Märtsis kajastas kultuur.info muusikafestivali Tallinn Music Week, kus sai lisaks erinevate bändide kontsertidele näha eesti disainerite töid, maitsta pop-up-kohvikutes LaMuu ökojäätist ning vestelda linnaplaneerimisest, kliimamuutustest ja uuest festivalist Station Narva, mis toimub linnas, kus elavad eestivenelased.

Aperitiiv

Miks tekitas see festival nii suurt huvi inimeses, kes põgenes Narvast kümme aastat tagasi, kohe pärast keskkooli lõppu? Esiteks sellepärast, et TMW oli täielik elamus ja tahtsin teada saada, kas ka Narvas on võimalik midagi nii toredat korraldada. Teiseks, selle kümne aasta jooksul, mil olen Narvast (ja Eestist) ära olnud, on Narva nii palju muutunud, et pidin oma silmaga nägema, kas tõesti #narvaisnext (see on «Narva Euroopa 2024 kultuuripealinnaks» peamine hashtag, mis väidab, et Narva ei oota, et teda muudetaks, ta muutub ise).

„Pean sinna minema,” mõtlesin, ja läksingi!

Hommikusöök “à la Narva”

Mitteformaalse õppe keskus VitaTiim on tore koht, kus saab kiiresti muutuva Narvaga kohaneda. Narva hommikusöögiga (tee, kohv, võilevad ja pannkoogid moosiga) kaetud pika laua taha kogunesid noorsootöötajad, kohalikud aktivistid ja festivalikülalised Narvast, Tallinnast, Tartust, Pärnust … Oma töös olen palju näinud, kuidas eesti ja vene keelt kõnelevad poliitikud ning kultuuritöötajad millegi üle arutlemiseks kohtuvad, kuid jagunevad kiiresti vene- ja eestikeelseteks gruppideks. Esimest korda pärast Eestisse naasmist nägin, kuidas eestlased ja venelased istusid koos, selle asemel et eralduda eri keelt kõnelevatesse rühmadesse, ning rääkisid kõigest n-ö narva keeles, selles toredas vene-eesti keele segus, mida oskavad Ida-Virumaa ja Tallinna elanikud. Elagu narva keel!

Täiuslik ebatäiuslik lõuna

Lõuna veetsin Narva Kunstiresidentuuris, kus mind ootasid muffinid ja ühe „ebatäiusliku” kunstiprojekti „ebatäiuslik” esitlus. Soome kunstnikud ja koomiksiraamatute autorid Kaisa Leka ja Christoffer Leka rääkisid, kuidas nad läbisid jalgratastel kogu USA ja kuidas sellest sündis „ebatäiuslik” reisipäevik. Saate raamatuga tutvuda ja seda ka osta siin, kui teid inspireerib selline sissejuhatus: „Selle raamatu lugemiseks on teil vaja nuga.” (”Imperfect”, 2017: Absolute Truth Press). Raamatuesitluse keel oli rahvusvaheline: kunstnikud rääkisid publikuga inglise keeles, pikkides siia-sinna mõne venekeelse väljendi. Sealjuures oli publik tõlkimisel abiks.

Snäkk

Kaldun korraks teemast kõrvale ja mainin, et pärast esitlust otsustasin linnas ringi kõndida ning end mõnes kohvikus soojendada, sest ebatavaliselt soe suvi on kahjuks läbi. Õnneks kohtasin endise klassivennaga, kes tegi mulle uues Narvas ekskursiooni. Linn on tõesti muutunud: uued kauplused, kohvikud, renoveeritud park ja uus (suurem kui Tallinnas) Vaba Lava teater viitavad sellele, et siin on nüüd huvitav elada.

Mida õhtusöögiks pakutakse?

Õhtusöögiks on BAZAR ehk arutelud festivalide importimise ja narvalaste identiteedi teemadel. Taas toimusid arutelud narva keeles väikeste ingliskeelsete vahepaladega. See on väga märgiline, sest narvalased vestlesid koos Eestist, Venemaalt, Saksamaalt, Rootsist ja Soomest saabunud külalistega rahvusvahelistest probleemidest. Arutleti selle üle,

  • kuidas saab provintsilinn kultuuripealinnaks;
  • kuidas luua ühine infoväli väikses, kuid rahvusvahelises riigis;
  • kuidas eestivenelased end Eesti ühiskonnas tunnevad;
  • kuidas tekitada noortes huvi aktiivse kultuurielu vastu;
  • mida erilist narvalastel on, mida kellelgi teisel ei ole.

    •  

    Magustoitu oodates

    Nende arutelude käigus tabas mind äratundmine. Igat probleemi saab seostada narvalaste uhkusega oma multikultuuse ja mitmekeelse identideedi üle. Eestivenelased ei ela mitte Euroopa serval, vaid kahe maailma piiril ja nad peavad õppima seda multikultuurset, majanduslikku ja keelelist postitsiooni ära kasutama. Narva keel ei ole kaugeltki mitte ametlik keel, kuid sellel on Ida-Eesti murde võlu ning võib-olla saab sellest esimene samm üle-eestilises infovahetuses.

    Inimesena, kes on poole oma elust juurelnud selle üle, kas ta on eestlane või venelane, saan nüüd rahulikult mitme identiteediga tegutseda, sest tänapäevases globaalses maailmas on huvitavamaidki asju, mille üle mõelda. Näiteks, kuidas Narva taas suureks muuta.

    Ja üks espresso

    Loodan, et Station Narva toimub ka järgmisel aastal ja et basaaridel, kontsertidel, näitustel on veelgi rohkem narvalasi – mitte ainult publikuna, vaid ka osalejatena.

    Aga nüüd lähen koos muusikaga päikeseloojangule vastu.