Kultuur.info nädalasoovitused: 18.–24.03.2019

Pallase galeriis Noorus on avatud Peeter Toominga 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus “Mees valgel hobusel”. Väljapanekuga kaasneb samanimeline trükis professor Peeter Linnapi sulest.

Fotograafi ja filmioperaatori Peeter Toominga visuaalne käekiri lähtub tungist oma kaadreid “subjektiveerida” optiliste, geomeetriliste või tonaalsete distorsioonide abil. Enamasti toimus see lainurkoptika ja spektraalfiltrite kasutamisega – tulemuseks kujutise perspektiivi jõuline muutmine ja pildi osade vahel “ebaloogilise” suurusvahekorraga koosluste loomine.

Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel “Sots art ja mood” tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.

3. märtsil 2019 esietendus Musta Kasti uus koguperelavastus “Ernesto küülikud”, mis põhineb Piret Raua samanimelisel romaanil. Nii lavastuse materjaliks olnud tekst kui mitmed teised Piret Raua teosed paistavad silma selle poolest, et suudavad loosse osavalt põimida tähtsaid ühiskondlikku arutelu nõudvaid küsimusi, jäädes samal ajal lapsesõbralikuks ning mänguliseks; lugudes seiklevad tegelased on ühtaegu muinasjutulised ning igapäevaelust äratuntavad.

Oma 18. märtsil Genialistide Klubis toimuvas tasuta loengus lahkab Mari Niitra nii Piret Raua kui teiste sotsiaalsetel teemadel kaasa kõnelevate eesti lastekirjanike loomingut.

Bressoni käekirjaks oli religioosse tunnetusega minimalism. Teda peab oma olulisemaks eeskujuks Andrei Tarkovski.

Bresson oli ka üks neid filmirežissööre, kel olid oma arusaamad filminäitlemisest, millest ta kirjutas ka oma raamatus “Filmitegija märkmed”. Need arusaamad mõjutasid oluliselt näitlemist Euroopa autorikinos. Kuid näitlemine ei seisa kunagi lahus tervikust.

Filmile eelneb Rainer Sarneti loeng. Loengu teemaks on Bressoni minimalism, mis määras nii loojutustamise laadi kui ka näitlemise ning millest sündis Bressoni filmide poeesia.

18.-23. märtsini toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi 16. Maailmafilmi festival, kus linastub üle 60 värske dokumentaalfilmi.

Programmis olevad antropoloogilise kallakuga dokumentaalfilmid tutvustavad erinevaid ühiskondi, elusid ja maailmanägemise viise enam kui 33 riigist.

Tänavuse festivali teemaderingi moodustavad märksõnad, nagu meelelisus, keha- ja enesetaju, kunst, kaasaegsed lähenemised visuaalses antropoloogias, tuleviku- ja paradiisiotsingud, üleilmastumine ja linnastumine, ressursid ja loodussäästlikkus, tõde ja vale, loomade ja inimeste vahelised suhted ning mütoloogia.

Argo Vals on ennekõike tuntud kitarristina. Üha enam on muusik oma loomingusse põiminud elektroonilisi elemente klahvpillide ja trummimasinate kasutamisega. Sarnast sünteesi on oodata märtsikuiselt Linnateatri kontserdilt. Seni kaks sooloalbumit välja andnud Vals on muuhulgas esinenud festivalil Schilling, Viljandi pärimusmuusika festivalil ja Jazzkaarel. Samuti on ta andnud hulganisti edukaid kontserte välismaal. 2019. aastal on oodata ta järgmist soolalbumit.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kutsub 20. märtsil kell 19 Artise kinno videokunsti teoste linastusele “Taevas sadama kohal kirendas nagu tühjale kanalile lülitet telekas”.

Vanina Saracino kureeritud videoprogramm on inspireeritud ulmežanrist kui tulevikuteemalisest mõtteeksperimendist ja loob seoseid aina kiireneva tehnoloogia arengu ning inimese tekitatud keskkonnakahjude vahel. Erinevates filmimisstiilidest ja -tehnikates loodud videod kaardistavad meie aja emotsionaalset õhustikku: peaaegu nägemusliku utoopia ja hävingu vastastikmõju ning pidevaid kõikumisi jätkusuutliku tulevikulubaduse ja tehnoloogia ja inimese kui liigi eelistamisest tuleneva düstoopia vahel.

“Taevas sadama kohal oli pildita kanalile keeratud televiisori värvi” on William Gibsoni 1984. aastal avaldatud romaani “Neuromant” esimene lause.

Osalevad kunstnikud: Mark Leckey, Basim Magdy, Kristina Õllek, Agnieszka Polska, Semiconductor, Andrew Norman Wilson.

Linastusele järgneb arutelu koos kunstnik Kristina Õlleki ja Vanina Saracinoga.

Üritus on tasuta!

Pirosmani erandlikku ja lummavat loomingut tuntakse kogu maailmas. Ta on üks neid kunstnikke, kelle elust on saanud legend ja keda on käsitletud nii 20. sajandi avangardi olulise mõjutaja, naivistliku kunsti esindaja kui ka gruusia kunstile alusepanija ja rahvusliku identiteedi sümbolina.

Näitus hõlmab kõiki olulisi teemavaldkondi Pirosmani loomingus: linnaelu ja tseremoniaalsed pidustused, eepiline maaelu, natüürmordid, loomade hingestatud kujutised, kaasaegsete ja ajalooliste isikute portreed. Pirosmani maalid eristuvad oma stiili ja maalitehnika poolest, samuti köidab nende siirus ning välise lihtsuse taga peituv sügavus ja tähendusrikkus, mis ühest küljest muutis teosed arusaadavaks lihtrahvast tellijale, teisalt aga mõjus ilmutusena 20. sajandi alguse uuenduslikus kunstis.

10-aastane Morten õpib elus hakkama saama siis, kui ta muutub putuka-suuruseks ja peab oma enda mängulaeva läbi üleujutatud kohviku juhtima. Morten ehitab endale mängulaeva, millele korjab meeskonnaks putukad.

Filmi režissöör on mitmete rahvusvaheliste auhindadega pärjatud Kaspar Jancis ja see on tehtud tema enda raamatu “Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas” ainetel. Tegelastele annavad hääle mitmed tuntud Eesti näitlejad, kelle hulgas on näiteks Priit Võigemast, Ülle Kaljuste ja Marko Matvere.

Linastusele tuleb autor Kaspar Jancis.