja järgneb arutelu. Ingliskeelsed subtiitrid.

Tasuta!

Treiler: https://www.youtube.com/watch?v=IkszXVEUHco

Ilmunud on Juhan Jaigi varjujäänud teoste valimik “Tundmata palu”. Lauri Sommeri kureeritud teos koondab jutte, luulet, meenutusi ja žurnalistikat aastaist 1920-1948. Kirjastas Kaarnakivi selts.

Võrumaa parim poeg Juhan Jaik juhatab kuldsesse aega Wabariigi-ehitajate päevil. Kogumikku on koondatud omamoodi loome läbilõige püüdega avada uus tervik Jaigi pärandis. Tema kujutluse nakatavusele osutab Sommer seoses teenistusega vabadussõjas:
“Kui inimesed sind pommivarjendis rynnaku ajal kuulama jäävad ja hirmu unustavad, siis oled siin ilmas oma suuvärgiga midagi ära teinud.” 

Tanja Muravskaja esitleb 19. detsembril kell 18 raamatupoes Puänt oma uut kogumikku “Raamat sõdurist”.

“Raamat sõdurist” on fotokunstniku Tanja Muravskaja portreefotode kogumik NATO sõduritest, kes teenivad Eestis. Fotod on pildistatud Kaitseväe Tapa linnakus aastatel 2016–2018. Fotoseeriat täiendab Gustav Kalmu essee. Osa kogumiku piltidest võis esmakordselt näha Tartu Kunstimajas 19.10–12.11.2017 Muravskaja isikunäitusel “Kangelane”, kogu seeriat näidati Katerina Gregose kureeritud rahvusvahelisel kunstinäitusel “Riik ei ole kunstiteos” Tallinna Kunstihoones 17.02–29.04.2018.

“Raamat sõdurist” tutvustab sõduri totaalset võimu. Sõdurites on midagi erilist, sest nad loovad seose aja ja surematuse vahel. Näeme rahumeelse Euroopa demokraatlikku sõdurit ja maailma sõjakolletes võitlevat sõdurit. Sõdur on justkui inimlikkuse ning kaasaegse maailma ja ajastu metafoor.

Balti jaama turg avab üheks jõulueelseks õhtuks oma uksed pikemalt kui tavaliselt – kuni kella 21.00-ni! Turgu täidavad kingikauplejad üle Eesti, lastele toimub piparkookide meisterdamise töötuba, kõiki rõõmustab lõbus jõuluvana ja toimuvad üllatusesinemised.

Jõulud on rahuaeg. Pere ja sugulastega kogunetakse sooja kamina ette luuletusi lugema, kingitusi avama, sööma ja jooma. Tihtipeale ei jõuagi sõpradega jõule pidada ja neile tähelepanu pöörata. Von Krahl teeb selle võimalikus ja veel eriti ägedaks. 

Millal sa üldse viimati Von Krahlis pidu panemas käisid? Kas mäletad, kui äge koht see on? Vahepeal ei olnudki see võimalik, aga nüüd on erand!

Üles astuvad:
23:00 aZd
00:00 Saulus
01:00 Slin & Seadus
02:00 MEISTERJAAN
03:00-05:00 InZtance B2B Volume None – (Rebel Cause)

Esimesele sajale külalisele kingitus!
Uksed avatakse kell 23:00.

Režissöör Alice Rohrwacherile Cannes’i filmifestivalil parima stsenaariumi auhinna toonud “Õnnelik Lazzaro” on kui muinasjutt, milles minevik põimub olevikuga ja kõik on uskumatult imeline.

Väikeses Itaalia külas väsimatult tubaka­põllul tööd rabava suure pere liikmed elavad justkui ammu unustatud ajal, alludes oma tegemistes naabruses asuva markiis de Luna võimule. Üks tublimaid töömehi on noor Lazzaro, nii siiras ja abivalmis, et teda peetakse lihtsameelseks ja kasutatakse halastamatult ära. Ka tema uus sõber, markiisi poeg Tancredi, vajab Lazzarot oma kavala plaani ellu viimiseks, kuid heatahtliku noormehe meelest ongi sõprus just selline ning võib ületada ka ajapiire. Kui tsivilisatsioonist eraldatud külakese elu ootamatu lõpu leiab, saab Lazzarost mineviku saadik kaasaegses maailmas.

Kandideerib Euroopa Filmiakadeemia parima filmi, parima režissööri, parima stsenaarium ja parima näitlejanna auhindadele.