Valik selle nädala külastamis-, vaatamis- ja kuulamisväärsetest näitustest, filmilinastustest, kontsertidest ja vestlusõhtutest.

“Risoopia2” on pidevalt arenev ja muutuv multidistsiplinaarne keskkond, mille aktiveerivad sinna sisenevad inimesed. Risoopia ehk risoomne utoopia on elusorganism, spekulatiivne narratiiv, kus tähendused tekivad lõpmatutes sõlmpunktides. Lood minevikest, olevikest ja tulevikest hoiavad seda organismi elus, toidavad ja täiendavad. “Risoopia2” on taktiilne mängumaa, millega kõik on oodatud ühinema ning mille lugusid kuulama. Piiride hägustudes tärkavad sidemed.

Kadri Liis Rääk õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Ta on lõpetanud nii stsenograafiaõpingud Eesti Kunstiakadeemias kui ka magistriõpingud autonoomse disaini vallas KASK-i ülikoolis Gentis, Belgias. 

Mihkel Tomberg õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni. Ta on tuntud projektidest “Algorütmid” ja “Heaven’s Trumpet” ning teinud erinevaid helikujundusi paljudele audiovisuaalsetele projektidele.

Barbara Milleri täispikk dokumentaalfilm “#naiste nauding” portreteerib viit julget, terast ja kindlameelset naist, kes ei lepi neile arhailis-patriarhaalse ühiskonna ja usulise kogukonna poolt peale surutud vaikiva rolliga.

Uskumatu jõu ja positiivse energiaga võitlevad Deborah Feldman, Leyla Hussein, Rokudenashiko, Doris Wagner ja Vithika Yadav naiste seksuaalse vabaduse ja autonoomia eest, mis trotsib usulisi reegleid ja kultuurilisi tõkkeid. Kuid võit ei tule neile odavalt kätte: nad kõik on kogenud avalikku laimu, ähvardusi ja süüdistusi; neid on oma kogukonnast välja heidetud ning usujuhid ja fanaatikud on neid koguni surmaga ähvardanud.

“#naiste nauding” näitab, millised universaalsed mehhanismid määratlevad tänini naiste positsiooni eri kultuurides, usundites ja maailmajagudes: Jaapanist, Indiast ja somaali muslimite diasporaast kuni Brooklyni hassiidide kogukonna ja Euroopa katoliikliku vaimulikkonnani. Kõik filmi peategelased on jõudnud samale järeldusele: naise keha on allutatud meeste ihale ja mõeldud ennekõike soojätkamiseks ning naiste seksuaalset naudingut ja autonoomiat ei peeta mikski.

Lilli-Krõõt Repnau ja Helen Tago ühine näitus keskendub konkreetsele aegruumile näituse keskkonnas. See on kolmemõõtmeline kohaspetsiifiline graafiline installatsioon, mis mõtestab läbi tumeaine kontseptsiooni püsimatut ja irratsionaalset maailma. Näitus on kunstnike omavaheline dialoog, millest olulise osa moodustavad haprad ja efemeersed objektid. Selleks, et tajuda keskkonda, on vaja luua oma maailm ning vaadelda läbi lihtsustatud tajuskeemide neid algosakesi konkreetses galerii ruumis.

Lilli-Krõõt Repnau ja Helen Tago on õppinud graafikat Eesti Kunstiakadeemias. Koos mõttekaaslastega on nad koondunud platvormi graafika.ee alla, mille eesmärgiks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine läbi näitusetegevuse, töötubade ning vestlusõhtute korraldamise ja artiklite kirjutamise.

Frankofooniakuu 2019

5.29.03.
Üle Eesti

Märts on frankofooniakuu ja mitme nädala vältel toimub palju toredaid prantsuse keelega seotud sündmusi. Liituda saab ülemaailmse prantsuse keele kõnelejaskonnaga ja tähistada keele rikkust põnevalt varieeruvate üritustega.

Frankofooniakuud tuleb tähistada! Prantsuse Instituut Eestis on selleks oma heade sõpradega Kanada, Rumeenia, Belgia ja Šveitsi saatkondadest koostanud põneva kava, kus leiab igaüks endale meelepärase ürituse.

Autoritund Leo Rohliniga

6.03.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

ETDM alustab vestlussarjaga, mille raames on võimalik kohtuda kunstnike ja disaineritega.

Esimene kohtumine toimub kolmapäeval, 6. märtsil kell 17.30 legendaarse keraamiku ja õppejõu, EKA emeriitprofessor Leo Rohliniga. Juttu tuleb nii tema unikaalloomingust ja kogemustest tööstuses kui ka laiemalt kunstnikuks olemisest.

Kuidas jõudis Leo Rohlin keraamika juurde? Millised on tema mälestused nõukogudeaegsest disaineritööst keraamikatehases? Kui keeruline on olnud olla kunstnik? Mida on ta õppejõuna alati tudengitele edastamiseks oluliseks pidanud? Kuidas on tema suhe kunsti aja jooksul muutunud?

