Aprillile panevad alguse näitused geenidest ja menstruatsioonist, aga kõrvutatakse ka Eesti kunstnike teatrikujundusi nende vabaloominguga, näidatakse dokfilmi, mis kajastab inimeste vajadust luua, tuuakse “Tuulest viidud” uuesti kinoekraanile ning lastakse WÖR ja Xiu Xiu Viljandi ja Tallinna lavalaudadele. Kui Viljandis toimub komöödiafilmide festival “Wilkom”, siis Kumus esitletakse raamatut “Stalinismi totaalne kunstiteos”, misjuures räägitakse põhjalikumalt ka sots art’ist, Filmimuuseumis saab aga tutvuda koomiksikunstiga.

Näitus “Geeniaalne”

1.04.–31.12.2019
Tallinna Teletorn

Näitusel “Geeniaalne” vaadatakse kaugele tagasi, sügavale sisse ja lootusrikkalt edasi.

Geenid on osa meie sisekosmosest, millega läbi rääkida ei saa. Geenid määravad meie välimuse ja ka osa sellest, milliseks kujuneb elu jooksul meie tervis. Geenide tundmaõppimine pakub meile kõigile palju avastamisrõõmu ning on ka kasulik!

Astume raku sisse ja vaatame, mida põnevat sealt leida on. Ajame näpuga järge vabatahtliku doonori 22. kromosoomis. Saad teada, kas sul võib olla kõrgenenud risk haigestuda II tüüpi diabeeti või kas sulle maitseb brüsseli kapsas. Luba ka lainetel DNA järjendamise pallimeres üle pea lüüa!

Film “Miks me tahame luua?”

2.04.
Tartu Ülikooli kirik
6.04.
Kino Sõprus

Saksa filmitegija Hermann Vaske käis 30 aastat maailmas ringi kaamera näpus ja küsis kuulsatelt loojatelt üheainsa küsimuse: “Miks nad tahavad midagi luua?”. Nagu arvata, saab režissöör nii palju erinevaid vastuseid kui on erinevaid isiksusi.

Tema kümned intervjueeritavad, sh David Bowie, Ai Weiwei, Björk, Wim Wenders, Philippe Stark, Yoko Ono, David Lynch, Nobuyoshi Araki, Quentin Tarantino, Bono, Nick Cave, Stephen Hawking, Dalai Lama, Marina Abramović, Vivienne Westwood, Takeshi Kitano ja paljud teised, kokku 50, olid sellele pealtnäha naiivsele ja rumalale küsimusele vastates raskustes. Kuid tõepoolest – kui Einstein tahtis teada, miks Jumal lõi maailma, siis võime julgelt arutleda, mis vägi sunnib inimesi midagi looma.

WÖR (Belgia)

3.04.
Viljandi Pärimusmuusika Ait

Peaaegu 300 aastat tagasi otsustasid Antwerpeni, Brüsseli, Genti ja Leuveni muusikud oma lemmikmuusika üles kirjutada. Aja möödudes muutus paber kollaseks, tint hakkas hajuma ja muusikast said tolmu alla mattunud lagunevad käsikirjad…

Seda siiani, kui sündis ansambel WÖR! WÖR on Belgia ansambel, kes süstib uut energiat neisse oreli tagant leitud käsikirjadesse, esitades neid kaasajale kohaste nüanssidega ja täiesti uues koosseisus.

Kinoklassika esitleb: “Tuulest viidud”

3.04.
Kino Coca-Cola Plaza

Kolmapäeval, 3. aprillil olete oodatud kaheksa Oscarit võitnud 1939. aasta vaieldamatu klassika “Tuulest viidud” esilinastusele Coca-Cola Plaza SCAPE saalis.

Esilinastuse SCAPE saalis juhatab sisse Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees ja vabakutseline filmikriitik Andrei Liimets.

Ameerika kodusõja koidik. Rikkal, ilusal ja enesekesksel naisel Scarlett O’Haral on justkui kõik siin ilmas olemas. Välja arvatud ihaldatud Ashley Wilkes. Kui sõda liigub armutult lõuna suunas, avastab Scarlett endas jõu, et kaitsta oma perekond ja oma elu taas üles ehitada.

NB! Film linastub inglise keeles ilma subtiitriteta.

Komöödiafilmide festival “Wilkom”

4.–7.04.
Kino Centrum, Viljandi

4.-7. aprillini toimub Viljandis komöödiafilmide festival “Wilkom”, mis toob vaatajateni viimase aasta komöödiafilme paremiku ning mitu eriprogrammi.

Kolme päeva jooksul linastub “Wilkomi” põhiprogrammis kaheksa uut filmi ja vanemast klassikast prantsuse legendi Pierre Richardi eriprogramm.

Prantsusmaa on tänavu üldse tugevalt esindatud. “Uju või upu” räägib keskealiste meeste kujundujumise võistkonnast ja verine krimimärul “Mässajad” kõnetab huumorit umbes samamoodi nagu Quentin Tarantino. “Wilkomi” kavast leiab ka Hispaania kossukomöödia “Tšempionid”, mis võitis veebruaris Hispaania riikliku filmiauhinna Goya põhilises, parima filmi kategoorias, Ameerika musta komöödia pärl, Boots Riley “Vabandust, et tülitan” väärinuks oma fantastilise satiiriga paljude arvates kohta Oscarite jagamisel.

