Jacques Audiard on alati osanud valida teemasid, mis apelleerivad laiemale publikule: ebatõenäoline armastuslugu teoses „Sur mes lèvres”, vanglaelu ohtlik põnevus „Prohvetis”. „Dheepan” pühendub praegu aktuaalsele pagulastemaatikale, kujutades kolme saatuse poolt kokkusunnitud inimese teekonda sõjast räsitud Sri Lankalt Pariisi äärelinna. Dheepan (Jesuthasan Antonythasan) on tamiili vabadusvõitleja Sri Lankalt. Ta soovib põgeneda sõja eest Euroopasse. Selleks võtab ta kaasa Yalini (Kalieaswari Srinivasan) ning orvu Illayaali (Claudine Vinasithamby), et etendada immigratsiooniametnike ees perekonda. Plaan läheb läbi ning kolmik saab korteri Pariisi äärelinna Le Présse, pooltotalitaarsesse narkoäri poolt dikteeritud reeglitega mikroühiskonda. Sulandumine ning omavaheliste suhete keerulise dünaamika lahendamine võtavad aega ja peagi äratab ümbritsev vägivald „perekonna” liikmetes vanad hirmud ja instinktid.
Filmis joonistub taas välja Audiard’i huvi alternatiivsete ühiskonnakorralduste vastu. Tema loodud mikroühiskond loob omaenda reeglid, mis vaid kohati viitavad üldisemalt aktsepteeritud seadustele. Le Pré sarnaneb paljuski „Prohveti” vanglaga: seal on oma sisemine hierarhia, inimsuhteid iseloomustavad suuresti hirm ja jõhkrus ning teed välja pole, sealsed elanikud on paigaga paratamatult seotud. Raske on otsustada, kuivõrd on Audiard hoogu läinud, võrdsustades elu Le Prés kodusõjaga Sri Lankas, ent kohaliku oluga enam kursis olevad kriitikud näivad olevat pigem positiivselt meelestatud.
Eraldi väärib väljatoomist režissööri tundlikkus võtteplatsi vastu. Tõeline „Le Pré” La Coudraie Poissy kommuunis kannatas minevikus samuti narkoärist põhjustatud probleemide käes, kuid on nüüdseks suutnud elanike ja kohaliku omavalitsuse vahelise koostöö tulemusena neist jagu saada. Kaasamine olevat olnud võtmesõnaks ka „Dheepani” valmimisel: sadakond La Coudraie’ elanikku aitasid kaasa filmi valmimisele, täites väiksemaid rolle tehnilise personalina või massistseenides. Seltskond linna noori külastas ka filmi esilinastust Cannes’i filmifestivalil. See tundlikkus peegeldub ka filmis: hoolimata Le Pré totalitaarsest hirmuõhkkonnast on karakterid hästi välja joonistunud ning realistlikud.
Teosele lisab tõsiseltvõetavust, et tegelaste päritoluriigiks on valitud Sri Lanka, meedias suhteliselt harva figureeriv riik, Afganistani, Süüria või muu tuntuma sõjakolde asemel. Kuigi Tamiili Tiigritega seonduvat problemaatikat käsitletakse vaid põgusalt, on režissöör siiski suutnud jääda mõistvaks ning erapooletuks. Audiard on riskeerinud, vältides tuntud näitlejate palkamist – vaid paar üksikut osatäitjat on laiemale kinopublikule varasemast tuttavad. Mõlemale naispeaosatäitjale on see esimene filmiroll, Antonythasan on varem osalenud ühes mängufilmis. See taktika on end ära tasunud, kõk kolm peaosa on meisterlikult välja mängitud ning mõjuvad värskelt.
Brutaalse aususega käsitleb Audiard põgenike meeleheidet, integreerumise raskusi ning getostumise ohtusid. Mõned stseenid kalduvad kohati klišeelikku dramatismi; samuti võib Audiard’ile ette heita müütide reprodutseerimist nende purustamise asemel. Üldiselt on aga tegu küllaltki tugeva filmiga, mis kindlasti pakub vaatajale ainest mõtlemiseks.
Tulevased linastused kinos “Sõprus” leiad siit.