Leo Rohliniga vestleb Airi Ligi.

Gordon Matta-Clark (1943–1978) oli USA kunstnik, kes muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus.

Läbi oma kohaspetsiifiliste installatsioonide uuris ta korra ja kaose kohtumispunkte linnaruumis ning algatas anarhitektuuri liikumise. Film loob elava portree Matta-Clarkist läbi tema sõprade ja kaaslaste pilgu ning aitab mõista tema loomingut, mis alati sündis igapäevelu ja kunsti piiril.

Ristatud sõnad: Matta-Clarki sõbrad 
Režissöör: Matias Cardone
Riik: Tšiili
Aasta: 2014
Kestus: 70′
Keel: Inglise keeles

Tasuta!

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kutsub videokunsti teoste linastusele “Ajajooned. Need paljunevad”.

Kuraator: Monika Lipšic
Kunstnikud: Laura Garbštienė ja Arturas Bumšteinas, Antanas Gerlikas, Max Grau, Gerda Paliušytė, Tanel Rander
Kestvus: 67 minutit

Linastuvate teoste läbivaks teemaks on filmi ja popkultuuri ajalugu muutev roll. Viimase kümne aasta jooksul valminud videotes eksisteerib paralleelselt mitu kultuurilist ajavööndit, mis käsitlevad popkultuuri narratiividest lähtuvate kujutiste ja atmosfääride ajaloolist konteksti kui ka nende ajalooülest eksistentsi, olgu siis tegu hiphop-lugude või institutsionaalse keele, ulmeloogika või Ameerika teismeliste romantilise draamaga. Just niisuguse kunstnike valikuga soovib kuraator juhtida tähelepanu pidevalt mitmekesistuvatele ajaloolistele ajajoontele. Mõni minevikusündmus on teisest ajakohasem; linastuvad kunstiteosed toovad esile, kuidas neil on õnnestunud püsida aja kursil.

Sissepääs on tasuta!

IDA Off Air: Laraaji

6.03.
Erinevate Tubade Klubi

Edward Larry Gordon alustas 1960ndate New Yorgis tänavamuusikuna. Muusika kõrval huvitas teda ka stand-up-komöödia, Idamaade filosoofia nind meditatsioon. Ühele aastal 1979 toimunud sessioonile sattus juhuslikult Brian Eno, kes korjas Laraaji tänavalt üles ning kutsus ta stuudiosse. Koos salvestati Eno ambient-seeria kolmas osa “Ambient 3: Day of Radiance”, mida peetakse tänaseni Laraaji üheks tähtsaimaks plaadiks.

Laraaji diskograafia on pikk ja lai, koosnedes ligi viiekümnest teosest ning eripalgelistest koostööprojektidest (Bill Laswell, Sun Araw, Blues Control jpt). Mitmed aastakümneid tagasi salvestatud albumid on viimase paari aasta jooksul uuesti välja antud ja uute kuulajateni jõudnud. Muusika kõrval on Laraaji tänaseni tegev ka naeruterapeudina.

Tohutu kiirusega linnastumine on tinginud eluslooduse taandumise. Maastik, mis peaks korvama ja asendama elusloodust, on selle halenaljakas vari. Inimese sekkumise tagajärjel muutuvad iseenesestmõistetavad elemendid absurdiks. Nagu on muutunud meelelahutuseks vangistus-, sõja- ja mõrvamängud, nii pakub kunstnik kogemusruumi elamust tehislikus looduskeskkonnas. Tegeledes ruumi ja keskkonnaga, muudab kunstnik näitusepinna tajude ja meelte mänguks.

Maarit Murka (s. 1981) on peamiselt tuntud meisterlike maali- ning graafikateoste poolest, mis tihti kasutavad modellina kunstnikku ennast. Lisaks on Murka tegelenud ka installatsiooni, fotograafia, video, graafika jpm.

Kinoõhtu. Dokfilm “Stop Acting Now”

7.03.
Tallinna Linnateater

Hollandis tugeva sotsiaalse närviga tuntud Wunderbaumi trupp võttis ühel hetkel vastu otsuse teatritegemise asemel midagi päriselt ära teha. Selleks tuli kõigepealt aga selgeks teha, milliseid muutuseid ühiskonnas üleüldse näha soovitakse. Ja kas lahendused üldtuntud probleemidele on ikka nii iseenesestmõistetavad, nagu esmapilgul võib näida? Wunderbaumi näitlejatel oli maailma parandamiseks igaühel oma meetod – kes avas jaapanipärase nutmisbaari vohava ülioptimismi vastukaaluks, kes andis välja telefoniäpi potiaianduse arendamiseks, kes nägi suurimat võimalikku panust järglase saamises. Millises ühiskonnas me üldse soovime elada? Ja millised on meie tegude tagajärjed?

Filmiõhtu juhatab sisse Tallinna Linnateatri peakunstnik Kristjan Suits.

Kinoõhtu on huvilistele tasuta!