Comedy Gala raames tõi Kinoteater Sõpruse kino lavale Naljavarguse aktsiooni. Üldise kontseptsiooni poolest oli tõesti tegemist naljavargusega – lavale toodi peamiselt eesti stand-up-koomikute naljad, seda aga uues kuues. Nalju kandsid ette Katariina Tamm, Kristjan Lüüs, Henrik Kalmet ja Tõnis Niinemets. Aktsiooni panid kokku Paul ja Paavo Piik ning Henrik Kalmet.
Dramaturgilise poole pealt oli tegemist siiski enama kui pelgalt naljavargusega. Teiste naljade taasesitamine võib esialgu tunduda üsna kerge ja mugava – võib-olla isegi igava – lahendusena, kuid aktsioon oli mitmedimensioolisem kui ainult teiste naljade interpreteerimine. “Varastatud” nalju täiendasid näitlejate enda tõlgendusviis ning omavaheline dünaamika, mis muutis mitmed varemkuuldud naljad eriilmeliseks ning andis neile uue, teistsuguse pale. Oluliseks komponendiks oli ka Kahoot, kuhu oli kaasatud terve publik – kokku mängis üle saja inimese. Kokku oli 33 sketši, millele järgnes Kahootis küsimus sketši sisu kohta. Publikut ei naerutanud mitte ainult sketšid, vaid ka küsimused, mis vahepeal olid kohati isegi humoorikamad kui sketš ise. Parodeeriti mitte ainult püstijalakoomikuid, vaid ka üksteist ning Eesti klassikuid. Vahepeal tekkis saalis istudes nii-öelda kohukeseefekt, mida tekitasid minu hinnangul kõikidele eestlastele äratuntavad inimesed või olukorrad, näiteks Oja ja Võrno sketšid või Tõniste kurikuulus intervjuu.
Näitlejatöö varieerus suuresti paroodia ja originaalsuse vahel – kui mõni imiteeris originaalesitajat üsna äratuntavalt, manas teine näitleja naljale uue näo. Kõige enam paistsid tabava parodeerimisoskusega silma Katariina Tamm ja Kristjan Lüüs. Lüüsi puhul olin enim üllatunud, kuna vastupidiselt teistele näitlejatele ei ole ma teda varem sellisel komöödiaplatvormil näinud. Lüüs tabas hästi kombinatsiooni paroodiast ja iseenda originaalsusest, mis mõjus tohutult hästi. Üks meeldejäävamaid sketše oli Hillar Nahkmanni paroodia, kus Lüüs presenteeris imetabaselt oma puterdamisoskust. Katariina Tamme puhul oli kohe äratuntav Mikael Meema järeletegemine, kus oli ära tabatud Meema spetsiifiline intonatsioon. Henrik Kalmeti ja Tõnis Niinemetsa puhul ootasin veidi enamat. Kalmeti poolt jäi parodeerimine pigem tagasihoidlikuks, enim kasutas ta ära iseenda humoorikat karakterit ja huumorivõtteid, mis on mõjunud juba pikemat aega ning seega polnud otseselt üllatavad. Niinemets mõjub laval tavaliselt energilisemalt ning ka tema tundus kasutavat juba varasemaid mugavaid lahendusi. Niinemetsa versioon Katariina Tamme garderoobisketšist, kus põhivõti on ülehelikiirusel rääkimine, oli küll mõjus, kuid väga mugandatud versioon.
Aktsioon rõhutas ja filtreeris koomikute autentsust – kui sama nalja esitavad kaks erinevat inimest, võib nalja pale tugevalt muutuda. Olenemata esitamisviisist oli kogu aktsioon huvitavalt konstrueeritud ning humoorikas. Eriilmelised lahendused muutsid ka varemkuuldud naljad originaalseks ja mõjusaks. Kahooti võitjad said ka auhinnad, kusjuures esikoha sai inimene nimega Kalmet Jr (Henrik Kalmetiga tal vist siiski seost ei olnud).
