TMW teine muusikapäev pakkus alternatiivseid meloodiaid vaheldumisi elektroonilise muusika virtuoosidega. Siin õhtused meeleolud vanalinna baaridest:
Von Krahlis üles astunud Holy Motorsi näol on tegu melanhoolse, unenäolise muusikutekooslusega, kes kannavad kuulaja kontserdisaalist eemale. Sama eemalolev kui psühhedeelne rokikõla, on ka bänd ise. Holy Motors mõjub laval tahtlikult argliku, isegi tagasihoidliku, vaiksena, vaadates kaugusesse või enda ette. Samas on shoegaze’ile omaseid momente muusikas endas vähe. Tegu on artistliku kuvandiaspektiga, mis sobitub ideaalselt eemalekandva muusikaga.
Psühhedeelsest reaalsusest Meisterjaani parmupillilaenguga maailma saabumine mõjus äratuskellana. Pilgeni rahvast täis saal, energiline tants, kiired rütmid ja muusika taktis õõtsuvate kehade sümbioos. Meisterjaan on hetkel tõepoolest populaarsuse sõiduvees. Oma energilisuses on ta selle ka ära teeninud.
Õhtut jätkas Taani noisemetal’i bänd Narcosatanicos, kes kandis kuulaja süngesse metalimaailma. Vabaõhukontserdil mõjuksid karmid noodid arvatavasti paremini, vähem lämmatavalt. Samas on tegu tugeva live-bändiga, kelle metalsetes helides on tunda ka folkmetal’i hõngu ja saksofonist õhkuvat bluusilikkust.
Narcosantanicos Sinilinnus
Meloodiad viis popilikuks Von Krahlis üles astunud Rebel Angel. Eelmisest aastat tegutsev Rebel Angel on plahvatusliku energiaga diskopungi kooslus, kuhu kuuluvad St Cheatersburgi solist Chungin, Kiwa, Lotte Jürjendal ja Katrin Rätte. Punti iseloomustavad tugevad live-esinemised, iroonia, kerge arrogants, elupõletajalik maailma- ja muusikatunnetus ning mässumeelne olemus põimitult glämmrokilike kostüümidega.
Woodstockis olid meeleolud tagasihoidlikumad. Üles astus 2013. aastast tegutsev Valgevene rokitrio Teleport. Bändi meloodiates põimub soojus sügavusega. Indiliku hüperaktiivsuse asemel on valitud rahulik, bluusilik tee ning grupis on teatavat soft-rokilikku magusust. 2015. aastal debüütalbumiga „Maukliva“ välja tulnud kooslus on postiivne, soe, aga plaadil tugevam kui live-kooslusena.
Samal ajal pani Sinilinnu suure saali kaasa elama 2006. aastast tegutsev 2009. aasta noortebändi võitja Junk Riot, kes põimib oskuslikult indie-psühhedeelia eksperimentaalsete rokiriffidega. Underground-momenti loob ka nii vene- kui ingliskeelne laulusoolo.
Junk Riot Sinilinnus
Taani bänd FURA kattis ruumi põhjamaiste, melanhoolsete ja rahuga täidetud elektroonikalainetega.
Soome garaažibänditrio Have You Ever Seen The Jane Fonda Aerobic VHS? võlus naiivse siirusega. Bänd võitis sel aastal Soome tulevikutähtede konkursi (Tulevaisuuden tusina 2016) ning kogub populaarsust Soome alternatiivmuusika skeenel. Nende eelmisel aastal ilmunud debüütplaat „Teenage Sweetheart“ võtab kokku kolmiku muusikalise loomingu. Meenuvad 90ndate populaarsed alternatiivrokibändid stiilis Blink182 ja Simple Plan. Soome kolmikus on mässumeelsus asendunud aga värvilise, roosamannase muusikamaailmaga. Nendes on nii melanhooliat kui sooje mälestusi ning positiivset lavalist energiat.
Sinilinnus hullutas rahvast Tšehhi sooloartist Ventolin, kes on ideaalne tehnovirtuoos, et õhtust viimane välja võtta. Kergelt nohikliku look’iga Ventolin kasutab kõiki võimalusi, et publik kaasa tõmmata. David Doubeki lavakarakteris on kaasahaaravat karismat ja piisavalt veidrust. Teatav humoorikas vürtsikus näib Tšehhi muusikaskeenele sobivat. Teiste seas on Ventolin astunud üles kodumaistel festivalidel, nagu Sperm Festival ja Itch My Hahaha.
Sinilinnu õhtu lõpetas alati suurepärane post-pungi bänd St Cheatersburg. Bändil on ilmunud kaks plaati – „How to Lose Your Value on the Heterosexual Market“ ja „Art Is the Last Refuge for the Untalented“. St Cheatersburgi tegijates on nii eneseirooniat kui ühiskonnakriitikat, pöörasust ja ammendamatut energiat, klassikalisi pungielemente ja progressiivseid uuendusi, mis kõik kulmineerub kaasakiskuvates esinemistes.
Päisefoto: St Cheatersburg Sinilinnus
