Ilmselge küsimus, millega alustada: kuidas valisite säärase huvitava bändinime?

Meie ei valinud, nimi valis meid. See moodustub meie perekonnanimedest: Šipavičius – Sheep, Gecevičius – Got, Vaškas – Waxed.

Kes moodustavad bändi ja kuidas te kokku saite?

Simonas ja Paulius olid Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia jazzi-osakonna kursusekaaslased. Valmistasime ühe teise bändiga ette mõningaid lugusid konkursile Vilnius Jazz Young Power. Pauliusel oli prooviruum, kus muuhulgas käis ka Adas trumme harjutamas. Nõnda kohusime seal, hakkasime koos katsetama ja jäime tänaseni kokku.

Kui suur on Leedu jazzi-skeene ja kuidas teie sellesse oma kaasaegse kõlapildiga sobitute? Kas peate ennast üldse jazz-bändiks?

Skeene on Leedu suuruse riigi kohta küllaltki suur. See varieerub klassikalistest jazz-bändidest eksperimentaalsete hullusteni. Samuti on väga aktiivne alternatiivse muusika skeene, millel on mõningasi jazzi-eelistusi. Meil on raske ennast määratleda: otsime enda muusika kirjeldamises rohkem uusi termineid või ütleme lihtsalt, et see on “power jazz” või “turbo jazz”. Ent jah, selles on siiski “jazz” sees.

Kas teil on suuri mõjutajaid, valguskiiri, kelle poole ülesse vaadata?

Meie suurim mõjutaja on muusika. Kuulame palju eri tüüpi ja žanrilist muusikat. Kuulame isegi siis, kui see ei meeldi – mõningaid asju lihtsalt selle pärast, et neid oleks huvitav proovida mängida.

Tummfilmi saatmine ei ole teie jaoks uudne kogemus. Mis paneb filmide juurde tagasi tulema?

Tummfilmidele helitasuta tehes on muusikale lähenemine väga huvitav. Me improviseerime palju, püüame mitte tüdineda ja isegi kui mängime üha uuesti ja uuesti sama filmi taustaks, kõlab see iga kord veidi teisiti. Peame leidma teineteisega uusi seoseid, sest harilikult mängime kõik kolmekesi koos, ent tummfilmide puhul tuleb jätta mõningast ruumi filmile, mitte seda üle mängida. See pakub väljakutset ja meile meeldib see alati!

Teie esinemisi tõukab tagant ka visuaalne stiimul: transsi viivad valguspildid, teatraalsed muusikavideod jne. Milline on teie suhe visuaalkunsti ja teatriga?

Meil on lisaks SGW-le veel mitmeid eraldiseisvaid projekte ja kõigil meil on mõningane kogemus teatri, tantsuteatri või filmikunstiga: muusika loomine, kaasaegsete tantsijatega improetendusel mängimine, filmide helitausta tegemine. Sheep Got Waxediga oleme loonud taustamuusika ka teatrietendusele “Kaklusklubi” (lavastaja Vidas Bareikis), mida elava muusikaga saatsime. Muusika visuaalne aspekt aitab improviseerijatel lugu oma mänguga üles ehitada. See peab kuulajale midagi ütlema, mitte olema lihtsalt hunnik helisid. Aga sageli toimub see teadvustamatult ja me püüame lihtalt head muusikat luua.

Kuidas on kultuuriga üldisemalt? Kuidas teie muusika üldpilti sobitub? Kas sellel peab olema impulss ravida ühiskonda, päästa noorsugu, millegi vastu (või siis mitte) protesteerida jne?

Me püüame oma muusikaga poliitikat mitte segada. Jah, meil on asjadest oma arusaamad, ent meile meeldib ennast muusika kaudu rohkem puhastada kui ajudele mingit sõnumit edastada. Me püüame nihutada muusikalisi piire ja näidata, et muusikat saab teha nii, et see ei näeks välja kusagil õpituna: ennast saab vabalt väljendada, sa võid olla sina ise. Me oleme loodetavasti leedu skeenes mõningast mõju avaldanud ja nüüdseks on üha rohkem muusikuid, kes teevad mida nad tahavad, püüdmata sobituda “standardiga”.

Mis raamatud on teie öökapil, seda eriti leedu kirjandusest, millest me Eestis kahjuks nõnda vähe teame?

Viimane loetud leedu autori teos oli Ruta Sepetysi “Hallaaegade algus” (e.k 2014). See on menuk, vahest olete seda juba lugenud. Enamasti loeme välismaa autorite teoseid, ajaloolist- või teaduskirjandust. Mainida võiks näiteks Michael Talboti teost “The Holographic Universe”. Ja muidugi loeme raamatuid muusikast ja muusikutest.

Millised on tulevikuplaani?

Töötame uue materjali kallal, katsetades erinevaid lähenemisi ja liikudes samm sammu järel oma kolmanda stuudioalbumi poole.

Pilt: Kiur Kaasik