Kultuur.info nädalasoovitused: 2.–8.09.2019

Katrin Koskaru suuremõõtmeline maaliinstallatsioon tegeleb sõja ja sõjamaastikuga. Vanad varemed ja uued varjud, trellide vahed ja müüride vuugid. Ka inimesed ja kaotused, vaikused ja röntgenkiired. Aatompomm. Näituse pealkirigi pärineb Teise maailmasõjaaegsest treeningvideost. Väljapanek on justkui mööda seinu jooksev jutustus, mis mõtiskleb kaasaegse sõjarelvastuse üle ning otsib inimlikkust ja elulisust järjest suureneva ja võimsama sõjatööstuse juures.

Näiliselt on Alison Jackson olnud tunnistajaks paljudele skandaalsetele hetkedele – näituse varamusse kuuluvad fotojäädvustused president Donald Trumpi intiimsetest hetkedest Miss Mehhikoga, kuninganna Elizabethist tegemas selfie‘t oma perekonnaga, Angela Merkelist François Hollande’i käte vahel, seljas vaid karusnahkne kasukas, ja Barack Obamast suitsupausil. Kaasaegse kunstnikuna nihutab Alison Jackson oma realistlikena näivate piltidega piire selle vahel, mis on tõeline ja mis pelgalt inimeste enda fantaasia.

Kahe maalikunstniku ja ühe skulptori ühisnäitus toob Valka läbilõike kunstniku maailmanägemusest. Enn Põldroosi ja Eero Ijavoineni visuaalne keel on karune ja raskepärane. Kuigi neid kütkestavad suhteliselt erinevad teemad – Põldroosil on keskseks kunstnik ise, Ijavoinenil folkloor – on kahe mehe sarnane maailmatunnetus selgelt tajutav. Ilmselt mängib siin oma rolli aeg-ajalt elu hammasrataste vahele jäänute mõrkjas elukogemus.

Mirjam Hinni teosed on seevastu kerged ja õhulised, nende puht esteetilistesse pindadesse kätketud nooruslik energia pakatab igast pintslitõmbest. Koos moodustavad kolm kunstnikku vastandliku, ent huvitava koosluse, milles on erinevatest sünniaegadest hoolimata võimalik ära tunda samalaadne kunstnikupilk.

Yasuo Moriyama elab ühes kuulsamatest kaasaegse Jaapani arhitektuuri näidetest, Moriyama majas, mille ehitas 2005. aastal Tokyosse Pritzkeri auhinna võitja Ryue Nishizawa (SANAA).

“Moriyama-San” on režissööride Louise Lemoine ja Ila Bêka (Prantsusmaa, Itaalia, 2017) dokumentaalfilm, mis räägib väga spontaansel ja isiklikul viisil maja erakordse omaniku elust tema eksperimentaalses mikrokosmoses, mis defineerib täiesti uuesti koduse elu: Moriyama on urbanistlik eremiit, kes elab oma väikeses oaasis rahulikult mõtiskledes keset miljonilinna Tokyot.

Kantemir Balagov on vene kino uue põlvkonna üks isikupärasemaid režissööre. Oma esimese filmiga “Lähedus” debüteeris ta Cannes’is, teine film “Piitsavars” saavutas veelgi enam ja pälvis Un Certain Regard’i programmi parima režissööri preemia.

Kui juba oma esimeses filmis lõhkus ta harjumuspäraseks saanud vaatenurka ja jutustas brutaalse kaukaasia loo läbi naisprotagonisti silmade, siis “Piitsavars” võtab ette veelgi suurema tabuteema lahkamise, milleks on Leningardi blokaadi järgne elu ning pealtnäha kangelasliku sõjavõidu fassaadi taha jääv inimlik moraalne ja füüsiline laostatus. Saanud algtõuke Svetlana Aleksijevitši romaanist “Sõda ei ole naise nägu”, asetab Balagov ka siin sõjafilmidele mitteomaselt põhifookusesse hoopis naised.

