Ága

Milko Lazarov

See, kui filmi tegelased unustavad ennast kuhugi kaugusse vaatama (üle lendavaid lennumasinaid, üksikut põhjapõtra silmapiiril, eemalduvat mootorsaani), näitab, et nad on andnud ennast mingil põhjusel keskkonna hoolde. Samas ei tähenda see käegalöömist, vaid enda elu sobitamist rütmidega, mida kujundab muutlik ilmastik, loomade liikumistrajektoorid ja kodust väljunud laste teistsuguste prioriteetidega elu. Kuigi ühest küljest võib küsida, millisel määral võib inimene loodust mõjutada, siis teisest küljest unustatakse sageli küsida, kuidas jääda selle kõige juures ikkagi inimeseks. “Ága” on vähese dialoogiga, ehkki visuaalselt huvitav film, mis viimast küsibki. 3/5

Lesed (Widows)

Steve McQueen

Kas on üldse kedagi, kes ei oleks varem näinud ühtegi krimifilmi kurjategijatest, kes reedavad suurema kasu nimel mingil hetkel oma kaaslased ja kuulutavad ennast kogu röövitu ainuomanikuks? Või siis ei oleks tuttavad arhetüübiga, mille järgi võetakse kuritegeliku organisatsiooni liikmete hukkumise järel kurjategijate töö nende seaduskuulekate pereliikmete poolt üle? Vaevalt küll, ja nii võib “Leskesid” ka eriliste süümepiinadeta üpris etteaimatavaks või isegi tüütuks filmiks pidada. Ehkki filmis esinevate rassi, kuritegevuse, poliitika ja rahapesu seostega luuakse võimalus ka palju huvitavamaks käsituseks, mängitakse see võimalus lahti ükskõikselt ja pealiskaudselt. Tegu on filmiga, mis justkui ei tea, mida ta teha tahab. Žanrifilmi puhul on see midagi, mida niisama kergelt andestada ei saa. 2/5

“Lesed” linastub veel 25. novembril kell 21.30 Solarise Apollo kinos.

Pildiraamat (The Image Book / Le livre d’image)

Jean-Luc Godard

Godard on alati liikunud filmi äärealadel, küsinud mitte niivõrd selle kohta, milline film peaks, kuivõrd milline see võiks olla. Juba “Pildiraamatu” pealkirjaga antakse vaatajale vihje, et Godard ei nõustu filmi kui meediumi kitsa piiritlemisega. Tegu on sooviga eemalduda igasugusest etteantusest, sooviga piirduda pelgalt triivimisega. Godard, kelle looming viitab alati eemaldumisele, näitab “Pildiraamatuga”, et lisaks sellele, et filmi narratiivile allutatakse näitlejad ja kujutatavad ajaloolised sündmused, allutatakse filmi totaliseerivale masinavärgile lõpuks ka vaataja. Lõhkudes olemasolevate filmide heli ja värve ning lõigates erinevaid filme omavahel kokku, murtakse suured narratiivid vaataja jaoks katki, et anda meile kõigile uus võimalus. 3/5

“Pildiraamat” linastub veel 25. novembril kell 20.15 Solarise Apollo kinos.