„Thelma ja Louise“ (USA, Prantsusmaa, 1991, rež Ridley Scott)
2.08. kl 23.59 Raekoja platsil
„Thelma ja Louise“ jutustab loo ettekandjast Louise’ist ja koduperenaisest Thelmast, kes otsustavad murda välja oma argielust ning sõita nädalavahetuseks mägedesse. Lõbusast rännakust saab aga lõputu põgenemine, kui Louise tapab Thelmat vägistada püüdnud mehe. Kui film 1991. aastal vaatajateni jõudis, tundus, et see võib olla pöördepunktiks naiste kujutamisel kinolinal. Sel aastal tähistab „Thelma ja Louise“ aga juba oma 25. aastapäeva ning endiselt oodatakse naistegelastega semufilmide buumi ja naiskangelaste horde. Võimalust seda filmi vaadata ei tasu kasutamata jätta, sest harva saab suurel ekraanil näha linateost, mille dialoogist lausa 69% on naistegelaste päralt. Ja muidugi ei saa maha magada filmi, mis sellise kirega sõprust ülistab.
„Fitzcarraldo“ (Lääne-Saksamaa, 1982, rež Werner Herzog)
4.08. kl 23.00 Toomkiriku põhjatorni vaateplatvormil
See palavikuline džunglifantaasia toob taas kokku taevaliku koosluse – Werner Herzogi ja Klaus Kinski. Ehkki „Fitzcarraldo“ on Herzogi üks populaarsemaid töid, on see ehk rohkemgi tuntud oma kohutava tootmisprotsessi kui filmi sisu poolest. Kuigi „Fitzcarraldo“ põhineb väga põgusalt 19. ja 20. sajandi vahetusel tegutsenud kautšukiparuni Jose Fermin Fitzcarraldi elulool, ei huvitanud Peruu kautšukiajastu ajalugu Herzogit absoluutselt. Filmi peateema on hoopis Brian Sweeney Fitzgeraldi armastus ja kinnismõteteni küündiv kirg muusika vastu. Armastus on nii tugev, et tema sundmõtteks saab Amazonase džunglisse ooperi rajamine. Sel eesmärgil tuleb tal koguda raha oma kautšukiäri ajades, kuid kautšukipuudeni otsetee loomiseks peab ta tuhatkonna kohaliku elaniku abiga vedama tohutu laeva üle mäe. Herzogi sõnul peaks pilt mäekülge mööda ülespoole liikuvast laevast andma igale inimesele julgust liikuda oma unistuste poole.
„Junction 48“ (Iisrael, Saksamaa, USA, 2016, rež Udi Aloni)
4.08. kl 23.59 Raekoja platsil
Kui eelnev klassikaline džunglideliirium ei köida, siis tasub ehk heita pilk noore palestiina muusiku Kareemi elule. Kareem elab Lodi-nimelises Iisraeli linnas, mis asub Tel Avivi lähistel. Pärast autoõnnestust, kus tema isa hukkub ja ema jääb ratastooli, leiab ta lohutust hiphopimaailmast. Kareem ja tema tüdruksõber Manar kasutavad oma muusikat relvana Iisraeli ühiskonna rõhumise vastu. Kareemi rollis saab näha Tamer Nafari, kes on Palestiina esimese räpibändi DAM-i ninamees. DAM-i araabiakeelseid laulusõnu on suuresti mõjutanud Palestiina-Iisraeli konflikt ja palestiinlaste võrdsete õiguste nimel käiv võitlus. „Junction 48“ on armastuslugu, mis keskendub muusikale – universaalsele vabaduse keelele.
„Don Juan“ (Rootsi, Soome, 2015, rež Jerzy Sladkowski)
5.08. kl 19.00 Ateena keskuses
„Don Juani“ põhiliin kõlab nagu õuduslugu. 22-aastase Olegi ema Marina arvab, et tema poeg ei ole tõeline mees, vaid autistist laiskvorst. Oleg ei kuula veebist Nižni Novgorodi ülikooli loenguid, ehkki peaks. Tal ei ole sõpru ega tüdruksõpra. Olegi emal on kindel plaan poiss iga hinna eest „korda teha“ ja nii allutab ta poja erinevatele omanäolistele ravimeetoditele. Põhimure näikse olevat selles, et vaene poiss ei peagi eelmainitud probleeme nii väga probleemideks, kuniks mitu „abistajat“ pole talle selgeks teinud, et mees saab olla üksnes õnnetu ja lootusetu, kui tema peaeesmärk ei ole tüdrukute tagaajamine. Kuigi loo lõppu esitletakse õnnelikuna, on film siiski küllaltki häiriv, edastades tahtmatult sõnumit, et üksi olev inimene on väärtusetu.
„Putukad“ (Taani, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa, 2016, rež Andreas Johnsen)
6.08. kl 19.00 Ateena keskuses
Andreas Johnsen on äärmiselt uudishimulik inimene, nii et kui tema Nordic Food Labis tegutsevad sõbrad rääkisid talle oma kolm aastat kestvast söödavate putukate teemalisest uurimisprojektist, teadis ta kohe, et soovib sellest filmi teha. Ja seda ta tegigi, tõstatades tulevikutoidu kohta mitu küsimust. Mida me sööme? Kuidas me seda toodame? Kust toit tuleb? Miks sööme seda, mida sööme? Kas võiksime süüa midagi muud, mis oleks parem planeedile Maa ja tervislikum ka inimestele? Nende tõsiste küsimustega paralleelselt reisivad filmitegijad ümber maailma, et uurida, kuidas erinevates kohtades erinevaid putukaid söögiks valmistatakse ja kuidas nad maitsevad. Kohustuslik vaatamine kõigile gurmaanidele!
