Pimedate Ööde filmifestivali programmis leidus sel aastal muu hulgas üks ainulaadne ja põnev pärl – Quarxxi õudus-, ulme-, komöödia- ja fantaasiasugemetega draama “Kõik taevased jumalad”. Järgnevas intervjuus räägib prantsuse režissöör ja kunstnik Quarxx oma täispika filmi debüüdist pisut lähemalt.
Filmi sisukokkuvõte: Simon (Jean-Luc Couchard) on 30-aastane tehasetööline, kes elab inimpelgurina üksildases farmis. Mees jagab päevinäinud vanematekodu oma õe Estelle’iga, kes on lapsepõlves juhtunud õnnetuse tõttu sügava puudega. Simon süüdistab juhtunus ennast, kahetsuses tarib ta turjal süükoormat ning proovib meeleheitlikult juhtunut lunastada. Endale aru andmata on ta samal ajal sulgenud õe ees maailma.
Oled öelnud, et sinu filmi “Kõik taevased jumalad” peamine teema on kahetsus. Kuna tegutsed peaajaslikult kunstnikuna, siis mis teemad sulle kunsti puhul veel huvi pakuvad ja miks sa tundsid, et antud filmi temaatika on kõige parem valada just filmivormi?
Film on kindlasti kahetsusest, kuid mitte ainult. Kuna soovisin, et filmi narratiivne ülesehitus peegeldaks peategelase meeleseisundit, ei tahtnud ma lineaarset lugu ühe kindla teemaga, vaid lugu, mis koosneb erinevatest kihtidest, mis annavad edasi Simoni psühholoogilist ebastabiilsust. Kuna film segab kokku eri žanre (draamat, ulmet, õudust, komöödiat), siis tegelevad loo alamkihid teiste teemadega, nagu skisofreenia, ükindus ja normist kõrvalekaldumine.
Need on teemad, mis mind praegu huvitavad. Miski ei kesta igavesti ja mulle meeldib edasi areneda, kuid praegu tunnen, et inimhinge tumedama (ja helgema) poole uurimine on väga põnev kunstiline väljakutse ja selle põhjal saab luua suurepäraseid lugusid!
Kirjutasid kõigepealt täispika filmi stsenaariumi, millest sündis esmalt siiski lühifilm “Peaaegu täiuslik sinine taevas”, ja alles mõni aasta hiljem täispikk film “Kõik taevased jumalad”. Kas lühi- ja täispika filmi vahel on toimunud ka mingi sisuline nihe või on tegemist põhimõtteliselt sama filmi lühikese ja pika versiooniga?
Tegemist on sama filmi kahe versiooniga. “Peaaegu täiuslik sinine taevas” on lihtsalt süngem, kontsentreeritum versioon filmist “Kõik taevased jumalad”. Seal puudub emotsionaalne osa, mis on olemas täispikas filmis. Seal on ka mõned muud keerdkäigud.
Kas filmi tegemise käigus tekkis ka olukordi, kus mingil põhjusel oli vaja midagi, mis stsenaariumis kirjas, kardinaalselt muuta või kiiresti improviseerida?
Ei, tegelesin palju järelproduktsiooniga vältimaks kõiki probleeme, millega lühifilmi tehes silmitsi seisime. Teadsin täpselt, mida tahan ja milline film peaks olema, nii et improviseerimiseks ruumi ei jäänud.
Õnneks läks produktsioon väga sujuvalt ja erinevalt lühifilmist suuremaid probleeme ei tekkinud.
“Kõik taevased jumalad” asub žanriliselt üsna hallil alal ja ristab elemente eri žanritest. Näiteks PÖFFi kavas oli selle kohta öeldud fantaasiadraama, mis on päris hea määratlus. Aga paralleele on tõmmatud ka näiteks French New Extremity liikumisega. Kas oled selle laine filmidega kursis ja kuidas sulle endale tundub, kas paralleelide tõmbamine on õigustatud?
