Ilmselgelt on veel esietendumata lavastuste soovitamine paras avantüür ja sobiks pigem kaheksajalg Paulile, aga lõpuks on teatrikogemus nii ehk naa isiklik ja subjektiivne. Lisaks on suveteatril alati üks iseväärtus – võimalus (taas)avastada Eestit ja sattuda kohtadesse, kus seni käimata.
3 taastulijat
19. juunist Tartu laulupeomuuseumis „Üle linna Vinski“
Lihtne, ent noort vaatajat alahindamata tehtud muusikaline lastelavastus, mis võlub oma fantastilise ruumikasutusega ja tõestab, et elusat teatrit saab teha kasvõi köögilaual.
14. juulist Tapa raudteejaamas „Titanicu orkester“
Kurb komöödia viiest eluheidikust, kes ootavad rongi, mis kunagi ei peatu. Madis Kalmeti peenetundeline ja kujundlik lavastus, nauditavad näitlejatööd ning looga ideaalselt kaasamängiv räämas Tapa raudteejaam. Helge elamus.
24. juulist Kõue mõisas „Preili Julie“
Punase juuksepahmakaga preili Julie võrgutab, küünistab, ründab, alistub, pudeneb kildudeks. Kersti Heinloole aasta parima naisnäitleja preemia toonud Julie on eesti teatris harvanähtavalt võimas ja kirglik. Ja Andres Mähari Jean ei jää talle karvavõrdki alla – nutikas, võluv, ratsionaalne, alatu. 100 minutit vägevalt emotsionaalset ja väga füüsilist teatrit imekaunis Kõue mõisas.
Foto: MTÜ Kell Kümme
7 uut tulijat
3. juunist Volta kvartalis Tallinnas „Vanamees ja meri“
Filmi „Risttuules“ lavastaja Martti Helde teatridebüüt + Hemingway poeetiline lugu + vist eesti vastandlikuima imago ja mängulaadiga teatrite – Tallinna Linnateatri ja Von Krahli – koostöö – eeldused millegi tavatu sünniks!
Foto: Siim Vaher
7. juunist Theatrumis Tallinnas „Kolm õde“
Eesti teatri Tšehhovi-küllus tundub aeg-ajalt liialduse ja mõttelaiskusena ning tekitab soovi lavastajalt küsida: miks ometi jälle Tšehhov? Maria Petersoni möödunud kevadsuvel esietendunud „Kajakas“ oli aga sedavõrd hõrgult psühholoogiline, absoluutselt autoritruu ja samas täiesti kaasaegne, et ajab „Kolme õe“ lati väga kõrgele.
19. juunist Rakvere rahvaaias „Maailma parim küla“
Viimastel aastatel pigem ametlikke tseremooniaid seadnud ja kultuuriametnikuna toimetanud Jaanus Rohumaa tagasitulek suure ja vaatemängulise päristeatri juurde.
3. juulist Naissaarel „Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine“
Pööraselt naljaka püstijalakomöödiaga „Võidab see, kellel on kõige hullem mees“ publikut naerutanud Katariina Tamm ja Piret Krumm põgenevad enese eest Naissaarele. Lootus kõht kõveraks naerda.
8. juulist Viinistul „Libahunt“
Šamaani lapselaps, jakuudi lavastaja Sergei Potapov lahkab eesti klassikat. Juba iseenesest ülimalt põnev kooslus, millele kohalikud kired omade ja võõraste, kooseluseaduse ja pagulaste ümber ajakajalisi nüansse ja värvi lisavad.
16. juulist Villa Müllerbecki õuel Otepääl „Miljonite lemmik“
Marko Matvere on eksrets ja pangaröövel, kes naudib nüüd telestaari magusat elu. Merle Palmistel pole parimasse eetriaega esialgu asja, aga ta kavatseb sinna jõuda. Iga hinnaga. Briti elava klassiku Alan Ayckbourni „Miljonite lemmik“ võiks olla rangelt soovituslik nii tõsieluseriaalide fännidele kui Kroonika ja Hello! andunud lugejatele. Ayckbourn võtab naljakalt, ent armutult pulkadeks lahti staaride ja staarikeste fenomeni.
14. augustist Tartu Uue Teatris „Odysseia“
Noorema põlvkonna üks omanäolisemaid lavastajaid Ivar Põllu viib publiku seiklema Tartu tuntud ja tundmatutesse paikadesse. Ühtlasi on see seni kaasaegse originaalloominguga silma paistnud Tartu Uue Teatri esimene katse klassikalise tekstiga rinda pista.
Ülevaate koostas Kadi Herkül.
