Laupäeval, 17. märtsil 2018 toimus Narvas eesti keele mess „Ku-ку!”, kus linnaelanikele tutvustati uusimaid eesti keele õppimise võimalusi alates arendavatest mängudest ja õppematerjalidest kuni keelekohvikuteni välja. Keelekohvikud osutusid narvalaste seas väga populaarseks.

Pingevabas õhkkonnas kohtusid 15 inimest, osalejaid oli nii Narvast kui ka Venemaalt, Ukrainast ja isegi Pakistanist. Nad rääkisid oma elust, muusikaeelistustest ja keeleõppevõimalustest.

Julia, üks keelekohviku külastajatest, kirjeldab oma muljeid ja emotsioone nõnda:

„Elades venekeelses keskkonnas, hakkad tahes-tahtmata mõtlema, kuidas seni õpitut mitte unustada, kui puudub praktika. Täna sattusin puhtjuhuslikult Narva kolledži keelekohvikusse. Oli väga huvitav kogemus. Ilmnes, et selline praktika aitab oma teadmisi rakendada, aga mõjub vabastavalt ka suhtlemisele: osalejaid ei huvita, kuidas sa räägid või kui palju vigu teed. Kui vaja, parandavad nad sind või ütlevad meelest läinud sõna ette. Veel lahedam on see, et kohvikusse oli kutsutud külaline, kes jagas oma kogemusi. Eesti keel ei olnud tema emakeel, aga tänu temale ei kujunenud kohtumine tavaliseks igavaks akadeemiliseks loenguks, vaid pigem sõbralikuks vestluseks, kus igaüks sai küsimusi esitada ning muljeid jagada – seda loomulikult eesti keeles! Keelekohviku lõpus paluti mul jagada teistega oma kohvikuteemalisi mõtteid. Kui veel eile sain esimeses eesti keele tunnis vaevu paar sõna suust, siis täna suutsin juba üsna talutavalt kõnelda, vaatamata sellele, et igapäevaelus ma eesti keelt ei kasuta. Minu meelest on see suurim kasu, mida võib keelekohvikust saada.”

Keelekohvikusse kutsuti esinema eesti-ukraina folkansambli Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi. Ta on Ukrainas sündinud, aga tuli Eestisse 2003. aastal külalisetendusele ning armus siin Eestisse ja eesti tüdrukusse. Paar elab nüüd Viljandis ja neil on kolm last. Lastega räägib Ruslan nii ukraina kui ka eesti keelt, mille ta õppis ära „armastuse tõttu”.

Muusik rääkis keelekohviku külalistega eesti keeles, selgitades enda näitel, et ei tohi karta võõras keeles rääkida ega vigu teha. Praktika muudab kõik paremaks. Vestluse lõpus mängis Ruslan trombooni.

Keelekohvikud on hea näide sellest, kuidas õppimine pingevabas õhkkonnas on hulga huvitavam ja ka tõhusam.