Jah, rääkisin sellest juba varasemalt. Ma ei soovinud end piiritleda ega piirata ootustega, mida ühele või teisele žanrile omistatakse. Minu jaoks ei ole nn žanrite vahel piire ja mulle meeldib tihti ühelt žanrilt teisele üle minna. Ma arvan, et fantaasiadraama on päris hea määratlus.
Mis puutub French New Extremity lainesse, siis muidugi olen sellega kursis. Olen suur Gaspar Noé tööde austaja. Marina de Vani “In My Skin” avaldas mulle samuti väga muljet. Ka meeldivad mulle Pascal Laugieri, Philippe Grandrieux’ ja paljude teiste tööd, seega olen väga meelitatud, et mind nendega võrreldakse, kuid ma ei tunne tõtt-öelda, et oleksin osa sellest liikumisest, kuid see ei ole ehk minu otsustada.
Arvestades seda, et “Kõik taevased jumalad” tegeleb üsna tumedate teemadega, kas oled kirjutades tundnud vajadust end mingil määral tsenseerida või tagasi hoida?
Ei tundnud ühelgi hetkel, et peaksin end kuidagi tagasi hoidma. Esiteks seetõttu, et ma ei soovinud üle võlli minna, panustada vuajerismile või šokeerida lihtsalt šokeerimise pärast. Tahtsin vaid enda peas olevat lugu jutustada. Teiseks olid mul väga toetavad produtsendid, Vincent Brançon TBC-st ja François Cognard TOBINA FILMIST, kes said aru, kuhu ma tahan välja jõuda ja miks.
Filmi tegevus toimub idüllilises maapiirkonnas. Kui välja jätta see, et see on lihtsalt võluv ja elulähedane, siis kas maakoha kasuks otsustamine tulenes pigem sellest, et see võimaldab paremini edasi anda tegelaste süvenevat isoleeritust, või on kohavalikul mingid muud tagamaad?
Selles on sul õigus, et maapiirkond võimaldab linnakeskkonnast hõlpsamini eraldatuse meeleolu luua. Soovisin algusest peale keskenduda filmi esteetilistele aspektidele, samuti soovisin asetada tegelased karmi keskkonda ja leidsin, et maapiirkond vastab mõlemale nõudele.
Üks teema, mis mind filmi vaadates kummitama jäi, on füüsilise läheduse pakkumine inimesele, kes ei ole võimeline ise oma soove väljendama. Stseen filmis mõjub küll väga realistlikult, kuid samal ajal pigem õudusunenäo kui naudingu pakkumisena. Kuidas tuli mõte see just sellisel moel lahendada?
Soovisin näidata, et Simon hoolitseb oma õe eest, lihtsalt ta teeb seda valesti. See, mis tema arvates on kasulik, osutub hoopis jubedaks kogemuseks. Stseen on intensiivne, toores ja kurb ning pikkade vaikushetkede lisamisega tahtsin rõhutada mõlema tegelase üksildust, kui nad on silmitsi millegagi, mida kumbki neist ei soovi.
Kas oled saanud filmile mingit tagasisidet, mis on sind üllatanud või sulle olulist mõtlemisainet pakkunud?
Olen alati üllatunud ja tänulik igasuguse kriitika eest, mis filmi kohta on kirjutatud. Siiani on see olnud väga positiivne. Kuigi ma tean, et film on vastuoluline ja mitte igaühele, on kogu tagasiside olnud meeldiv.
Kas filmis sisaldub mingeid otseseid või kaudseid viiteid mõnele sinu eeskujule, lemmikule või mõjutale?
Ei. Ma ei soovinud teha filmi, mis koosneb viidetest. Tahtsin luua ainulaadse maailma, mis ei ole tulem mõjutustest, mida olen saanud.
Kas sooviksid veel midagi lisada?
Oli tore oma filmi Eestis Pimedate Ööde filmifestivalil esitleda ja loodan peagi tagasi tulla!
Küsis Helina Koldek.
