“Eesti heliloojad Berliinis”
Tobiase keelpillikvartett, Harry Liivrand, Pärt, Reinvere, Tobias
Estonia kontserdisaal
8. aprill 2016
Astudes sisse koduse muusikapühamu helidemaailma avatud uksest sooviga leida kõlade rohelust, kuuldub selgelt kammermuusika kutse… Estonia fuajees paelub esimese ootamatusena silma raamitud värvifotodest väljapandud galerii peatselt algava kontserdi kolme heliloojaga – Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi ja Jüri Reinverega – seotud tähtsamatest hoonetest miljonilinnas Berliinis. Tegelikult on tegemist vaid ettevalmistusega suuremale üllatusele, mis ootab kontserdikülastajaid üleval auväärses saalis, kus kammerkontserdi „Eesti heliloojad Berliinis“ tarbeks pole peetud paljuks valmistada esinejatele suure saali keskpõrandale uus lava, millel üsna pea astub tumeda sirmi taustal üles Tobiase keelpillikvartett koosseisus Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor (alt) ja Aare Tammesalu (tšello).
Eredas valgusvihus istuvate kuulajate meeled viib esmalt huvitavate, asjakohaste faktide reastamisega Berliini lainele kunstiteadlane ja kultuuridiplomaat Harry Liivrand. Järgnevalt asutakse mahedates rohelistes toonides joonistama mõttelist muusikalist kaart Rodolf Tobiase möödunud sajandi alul loodud romantilises stiilis pidulik-suurejoonelisest keelpillikvartetist tänase noorema põlvkonna helilooja Jüri Reinvere kammermuusikateose esmaettekandeni välja, rikastades värvigammat rahvusvaheliselt tuntuima eesti helilooja Arvo Pärdi kvartetiversioonis publikulemmikutega.
Esimene üritus sarjast „Eesti muusika päevad“ toimus aastal 1979, mil toonasele võõrvõimu all tegutsevale Eesti Heliloojate Liidu juhtkonnale näis, et omamaist muusikat mängitakse liialt vähe. Idee korraldada selleteemaline festival osutus sobivaks ettekäändeks, et saada võimulolijate heakskiit uuema eesti muusika ettekandmiseks ja laiemale kuulajaskonnale lähemale toomiseks. Tagantjärele vaadatuna oli ettevõtmiseks igati põhjust, sest näiteks kasvõi tänase Eesti muusikamaailma suurkujud, helilooja Arvo Pärt (sünd 1935) ja dirigent Neeme Järvi (sünd 1937), valmistusid järgneval aastal koos peredega kodumaalt alatiseks lahkuma, vajades edasiseks loominguliseks tegevuseks senisest oluliselt suuremat vabadust. Oli aeg, mil praegustest avardunud elu- ja loomevõimalustest polnud paslik isegi oma salajastes unistustes mõelda.
Maailmalinn Berliin on selle kontserdi heliloojatele vaid mõtteliselt ühendavaks teljeks, sest nii Tobiase 2. keelpillikvartett (1902) kui Pärdi „Fratres“ ja „Summa“ (mõlemad 1977) on kirjutatud enne nende autorite kohtumist Berliiniga. Pole teada, mida mõtles 29-aastane Eesti esimene Peterburis kompositsioonihariduse omandanud diplomeeritud helilooja Rudolf Tobias (1873–1918) maailmaasjadest ning tulevasest elu- ja tööpaigast Berliinist, luues romantilistest meeleoludest kantud 2. keelpillikvarteti, kuid siit võib tõmmata mitte ainult elukohapõhise punktiiri hilisema tintinnabulimeistri Pärdini, kelle kompositsiooniõpetaja Heino Eller (1887–1970) sai noorpõlves just Tobiase käe all toimunud kvartetitundides tõsise tõuke heliloomingule pühendumiseks, olles hiljem oma õpilastele teataval määral sidemelooja Tobiase ja tema ajaga. Pärdi ja Tobiase loomingus kerkivad igavikuliste teemade käsitlemisel esikohale ausus ja mastaapsus, mis panevad kuulaja nende teoste kordumatutele esitustele kaasa elades üha uuesti enda sisemusse kaema. Erandiks polnud seegi kord.
Kui kellelgi on soov leida eesti noorema generatsiooni komponistide hulgast helilooja, kes ei karda vastutust ega suuri väljakutseid, kerkib esile alles hiljuti meie põhjanaabrite Soome (ooper „Puhastus“ 2012. a Soome Rahvusooperis) ja Norra (ooper „Peer Gynt“ 2014. a Norra Rahvusooperis) muusikaringkondades ja laiemaski kultuuriüldsuses suurt huvi äratanud, tänaseks juba üle kümne aasta suurlinnas Berliinis elanud Jüri Reinvere (sünd 1971). Tema kirjutatud nüüdisooperitele hinnangu andmine jääb ootama ajas pikemat distantsi omavaid muusikakriitikuid ja -ajaloolasi, aga sel kontserdil oli tsükli „Neli kvartetti“ 3. keelpillikvarteti „Let“ esmaettekandele saabunud kuulajatel nüüd juba pimendatud saalis siiski pisut lihtsam oma arvamust kujundada, mitmele oli abiks kuuldud tsükli esimese osa esituse varajasem meenutus.
Menukirjanik Sofi Oksanen iseloomustab Reinveret kui „tõelist eesti päritoluga kosmopoliiti“, mida kinnitab ka helilooja ise ajakirja Muusika 2010. a augustinumbris: „Olen alati muutuv, alati uut enda sisse imev. Igal pool olen ma see, milleks see maa mind muudab.“ Nähtud maad ja kogetud kogemused on loomingulisele natuurile suur inspiratsiooniallikas, millest nii esitajad kui kuulajad hiljem osa saavad. „Let“ on kirjutatud Šveitsi Alpides – tasasel maal üleskasvanute jaoks eriti muinasjutulises ja väga rohelises keskkonnas, mille imelised mõjud peegeldusid ka esitajate ilmetes ja innukuses fonogrammil „ülesastunud“ tekstilugeja, inglise näitleja Peter Yearsleyga koostööd tehes. Siinkohal tekkis mõte, kuidas kõlaks seesama teos, kui sõnaline ja muusikaline osa põimuvad otse kuulajate ees laval elavas ettekandes? Meil on suur valik väga häid näitlejaid, kelle vahetus esituses eestikeelne tekstiosa üheskoos keelpillikvartetiga võiks anda teosele hoopis uue dimensiooni.
Ääretult huvitav on kuulata muusikapõllul sügavaid vagusid kündnud ja suuri tegusid teinud/tegevate heliloojate maailmanägemuse kammerlikku poolt – kumab siit suurejoonelist monumentaalsust või on tunda hoopis teistsuguseid hoovusi? Nii leidiski iga esitamisele tulnud teos saalist oma publiku, mistõttu ka vastused jäävad igaühe enda südamesse ning mõtetesse, et mälupildina sumbuda sumedasse, rohelisse lummusesse.
Eesti muusika päevad 2016 kestavad 7. kuni 16. aprillini.
