Vastu kevadet ärkavad kõige muu seas uuele elule jää, kirikud, maavälised eluvormid, rahvuste kontstruktsioonid, Šoti stand-up, 20 aastat Eesti kaasaegset kunsti, Lapin ja prohvetid. Olge hoiatatud!

Ice
Von Krahli Teater
13.03., 14.03., 15.03.

Salapärane meteoriit langeb 1908. aastal keset Siberi sügavat taigat. Selle sees on eriline südameid lahti kooriv jää, mis inimeselt inimesele levides toob kogu Venemaa avarustest kokku salajase vennaskonna. Jää sulades avaneb utoopia, milles kogu eelmine 20. sajand leiab endale traditsioonilisest kaanonist vägagi eristuva tähenduslikkuse.

Näitus “Viis visiooni”
Narva Aleksandri Suurkirik
09.03.-09.04.

Näitus koosneb Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite välja töötatud lahendustest Narva Aleksandri Suurkiriku uuele elule äratamiseks. Tudengeid juhendanud sisearhitekt Juta Lember avaldas lootust, et kolmanda kursuse semestritööd saali projekteerimisest aitavad kaasa inspireerivale ruumile uue eesmärgi leidmisel. “Arutelul Narva linna esindajatega sai selgeks, et linlaste vaatenurgast on vaja on ruumi kontsertidele. Üliõpilastele ei seadnud ma eesmärgiks kirikusaali restaureerimist, vaid andsin võimaluse suuremaks eneseväljenduseks. Tulemus sai mitmekesine: osa töödest sekkuvad kiriku ruumi rohkem, teised lähenevad ülesandele väga ekspressiivselt,” märkis Lember.

Filmikool #7: “The Thing”
Kino Sõprus
12.03.

Ameerika lavastaja John Carpenteri “The Thing” (1982) on üks neid ulmeõudusfilme, mis põnevuse poolelt järeleandmisi tegemata lubab enesele esitada ka küllalt keerukaid küsimusi, nii filosoofilisi kui isegi poliitilisi. Lugu räägib kummalise maavälise eluvormiga kohtuva uurimisrühma võitlusest ellujäämise nimel ning lisaks eriefektide virtuoossele kasutamisele on ka ängistus, meeleheide ja raev selgelt ja jõuliselt välja joonistatud. Filmi tegelased on sunnitud pinge all tegutsema, kuid teadlastena tahavad nad ka toimunust aru saada, neid tabanud katastroofi ratsionaalselt mõistetavaks muuta.

Vestlussari “Doktor tuleb”: Luule Epner ja Eero Epner
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
13.03.

Kohtumisel räägitakse teatri funktsiooni muutumisest ühiskonnas ning näitleja rolli muutumisest ajas nii teatris kui ka ühiskonnas. Mida tähendas teater 1980ndatel? Mida 1990ndatel? Mida tähendab ta nüüd? Mis on tema funktsioon ühiskonnas, mida temalt oodatakse, mida ta ise tahab? Millised on näitleja võimalused? Kas on näitleja ajastu lühikroonika või toode? Arutluse alla tuleb ka teater kui vahend konstrueerimaks rahvust. Kuidas teater loob rahvuslikke stereotüüpe, kuidas kriitilisi positsioone, kuidas müüte ja tuumtekste? Miks on Eestis rahvuse konstrueerimine ja teater sedavõrd tihedalt olnud seotud?

Comedy Estonia: English Comedy Night Fern Brady’ga
Genialistide Klubi, 14.03.
Klubi Sinilind, 15.03.

Hulljulged kirjutised ning välkkiire taip teevad Fernist erakordse koomiku. Ta kirjutas situatsioonikomöödia “Radges” BBC3 Online Comedy Feedsile ja on lavale astunud mitmetes stand-up TV-sarjades. Enne stand-up’iga tegelema asumist oli Fern Guardiani auhinnatud ajakirjanik ja rääkis ka BBC Radio 4 saates “The Today Programm” aktuaalsetel teemadel.

Seminar “Leonhard Lapin. Kunst. Arhitektuur. Tekst”
Kumu Kunstimuuseum
15.03.

Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal laiemalt on olnud ulatuslik – nüüdseks 50 aastat kestnud loometee jooksul on ta tegutsenud nii kujutava kunstniku kui ka tegevarhitektina, võtnud sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutanud proosat ja luulet ning mõjutanud õppejõuna paljusid kunstiüliõpilasi.

Raamatu “Estonian Art 20” esitlus
Kumu Kunstimuuseum
15.03.

Eesti Instituudi ingliskeelne ajakiri Estonian Art, mis jagab teavet Eesti kunstist, disainist ja arhitektuurist, on ilmunud järjepidevalt 1997. aastast. Ajakiri tähistab oma 20. sünnipäeva eriväljaandega “Estonian Art 20”, vaadates tagasi möödunud 20 aastale Eesti kaasaegses kunstis, seekord läbi kunstnike silmade.

Prohvet
Genialistide Klubi
16.03., 17.03.

“Prohvet” on lavastus keskkonnast, kliimamuutustest ning nendega kohaneda püüdvast inimliigist. Ehkki inimkonna tarbimiskäitumise muutmise vajalikkusest on räägitud juba aastakümneid, hakkavad sellega seotud ohud Eestis tasapisi alles nüüd, aastaringse halva suusailma valguses inimeste igapäevateadvusesse jõudma. Kuid ka muu maailm ei anna meile selles vallas palju eeskuju: millegipärast ei suuda inimene isegi võimaliku katastroofi lävepakul loobuda oma argipäevamugavustest, mis paratamatult kogu planeeti tumeda ja tundmatu tuleviku poole tõukavad. Ning muutuse algatamisest iga kell kergem on tõdeda, et “nii on see ju alati olnud”.