Kunstirühmitus SIIL otsustas panna omalt poolt välja uue auhinna, mida jagada kaasaegsetele kunstnikele – selleks on SIIL Prize. Esimesteks nominentideks olid aga rühmituse liikmed ise ehk Nele Tiidelepp ja Johannes Luik.
Kunstiauhinna jagamine sai alguse Vent Space’i projektiruumis toimunud nominentide näitusest, kus valimismaiguliste töödega kutsusid mõlemad, nii Tiidelepp kui Luik, publikut osa võtma hääletusest, et selgitada esimene SIIL Prize’i vääriline võitja. Valimistel osalemine ja hääletamine on küll praegusel perioodil suhteliselt käpas ja läbiharjutatud tegevus, kuid SIIL Prize’i puhul see niivõrd kerge ei olnud, et saaks otsust tehes mõelda vaid oma isikueelistuse peale. Valimissedelil oli ette antud kaks varianti: Johannes & Nele või Nele & Johannes. Võta nüüd siis kinni, kelle poolt valida!
Hääletamiseks oli antud kuus päeva, mille ajal sai Vent Space’is nominentide näitust vaatamas käia. Näitusel eksponeeritud valimiskampaania reklaamide stiilis videotes tutvustasid Tiidelepp ja Luik end kui parimaid kandidaate. Vent Space’i kesksel kohal oli ahvatlevalt välja pandud ka kuldne SIIL, millega võitja pärjatud pidi saama. Visuaalselt nägi ruum maitsekas ja esinduslik välja: valgustatud ratastel valimiskast, punane vaip ning kuldne toon õhupallidel ja auhinnal tegid oma töö.
Tiidelepa ja Luige projekti ülesehituse juures on paeluv, et publikule oli jäetud mulje, nagu oleks neil otseselt võimalik auhinna jagamise kulgu mõjutada. Seda siis nimelt publikuhääletusel osalemisega. Niiviisi tekkis pärast Vent Space’i nominentide näitust vaadates suisa teatav ootusärevus, et mis järgmisel neljapäeval EKKM-i ees toimuval tseremoonial saama hakkab. Valimissedelil oli ette antud ju ainult kaks dubleerivat varianti, mis tekitas tunde, et võitjate väljakuulutamisel võib sündida hoopis midagi ootamatut. Seega oli publik meeldivalt ja ootusärevalt SIIL Prize’i kulgu kaasa haagitud just nagu päris valimiste puhul, ise teadmata, et valimistulemus ei sõltugi valija häälest, vaid olukord on juba varem ette kirjutatud. Samas on vahva, et kui Luik ja Tiidelepp peaksidki lähiajal otsustama päriselt poliitikaga tegelema hakata ja mõnes valimiskarussellis kaasa lööma, siis visuaalne kampaaniamaterjal on neil mõlemal nüüd kenasti olemas.
Valimistulemuste väljahüüdmiseks toimus tseremoonia EKKM-i küljes asuva EKA fotoosakonna vitriingalerii ees, kuhu võitjatele lihtne, puhas ja massiivne autahvel välja pandi. Ning mis järgnevalt juhtus – võitjateks saidki nii Johannes & Nele kui ka Nele & Johannes – ehk võitsid kõik. Samuti sai positiivse meelelahutuse publik, kes SIIL Prize’i näituseralli, hääletamise ning võitjate väljakuulutamise kaasa tegi. Muide, vitriingaleriis autahvli eksponeerimine on Tiidelepa sõnul seotud USA-st alguse saanud ideega Equitable Vitrines (eesti keeles ‘õiglane vitriin’), kus vitriinide kui näitusepindade abil eksponeeritakse kunsti linnapiirkondades ja avalikus ruumis, et tuua kunst inimesteni, kes muidu selleni oma asukoha või majandusliku olukorra tõttu ei jõua. EKKM-i sein asukohana võib-olla kontseptsioonile nii väga ei vasta, aga see on hea alus taolise kättesaadava galerii idee levikule ka Eestis.
Kogu SIIL Prize’i näitus-aktsioon pani mõtlema mitmetele karedatele punktidele nii kunstimaastikul kui laiemas plaanis. Esiteks, mida annab kunstile ja kunstnikule juurde olla auhinnatud ning millist väärtust loob kunsti pidev omavaheline võistlemine erinevate tunnustuste nimel. Seda mõtet täiendas auhinnatseremoonial esinenud ja laureaatidele auhinna üle andnud Maarja Kangro, kes sarnase teemaga tegeles hiljuti oma uues raamatus „Minu auhinnad“. Teisalt tekivad SIIL Prize’i ja Riigikogu valimiste omavahelises sümbioosis küsimused ja mõtted seoses poliitiliste tsirkusetteastetega. Kui palju otsustab üldse valija ning kui mõjutatav on tema hääl? Samas saab SIIL Prize’i taustal heita pilgu üldse kohalikule kunstipoliitikale. Näiteks kui hõlbus või keeruline on teha noorel kunstnikul või kunstirühmitusel oma näitust, kus ta seda korraldab ja mis sellest ajendatult edasi saab? Need mustrid on kunstiväljas suuresti ette kirjutatud ning SIIL Prize juhtis sellele osavalt tähelepanu.
SIIL Prize’iga suutis rühmitus SIIL ära veenda, et nad väärivad kuldset auhinda ning seega tasub nende edasistel tegemistel silma peal hoida, kuna oma loomingus tegeletakse ambivalentsete teemadega, mis aga mitmesuguste tõlgenduste kaudu puudutavad ühiskonna aktuaalset ja kõneainet pakkuvat problemaatikat.
Päisepilt: Hans Jakob Väär
