24. jaanuaril esitlesid eesti elektoonilise popi artist NOËP ja briti tõusev täht Chinchilla Eesti muusikaauhindade galal oma uut lugu “Fk This Up”. Kultuur.info heidab veidi valgust sellele, kes on see julge ja iseteadlik laulja, kes peidab end nime Chinchilla taha.
Hiljuti valmis sul koostöös NOËPiga singel “Fk This Up” ja esitasite seda esmakordselt publikule Eesti muusikaauhindade galal. Kuidas läks?
See oli erakordne kogemus. Kuidas saakski uut lugu veel paremini proovile panna kui esitades seda nii suurele ja toetavale rahvahulgale?! See oli enneolematu õhtu, meil oi NOËPiga väga tore ja tundus, et esinemine ning lugu läksid õnneks samuti hästi peale!
Kuidas sa NOËPi avastasid ja kuidas teievaheline koostöö alguse sai?
Kohtusime Londonis lugude kirjutamise laagris. Sattusime juhuslikult samasse rühma ja hakkasime NOËPile lugu kirjutama. Ta mängis meile oma muusikat, mis mulle väga meeldis, nii et oli lihtne õige meeleolu saavutada ja peale hakata. Osalesin kirjutaja rollis, nii et alles siis, kui refrääni juures toppama jäime, otsustasime, et mina võiksin seda lugu esitada.
Praegusel hetkel on lugu “Fk This Up” tõenäoliselt üks vähestest asjadest, mida eesti inimesed sinu kohta teavad. Kui peaksid end kirjeldama muusikuna kellelegi, kes sinust midagi ei tea, mida ütleksid?
Olen 22-aastane urban pop’i artist Londonist. Mind on tohutult inspireerinud naiste jõustamine ja suured võimsad naisartistid on mulle alati suurt mõju avaldanud; alustades Janis Joplinist ja lõpetades Amy Winehouse’i ja Queen Beyga. Kirjutan ja produtseerin suurema osa oma muusikast ise ning teen peamiselt julgeid, ägedaid, jõustavaid lugusid, mille võib peale panna, kui on soov end bossina tunda.
Töötad praegu oma debüütväljalaske kallal, räägi sellest pisut.
See kannab nime “Elements”, olen selle otsast lõpuni ise kirjutanud ja produtseerinud ning selle üle uhke – minu jaoks on see lugu naiste jõustamisest. See on elurõõmus, iseloomukas, solidaarsusele rõhuv lugu minu kolmest parimast sõbrast; tüdrukutest, kellega ma üles kasvades kõige rohkem aega veetsin, nende isikupärast ja erinevustest, mis teevad nad imeliseks ja ägedaks. See on minu enda kirjutatud lugudest mu lemmik ja selles peituvat sõnumit arvestades sellest lihtsalt pidi saama minu esimene singel … See ilmub 15. märtsil ja ma lihtsalt ei jõua seda ära oodata!
Milline sinu loomeprotsess välja näeb?
See oleneb sellest, kas ma kirjutan üksi või koos teistega, kuid tavaliselt alustan sõnade või viisiga, mis mulle duši all või keset ööd pähe on tulnud ja mille olen häälmärkmetesse salvestatud. Seejärel loon sellele taustaks bassiliini või rütmi ja hakkan ideid viimistlema, et loo või selle osade plaan paika panna. Mul ei ole kindlaid reegleid selle kohta, kas kirjutada esimesena refrään või viimasena salmid või kas kirjutada see kõik klaverile jne. See toimib kindlasti mõne inimese puhul, kuid mulle meeldib näha, kuhu lugu loomulikul teel välja jõuab. Produtseerimisvalikud kujundavad lugu oluliselt, nii et edasi tegelen sellega, lisan töödeldud vokaale kontrameloodiaks jne, ning lihtsalt vaatan, mis juhtub ja kuhu see mind viib – nii meeldib mulle kõige rohkem töötada.
Kes on sinu muusikalised mõjutajad?
Nagu ma juba varem mainisin, kasvasin üles, kuulates suuri naisvokaliste, nagu Christina Aguilera, Tracy Chapman, Janis Joplin, Etta James, Amy Winehouse, ja tüdrukutebände, nagu Atomic Kitten, Sugababes. Viimasel ajal meeldib mulle Little Mix. Siis hakkas mulle meeldima Rihanna ja suurim lemmik on Beyoncé. Kuulan palju erinevat muusikat, alustades Classic FM-iga autos ja lõpetades Radio 1 Xtraga. Ma arvan, et kõigest saab inspiratsiooni ammutada. Mulle meeldivad sellised artistid nagu Kendrick, Nicki Minaj, Billie Eilish, Prince, MJ, kindlasti Mark Ronson. Ma võiksin seda nimekirja veel jätkata …
Sa oled Londonist. Kas sealne atmosfäär on sind samuti mõjutanud?
Seda on raske öelda, sest olen siin elanud kogu elu, seega ei ole mul võrdlusmomenti, kuidas oleks, kui ma ei oleks siin elanud, aga ma arvan, et London on üleskasvamiseks lahe ja inspireeriv koht, siin on motiveeriv ja toetav atmosfäär. Siin on nii palju ägedaid tegelasi, inimesi, kes kannavad või teevad igasugu veidraid asju, mis neile pähe tuleb. See paneb kõvasti pingutama, et anda endast parim ja veelgi rohkem, muidu ei ole mingit võimalust siinsete talendihordide seas silma paista.
Kas oled avastanud muusikas mingeid uusi suundi, mis sulle eriliselt huvi pakuvad ja millega tahaksid tulevikus ise katsetada?
See muutub pidevalt. Praegu olen suur Billie Eilishi ja James Blake’i uue albumi fänn. Mulle meeldib, milliseid muutusi nad on kaasa toonud. Mis puutub tulevikus katsetamisse, siis inspireerivad mind alati nii endised kui ka praegused artistid ja saan neilt mõjutusi, kuid ma ei kopeeriks kunagi kedagi otseselt, alati on huvitavam ise uusi trende algatada.
Mis peaks muusikas olemas olema, et see oleks sinu jaoks see “õige”?
Ma arvan, et piisab sellest, kui see on erinev või kuidagi eriline. Ma ei mõtle muusikast kunagi kui “õigest” või “valest”, kuid mõni asi on rohkem minu maitsele ja mulle jäävad kõrva asjad, mis on veidrad ning erinevad sellest, mida kõik teised teevad.
Millist albumit või lugu oled oma elu jooksul kõige rohkem kuulanud?
Tõenäoliselt Beyonce’i “Lemonade’i” – see album oli minu jaoks pöördepunkt ja see on mulle väga südamelähedane.
Mis on su lemmikheli?
Kõik helid, milles on jõudu ja rütm, mille puhul lihtsalt ei saa liikumatuks jääda.
