Novembris leiab Tallinnas aset esimene rahvusvaheline skulptuuri- ja installatsioonifestival SkulpaKuu, mille raames toimub kaks näitust, kus kaksteist rahvusvahelist skulptuuri- ja installatsioonikunstnikku võtavad üle vana EKA galerii.

Kahest näitusest esimene, “Fibrous”, pakub kunstnike erialavalikule vastavalt tõeliselt ruumilist ja kehalist kogemust, mängides nutikalt materjalide ja vaatenurkadega. Lisaks paljudele üllatuslikele momentidele, mida näitusekeldrisse laskudes kogeda võis, oli vahva see, et külastaja näis muutuvat osaks näitusest ja seda mitte vaid tavalise, n-ö vaataja-kunstiteose suhte kaudu, vaid otsesemas mõttes.

Üks üllatavamaid töid oli minu jaoks näitusesaali põrand ja sellega kaasnev. Nimelt oli minu imestus suur, kui keldris asuvasse galeriisse astudes hakkas jalge all krudisema paks kiht valget puru, mis täpsemal uurimisel osutus kogu saali põrandat katvaks soolaks. Järgmine kunstiteos, mis siinkõnelejale silma hakkas, oli hiigelsuur roostetav poole ruumi suurune rauast kett, mis esmajärelduste põhjal oleks sinna saabuda saanud vaid samaväärselt suure kraana abil. Selgus, et kraanat siiski mängus ei olnud, aga see selleks. Samuti avaldasid muljet nurgas lendavad väikesed linnud ja valvakaameratega ühendatud televiisor, mis kandis üle kõike näitusesaali soppides toimuvat.

Pean ütlema, et minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oli näitus üks huvitavamaid, mida viimasel ajal külastanud olen. Rühmanäitused on tihtipeale põnevad, kuna neis on rohkem omavahelisi seoseid kui ainuautorite näituste puhul. Seosed tööde vahel, seosed kunstnike vahel, külastaja seosed kunstitöödega, kunstniku intentsioon ja selle realiseerumine või mitterealiseerumine.

Laura De Jaegeri kureeritud “Fibrousi” autorite kohta ma enne eriti midagi ei teadnud, kuid tundub, et neil tasub silma peal hoida. Nendeks on Barbara Kocsis, Ben Caro, Darja Krasnopevtseva, Johannes Luik, Laura De Jaeger, LAURi ja Martina Buck. Kunstiliselt juhendas näitust Stacey Koosel, kes on kohalikul kunstimaastikul juba nii mõndagi muud huvitavat kureerinud.

Ootan põnevusega SkulpaKuu järgmist väljapanekut “Filtrum”, mis avaneb 21. novembril. “Fibrousi” näeb veel vaid täna ja homme, seega olge kiired!

PS. Kuulsin usaldusväärsest allikast, et see ligi tonn soola, mis saali põrandat kattis, läheb pärast näituse lõppu loomaaia loomadele.

Näituste kohta leiab täpsemat infot siit: http://www.kultuur.info/syndmus/skulpakuu/