Kultuur.info toimetus pöördus kirjandusfestivali “HeadRead” korraldajate poole, et lähemalt uurida, mida 25.–29. maini toimuvalt festivalilt  oodata võib. Korraldajad ei olnud nõuannetega kitsid ning nõnda saamegi soovitusi jagada nii algajatele kirjandushuvilistele kui ka end juba kirjandusgurmaaniks pidavatele inimestele.

Külastussoovitused algajale kirjandushuvilisele:

Peter V. Brett
Kirjanike Maja musta laega saal
Laupäev, 28. mai kl 15.00
Juttu teeb Mari Rebane.

Peter V. Brett (1973) on New Yorgis elav ameerika ulmekirjanik, kelle külaskäik peaks olema hea uudis kõigile ulmefännidele, aga ka neile, kes armastavad sariromaane. Bretti hinnatakse kõrgelt tänu nn deemonite tsüklile.

Claire North
Kirjanike Maja musta laega saal
Pühapäev, 29. mai kl 14.00
Juttu teeb Kaisa Kaer.

Claire Northi ja Kate Griffini pseudonüümide tagant leiab huviline kirjaniku nimega Catherine Webb (1986). Webb alustas kirjanikuteed väga varakult, oma debüütteose, 2002. aastal ilmunud noorsoosloo “Mirror Dreams” kirjutas ta 14-aastaselt koolivaheaegadel. Webbi kuulsaim tegelane, viktoriaanlikus Londonis tegutsev teadushuviline Horatio Lyle, meenutab õrnalt Sherlock Holmesi, samas paistavad Lyle’i seiklused silma ajalooliselt täpse olustiku ja detailirohkete Londoni kirjelduste poolest.

Verinoored
Kohvik Must puudel
Kolmapäev, 25. mai kl 20.00

Sel aastal leiab festivalil teist korda aset kirjandusõhtu, mille täidavad noored hääled ja nende lood. Üks hea festival toob kokku erinevad tegijad, nende seas peavad sõna saama nii laiade masside lemmikud kui ka äärealade avangardistid, nii lembeluuletajad kui sotsiaalkriitikud, nii valged mehed kui tõmmud naised. Samamoodi aga elavad klassikud ja oma esimesteks kirjanduslikeks sammudeks-hüpeteks valmistuvad noored. Kes teab, võib-olla mäletatakse kauges tulevikus 2016. aasta festivali “HeadRead” just seetõttu, et seal astusid üles Kristel Zimmer, Annaliina Sofia Aavik, Betti Marie Peterson, Charlie Chris Karniol, Joonas Koff, Jete-Ri Jõesaar ja teised, kellest tol ammusel ajal, hämarusse vajunud aastal, ei olnud keegi õieti veel midagi kuulnud.

Proosavõistulugemine
Kirjanike Maja musta laega saal
Neljapäev, 26. mai kl 20.00

Kui tahtmist, saab kõiges võistelda. Vahelduseks võib seda teha ka niivõrd subjektiivsel alal nagu ilukirjanduslik proosa. Mäletatavasti iseloomustas eelmise aasta võistlust, mille võitis prosaist ja luuletaja Kai Aareleid, suur osalejate hulk, mistõttu venis sündmus üle mitme tunni. Sestap on selleaastase võistluse deviis ligikaudu selline: lühem ja vähem. Samuti ei kimbutata sel korral esinejaid subjektiivse žürii argumentatsiooniga, vaid hinnangud pannakse paika täiesti objektiivse publiku detsibellidega. Seega oodatakse kõiki võistlushimulisi aegsasti ennast registreerima ning oma kisakoori kohale organiseerima – või võõraste kisakooride südameid võitma. Aadress info@headread.ee ootab häid prosaiste, kes ei ütle ära ühest toredast etteastest. Ettevõtmist juhib tõlkija ja luuletaja Indrek Koff.

Külastussoovitused kirjandusgurmaanile:

Düstoopia ja sotsioloogia
Tallinna Keskraamatukogu
Reede, 27. mai kl 16.00

Mida toob tulevik? Sellele küsimusele leiab ühese vastuse alles hetkel, kui tulevik otsa saab. Enne seda jääb ikka ärevus õhku rippuma. Kui asetada küsimus kogu inimkonda haaravasse mõõtmesse, võiks ühelt poolt stoiliselt tõdeda, et maailmalõppu on ikka kardetud, kuid teisalt ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et globaalsed keskkonnaprobleemid paistavad parasjagu kasvavat ja kuhjuvat. See tendents võib olla üks põhjus, miks tänapäeva ulmekirjanduses mängivad düstoopiad palju suuremat rolli kui utoopiad – olgugi et neid pole võimalik täiel määral eristada. Igatahes paistavad düstoopiad lisaks meelelahutuslikkusele pakkuvat sotsiaalset refleksiooni, põhjalikult läbimängitud hoiatusi, perspektiive, millest hoiduda. Kirjanduse rollist ja potentsiaalist inimühiskonna tulevikuperspektiivide käsitlemisel räägivad kirjandusteadlane Johanna Ross, kirjanik ja esseist Mihkel Mutt ning kultuuriteoreetik Tõnis Kahu. Vestluse salvestab Raadio Ööülikool.

