Kultuur.info nädalasoovitused: 21.–27.10.2019

Tegemist on EKA fotograafia osakonna, kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe tudengite koostööprojekiga, mille ettevalmistusprotsessis oli kesksel kohal tudengite omavaheline mõttevahetus. Lähtekohaks võeti fotoosakonna tudengite eelmise õppeaasta jooksul valminud stuudioprojektid. Aruteludest välja kasvanud edasiarendustest on käesoleval näitusel loodud uus tervik, milles avaldub iga kunstniku käekiri ning mida seovad uued temaatilised suunad.

Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2019 kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Fotograaf Kaupo Kikkas kirjeldab: “Kui sattusin esimest korda maa alla kaevandusse, siis tundsin kohe, et pean siin kunagi midagi looma. Tunne, kui seisad pimedas käigus ja sinu kohal on mõõtmatud tonnid pinnast, planeedi koort, on emotsionaalselt võrreldav sukeldumise või lendamisega. Need maa-alused käigud üksi ei ole aga midagi ilma meesteta, kes neid uuristavad. Nii oli selge, et tahan luua projekti nendest meestest ning ehk kandub killuke seda erilist tunnet läbi nende ka publikuni.”

Publikut kaasava kunstinäituse ajaks muudetakse galerii avatud treeningsaali keskkonnaks, kus igaühest võib saada elav skulptuur. Õhtuti kell 17.30‒18.30 toimuvad kohapeal juhendatud treeninguid, mille kava on inspireeritud jõusaali ringtreeningust (Silvia) ja kick-boxing aeroobikast (Hanno). Lisaks toimub pühapäeviti kell 12.30‒13.30 mängutund kummikeksu ja turnimispuuga (Silvia).

Kõik treeningud on tasuta. Kaasa võtta vahetusjalanõud!

Värvid on juhtinud Helle Vahersalut suurema osa tema elust. Neil põhineb ka tema pildimaailm, väljendagu seda portreed, vaikelud või abstraktsed kompositsioonid. Vahersalu ei maali selleks, et edastada sõnumit või parandada maailma, kuid ometi muudab ta meie ümbrust. Ta loob, et tuua vaataja ümber rohkem värvi, pakkuda selle kaudu esteetilist kogemust ja rahustada meeli. Ta maalib, sest teisiti ta ei saa.

Filmikooli teiseks filmiks on “Naine aknal” (1944), mida on nimetatud parimaks film noir‘ teoseks läbi aegade. Režissööriks saksa ekspressionismi guru Fritz Lang.

Filmile eelnev loeng avab film noir’i laiemalt kui nähtust, mille juured on saksa ekspressionismis ja mis toob Ameerikasse tumedad tungid ja müstlise atmosfääri.

Filmile eelneb Rainer Sarneti loeng.

Näitusel on ligi 30 erineva kujundusega Tartu Linnamuuseumi kogudes olevat samovari. Põhiosa neist kuuluvad Endel Taniloo kogusse, mille Tartu Linnamuuseum omandas 1981. aastal. Enamik näitusele valitud samovaridest on valmistatud erinevates Tuula vabrikutes, vanimad neist pärinevad 19. sajandi I poolest. Uudistada saab ka paari 19. sajandist pärit kohvimasinat.

Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: “Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi.”

Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr.

Mart Kangro uus soolo kõneleb mäletamisest ja amneesiast, mis käivad alati käsikäes. Mida me otsustame mäletada ja mida unustada? Kas me oleme see, mida me mäletame, või see, mida me oleme otsustanud mitte mäletada? Kas on olemas ajalooline mälu? Aga ühiskondlik? Mis on üleüldse see, mis mäletab? Millest kõneleb see kriim? See lõhn? See pommiauk?

Iisraelis sündinud ja Brooklynis üles kasvanud trompetist ja helilooja Itamar Borochov ühendab oma muusikas moodsa Manhattani Põhja-Aafrikaga, kaasaegse Iisraeli iidse Buhhaaraga. Kus iganes Borochov esineb, toob ta endaga kaasa ainulaadse helimaailma – isiklike juurte otsimise ja põnevad leiud araabia ning aafrika rikkalikust traditsioonist, paigutades need maitsekasse jazzivõtmesse.