Kultuur.info nädalasoovitused: 13.–19.05.2019

Väljamõeldud paralleelses olevikus leiab Cassius Green, et ta on super müügimees.

Kui ta avastab, et müük läheb palju paremini kui ta kasutab ka “valgete häält” – briti aktsendiga nasaalset pininat – ülendatakse teda õige pea “Power Calleriks” kohaliku müügifirma ülemisele korrusele staaride sekka, kus müüakse juba väga hulle asju.

Boots Riley süsimust ühiskondlik satiir on terav kriitika rassi- ja klassiteemade aadressil. Eelmise aasta ühe vaimukama satiiriteose autor Boots Riley sattus tähelepanuorbiiti ka avaliku sõnasõja tõttu värske Oscari-võitja Spike Leega, süüdistades tema filmi “Blackkklansman” selles, et see on New Yorgi politsei promovideo.

Käes on kevad. Õhus on ootusi ja eelaimdusi, midagi, mis on nähtamatu, kuid paneb õhu liikuma. Kim Ki-duki “Tühi maja” näitab nähtamatut, midagi, mis hingestab tühjad ruumid. Seda filmi on nimetatud punkbudismiks. Kim Ki-duk valmistus vaimuliku ametiks, kuid otsustas filmitegemise kasuks.

Filmile eelneb Rainer Sarneti loeng. Filmikooli selle hooaja viimases loengus tuleb juttu Kim Ki-duki vaimsusest filmides.

Valdavalt on tegemist autoritehnikas maalidega, kus üleilmses ruumis teostatud tegevuskunst jõuab läbi maalikunsti tasapinnalisse reaalsusse. On ka lihtsalt olustikukirjeldusi (“Taastusravi Pärnu Haiglas” ja müstilist realismi (“The Meaning of Life = 111”). Alates aastast 2000 on Joonas kasutanud abstraktset kontseptsiooni, mis tema hinnangul sobib ideaalselt just tänapäeva ja mida ta eksponeeris ka esimese Aledoia maalikomplekti juures aastal 2001 Raatuse galeriis Tallinnas.

Alates 4. märtsist on Mäetamm viibinud Tartu Kunstimajas residentuuris ning avastanud ja kaardistanud enda jaoks Tartu linna. Selle käigus meenutas Lõuna-Eestist Karksi-Nuiast pärit kunstnik oma Tartuga seotud sageli tormilisi ja tihti lausa ebameeldivaid mälestusi ning visandas erinevaid tartulikke ja mitte-tartulikke kohti.

Karlson ja Mitchell on teinud näituse Lõpust. Teame hästi, et Lõpp on samas võimalus uuesti alustada …

Kunstnike tööd muudavad galerii koopaks – algupäraseks galeriiks –, tuues sellega meid inimajaloo algusesse. Külastajatele tutvustatakse Lõppu – on see nende endi või kogu tsivilisatsiooni lõpp? Või kunsti ja kunstipubliku lõpp? Neile pakutakse võimalust mõtiskleda järele oma seniste tegude üle. Kas oleme iseenda lõpu loojad? Kas nüüd ongi viimane piisk langenud? Putukad ja loomad on välja suremas ning samal ajal ähvardavad müürid meid naabritest ära lõigata, kuid joome kaubanduskeskuse kohvikus endiselt kohvi, vestleme sõpradega ja mõtleme, kas õhtusöögiks tex-mex-toit või Aasia köök valida … Lõpp.



1970. aastate lõpuperioodil Manhattanil tegutsenud Studio 54 tõi kokku kõige särtsakama peoseltskonna, mida eales nähtud – selle külaliste hulka kuulusid näiteks Michael Jackson, Andy Warhol, Grace Jones, Diana Ross, Mick Jagger, John Travolta ning lugematu hulk teisi nimekaid staare ja glamuuritare. Nüüd, mitukümmend aastat hiljem käsitleb Studio 54 loomisest, tegutsemisest ja sulgemisest valminud dokfilm kõike head ja halba, mis selle legendaarse klubiga kaasas käis, tuues vaatajateni nii ennenägematud fotod ja videomaterjali säravatest pidudest kui ka skandaalideküllase loo Manhattani kuningateks kroonitud Studio 54 loojatest.

Filmiõhtu juhatab sisse Olav Osolin.

Tasuta!

Kuidas kirjeldada midagi, mis alles kestab? Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 13. konverents võtab vaatluse alla selle, mis tööd teeb kirjanduse, kunsti, teatri ja filmi ajaloo kirjutaja, kui ta võtab ette oma kaasaja ajaloostamise.

Mis tegurid seda määravad? Kus liigub ajaloo ja kriitika, ajaloo ja tellimuse, ajaloo ja ideoloogia võimalik piir ning vastastikmõju?

Omanäolised õunaaiakontserdid kutsuvad juba kolmandat aastat ühe Võrumaa põlistalu puude alla (muinas)lugude ja ehedate helide maailma. Räägitakse sellest, mis oluline: sõprusest, armastusest, vabadusest, koos olemisest ning koos kulgemisest.

Imelise sissejuhatuse saabuvasse suvesse teeb õunapuude õitsemise aegu särasilmne Mari Jürjens. Kõikidel õhtutel astub koos muusikutega üles jutuvestja Piret Päär, kes alustab kaks tundi enne kontsredi algust.

Lugudevestmine kell 18.
Kontsert algab kell 20.

Liikumise töötuba “Instinktiivne mina” on mõeldud neile, kel pole tahtmist teha sporti, käia jõusaalis või seltskondlikul tantsukursusel, kuid keda huvitab keha ja selle biomehaanilised omadused.

Töötoas hingatakse, kuulatakse, reageeritakse, aktiviseeritakse ja lõdvestatakse lihased ning aktsepteeritatakse gravitatsiooni.

Töötuba viib läbi Karl Saks, kes on tunnustatud tantsu- ja helikunstnik. Lisaks tegutseb Saks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias tantsutehnika ja liikumisimprovisatsiooni õppejõuna ja õpetab väljaspool Eestit.

Registreeru SIIN!

Puänti on külla kutsutud kirjanik Kätlin Vainola ja illustraator Ulla Saar. Vestluse juhtimiseks on appi palutud kunstiteaduse magistrant Anneliis Lepp.

Neid kolme naist ühendab kaks märksõna: (laste)kirjandus ja illustratsioonid. Need on ka laias laastus teemad, millest vesteldakse. Kuulajad on oodatud sekkuma.