Indrek Koff: Saja rahva lood
Kirjanike Maja musta laega saal
Laupäev, 28. mai kl 20.00

Indrek Koff (1975) tõusis hiljuti avalikkuse suurema tähelepanu alla seoses kirjanikupalgaga – ta osutus nimelt üheks palgasaajaks. Otsust tuleb vaid tervitada, sest Koff on jõudnud silma paista erakordselt laia haardega: ta on kirjutanud luulet, proosat ja lastekirjandust. Koffil on õnnestunud kaasata oma ettevõtmisse kaks tuntud näitlejat: Mari Abel ja Toomas Täht ning saksofoni- ja klarnetimängija Sander Udika.

A. N. Wilson
Kirjanike Maja musta laega saal
Pühapäev, 29. mai kl 16.00
Juttu teeb Jason Goodwin.

Andrew Norman Wilson (1950) on inglise kirjanik ja kolumnist. Ta on teinud kaastööd tuntud väljaannetega nagu Times Literary Supplement, The Observer ja Evening Standard, praegu on Wilson ajalehe Daily Mail kolumnist. Wilsonit hinnatakse kõrgelt tänu tema biograafiatele. Ta on kirjutanud raamatuid kirjanikest – sealhulgas Walter Scottist, John Miltonist, Iris Murdochist, Dante Alighierist, Lev Tolstoist –, aga ka ajaloo suurkujudest nagu Jeesus, apostel Paulus, Hitler või kuninganna Victoria, kelle biograafiat tulebki Wilson festivalile esitlema. Lisaks elulooraamatutele on Wilson kogunud tuntust oma värvikate religioonialaste seisukohtade tõttu. Wilsoni sotsiaalne närv ja satiiriline meel ulatub otsapidi tema ilukirjanduslikku loomingusse – ta on mitmes oma romaanis käsitlenud poliitilist korruptsiooni, kollast ajakirjandust, aga ka tundlikumaid teemasid nagu pedofiilia jne.

Peter Pomerantsev 
Kirjanike Maja musta laega saal
Pühapäev, 29. mai kl 12.00

Peter Pomerantsev on Inglismaal vene emigrantide peres sündinud ajakirjanik ja teleprodutsent. Pomerantsevi autobiograafiline sissevaade “Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik: Seiklused tänapäeva Venemaal” (Tänapäev, 2015, tlk Heija-Liis Ristikivi) kirjeldab autori kogemusi Venemaa ajakirjanduses ja teles, kus ta töötas peaaegu kümme aastat. Tänu võimalusele kogeda Putini Venemaa meediamasinat seestpoolt hakkas autor nägema Venemaa turbulentset ja rahutu lähiajalooga ühiskonda kui hiiglaslikku maskeraadi, kus eilne absurd on tänane tõsiasi. Kremli agressiivne, võltssäras natsionalistlik poliitika on otseselt seotud selle riigi elanikkonna enamuse üha suuremasse nihkesse vajuva reaalsustajuga. See on muutnud täiesti võimalikuks näiteks kunstnikuhingega gängsteri, kes soovib teha senisest palju paremaid krimisarju ning palkab seetõttu näitlejateks oma inimesed. Ta ei hakka jändama stsenaariumi, tehisvere ega tehiskuulidega – kõik ekraanil nähtav on päris. Sellele lisaks on vaja ähvardada kohaliku telejaama inimesi, nii et sari lähebki eetrisse ning pälvib meeletu menu. Samal ajal kiusab riiklik süsteem ausaid ettevõtjaid. Sellest ja paljust muust Venemaa praeguse vaimse seisuga seotust räägib Peter Pomerantsev Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

Hullunud Talsinki
Kirjanike Maja musta laega saal
Reede, 27. mai kl 21.00

Üks festivali “HeadRead” traditsioonidest, Jaan Malini orkestreeritud luule- ja muusikaõhtu “Hullunud Tallinn”, tuleb sel aastal teisiti. Juba nimi on teine, kuna kuulajate ette astub soome naisräpitrio Pyhä Rauha (eesti k Püha rahu). Sellest kooslusest leiab kolm noort häälmuusikut: Pyhä Lehmä (eesti k Püha lehm), Rauhatäti (eesti k Rahutädi) ja Heidi Kiviharju. MC Pyhä Lehmä on hiphopartist, kes miksib oma riimides sarkastilist sotsiaalkriitikat rahu ja armastuse sõnumiga. Rauhatäti räpib lapi keeles ning tema debüütalbum “Labürint” ilmus 2014. aastal. Kaks nimetatut on varemgi koostööd teinud, mullu andsid nad välja video ja singli “Tytöt ei osaa räppiä, piste!” (“Tüdrukud ei oska räppida, punkt!”). Heiti Kiviharju on muusikapedagoog, vabakutseline muusik, kes peab ennast ennekõike laulvaks loojutustajaks. Püssile triole sekundeerib kohalik mikrofonimeister Jaan Malin.