Von Krahli ajaloo mahukaim teatriteos, milles seguneb film, teater, installatsioonikunst, sündmuskujundus ja teenusedisain.

*

OLED JÕUDNUD ESIMESE SÜNESTEESIUMI VÄRAVALE. RIPUTA MÕÕK JA RAUDRÜÜ NAGISSE SISSEPÄÄSU KÕRVAL. MEIE NIMI ON JAIK.

Vabanedes iseendaga piirnemise kohustusest ja oma “minaduse” diktatuurist, avaneb Sulle uus maailm lugematuteks võimalusteks olla elus. JAIKis elame kõiki võimalikke elusid! Lubades sünesteetilisele kehaülesele meediaplatvormile JAIK ligipääsu oma digitaliseeritud karakteriomadustele, iseloomu eripäradele, harjumustele ja fantaasiatele, saad elada ka neid elusid, mis on võimatud.

Muusikaleht Rada7.ee tähistab oma 20. sünnipäeva. Ühtlasi saab see olema viimane sünnipäev.

Rada7.ee viimane sünnipäev toimub 6. septembril Sveta Baaris. Meeleolu sättida ja tähistada aitavad Thou Shell of Death, Fvnerals (UK), Ocean Districts, Leech, Sibyl Vane, Talbot, 4-got-10 ja Söör Paul.

“20 aastat on väga pikk aeg – kunagi alaealisena metsavahel töllerdades muusikalehe mõtet veeretades poleks kuidagi osanud ette arvata, et sellest saab nii pikk, tähendusrikas ja sündmusterohke reis. Tegevust tagantjärgi mõtestades pole palju öelda, et oleme andnud oma panuse, et elu Eestis oleks parem. See on seda märkimisväärsem, et Rada7.ee on alati vaid vabatahtlike jõul toiminud. Tahan tänada südamest kõiki kaasamõtlejaid, panustajad, toetajaid, artiste ja korraldajaid. See on olnud uskumatult äge seiklus. Nüüd on aeg järgmiseks,” ütleb Ivo Kiviorg, Rada7.ee eestvedaja algusest lõpuni.

Reedel, 6. septembril kell 18 avatakse EKKMis Heidi Balleti kureeritud näitus “Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse”.

Pikkamööda on tekkinud arusaam, et inimene, keda peetakse sageli ülimaks liigiks maa peal, ei suuda planeedi eest hoolt kanda ning on asunud seda lausa hävitama. Kas peaksime inimeste intellektuaalse võimekuse ümber hindama või pidama praegust olukorda heade kavatsustega loodud süsteemi ettenägematuks ja kontrollimatuks lagunemiseks?

Näitus avab Tallinna Fotokuu 2019 kaasaegse kunsti biennaali.

Laat toimub MTÜ Varnja Perekonnaseltsi vabaõhuplatsil ning külatänavatel. Laadal pakutakse jõhvikaid, pohli, kõike, mis kasvab aiamaal, suitsukala ja muud huvitavat kaupa. Võimalus külastada Varnja Elava Ajaloo Muuseumit, kus saab tutvuda vanausuliste eluga. Lisaks laadale toimub mitmekesine kultuuriprogramm. 

Tallinna Linnateater alustab 55. hooaega, sel puhul on külla kutsutud põneva seltskonna, kes tutvustab peagi esietenduvaid materjale tavapärasest natuke omapärasemas võtmes.

Mida see “Pisuhänd” siis tähendama peaks? Ei, me ei loe ega lavasta 7. septembril Eduard Vilde satiiriklassikat, kus käib pidev jagelemine, milline see õige “Pisuhänd” siis olema peaks. Me anname hoopis tuntud kodumaistele kirjutajatele võimaluse luua oma nägemuse näidenditest, mis algaval hooajal Linnateatris lavakujule jõuavad.

Linnateatri konverentsüritusel fantaseerivad lühiettekannetega Keiu Virro, Jan Kaus, Pille-Riin Purje, Kaur Riismaa ja Danzumees.