Etendus “Algused” (Patty Gideon Sloan) Rakvere Teatris.
Lavastaja ja kunstnik: Nils Riess (USA).
Heli- ja valguskujundus: Tyson Miller ja Jacob Novak (USA).
Tuleb tunnistada, et Rakvere Teatri etendustele ma väga tihti ei satu. Kuigi selle teatri repertuaari kuulub minu esimese lapsepõlvemälestuse taganud etendus ning kaks põhjanaabritega esitatud etendust, on tegu minu jaoks üsna kaardistamata vetega. „Algustest“ aga saigi mulle omamoodi algus Rakvere Teatriga tutvumisel.
Etendus minu ellu mingit suuremat sorti jälge jätnud ei ole. Ei avaldanud see märkimisväärset mõju minu mõttemaailmale ega etendusejärgsele enesetundele, rääkimata uute ideede andmisest. Mida laval nägin, jäi minu jaoks vaid püüdluseks publikule mõju avaldada või kellegi maailma raputada. Samas võib see olla vaid minu suutmatus autori mõtteid läbi närida ja ilmselt nii ongi.
Tõepoolest, lavalaudadele oli toodud lugu maailma algusest ning loomisest läbi õhkõrna huumoriprisma. Kord-kaks tõmbusid minugi suunurgad kõrvade poole üles, kuid rohkem emotsioone minuni ei jõudnud. Oli äärmiselt huvitav jälgida, kuidas Mait Joorits oma rolli sisse elas ning tema ja Natali Lohk moodustasid mõjuva duo, kuid nende tegevus kippus kõige loojat, Eduard Salmistut varjutama. Neist viimane ei mõjunud piisavalt võimsana, et kogu maailma kontrollida ning minu silmis kippus ta ise aja hammasrataste vahele kinni jääma.
Etendusse oli põimitud mitu erinevat stseeni, mis küll moodustasid terviku, kuid vaatajate ette ei toodud midagi uut. Nähtu mõjus aeglase ja jõuetuna, kõik, mis öeldi, tundus juba mitu korda elu poolt öeldud olevat. Ei jäänud muud valikut, kui nautida lihtsalt noorteduo omavahelist mängu ning valguse liikumist tähtsa ja vähemtähtsa vahel.
„Algused“ oli minu jaoks justkui Rakvere Teatri etenduste külastuse algus, mis väga positiivseid emotsioone endaga kaasa ei toonud. Vaatamata nn uue mõtte puudumisele oli võimalus nautida näitlejatööd ning uute lahenduste kasutamist. Lisaks tekitas teatrikülastus lootuse, et tegu on etendusega, mis vaid minule ei sobi. See oli omamoodi hea algus, sest järgmiste Rakvere Teatri etenduste puhul on üsna suur tõenäosus, et need on mulle meelepärasemad. „Algused“ ei suutnud minu huvi selle teatri vastu kaotada.