Kuigi viljakus on isiklik ja intiimne teema, pakub see haaravat ainest ka praegusele poliitilisele debatile.

Viljakuseks vajaliku menstruaaltsükliga seotud eufemismide rohkus näitab, et naiselikkuse eripärasid peetakse tabuks ning neid on vaja peitesõnade taha varjata. Üks paljudest menstruatsiooni kohta käivatest eufemismidest on punane meri.

Femtech-rakendused ehk -äpid aga julgustavad tabusid selja taha jätma. Menstruaaltsükli jälgimist ja selle kohta andmete kogumist reklaamitakse kui elustiili, mis aitab naisel oma kehaga paremas kontaktis olla.

Näituseks “Punasel merel kruiisimas” on kunstnik Ede Raadik femtech-rakendusi kasutades kogunud enda menstruaaltsükli andmeid alates aastast 2013. Ede Raadiku töödes saab isiklik loojutustamine kokku statistilise andmeanalüüsiga ning selle groteskse koosluse tulemusi esitab kunstnik graafiliselt puhta ja kaunina.

Näitus “Laval ja lõuendil”

4.04.–4.08.
Adamson-Ericu muuseum

Neljapäeval, 4. aprillil avatakse Adamson-Ericu muuseumis näitus “Laval ja lõuendil”, mis toob vaatajate ette 20. sajandi esimese poole Eesti kunstnike teatrilavadele loodu kõrvuti nende vabaloominguga.

“Näitus “Laval ja lõuendil” kõrvutab 20. sajandi esimese poole kunstnike Roman Nymani, Ado Vabbe, Henrik Olvi ja Adamson-Ericu vabaloomingut nende teatrilavadele loodud kujundustega. Fookuses on soov uurida, millisel kujul ilmnesid modernistlikud suundumused kummaski kunstivaldkonnas ning kuidas väljendus autorite looming neis rollides,” kommenteerib väljapanekut näituse kuraator Kerttu Männiste. “Lavakujunduste puhul on kunstniku loominguline vabadus piiratud näidendi, režii, teatri tehniliste võimaluste ja veel muudegi teguritega. Näitusel saab näha, kui julgelt rakendasid kunstnikud uusi futuristlikke ja ekspressionistlikke stiilivõtteid mitte ainult oma vabaloomingus, vaid ka teatrilaval.”

4. aprillil kell 18.00 toimub näitusel “Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast” Boris Groysi raamatu “Stalinismi totaalne kunstiteos” esitlus, millele järgneb New Yorgis elava sots art’i kunstniku Vitaly Komari loeng inglise keeles.

Vitaly Komar (1943), nagu ka tema loominguline partner Alexander Melamid, on Moskvas sündinud kontseptuaalne kunstnik, kes emigreerus New Yorki 1978. aastal. Komar on 1970. aastate sots-art-kunstiliikumise üks asutajaid. Tegemist oli nõukogude nonkonformistliku kunstivooluga, mis kombineeris kontseptuaalses raamistikus elemente sotsialistlikust realismist ja Lääne popkunstist.

Komari looming kasutab nõukogude Venemaa ikonograafiat ning propagandasümboleid n-ö kehtestatud müüdi dekonstrueerimiseks. 2004. aastal kunstnike duo eraldus ning mõlemad kunstnikud töötavad nüüd iseseisvalt.

5. aprillil astuvad Sveta baaris üles Xiu Xiu USAst ja Mart Avi.

Xiu Xiu
https://xiuxiu.bandcamp.com/

Mart Avi
https://martavi.bandcamp.com/

Koomiksipäev

6.04.
Maarjamäe lossi filmimuuseum

Koomiksisõbrad on 6. aprillil oodatud Filmimuuseumisse!

12.00–13.00 Manga ehk jaapani koomiksite stiilis joonistamise venekeelne töötuba muuseumipedagoog Galina Zaitseva juhtimisel. Oodatud on 9-13-aastased osalejad. Tunni käigus saab õppida kõige levinumaid manga tunnusjooni ja proovida ka uue tegelaskuju loomist. Eelregistreerimisega! https://bit.ly/2YmTln5

12.00–13.30 Animefilmi “Pop in Q” linastus. Jaapan, 2016. Film on jaapani keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Film esilinastus Jaapanis 2016. aasta detsembris.

14.00–15.00 Manga ehk jaapani koomiksite stiilis joonistamise eestikeelne töötuba muuseumipedagoog Galina Zaitseva juhtimisel. Oodatud on 9-13-aastased osalejad. Tunni käigus saab õppida kõige levinumaid manga tunnusjooni ja proovida ka uue tegelaskuju loomist. Eelregistreerimisega! https://bit.ly/2YmTln5

13.30–15.00 Animefilmi “Pop in Q” linastus. Jaapan, 2016. Film on jaapani keeles, ingliskeelsete subtiitritega.