Rubriik: Ühiskond

Kutsume teid osalema 10.-12. juunil Kultuuri Digihäkil, et digitaliseerida rahvusvähemuste pärimuskultuuri. Üritus toimub Narvas ja transport korraldatakse tasuta nii Tallinnast kui Tartust. Samuti on majutus tagatud kõigile, kes tulevad väljastpoolt Narvat. 

Ürituse eesmärk on luua digitaalseid lahendusi, mis aitavad teie kultuuri tutvustada, säilitada ja järgmistele põlvkondadele paremini edasi anda. Teil ei pea endal olema digioskuseid, et häkatonil osaleda. Ootame osalejaid kõikidest eluvaldkondadest! Kõige olulisem on, et on idee, mida ellu viia või tahe panustada lahenduse loomisel – olgu see näiteks kultuuri teadmistega, probleemilahendamisoskustega, tiimi juhtimisega, vms.  

Ürituse korraldajad tagavad, et osalejate hulgas oleks ka arendajaid ja disainereid, kes teie ideedest saaksid prototüüpe luua. Protsessi toetavad ka mentoritena kultuurivaldkonna spetsialistid ja digitehnoloogiate eksperdid. 

Otsime digilahendusi järgmistes valdkondades:

✨ Kultuuriõpe

✨ Eksponaadid muuseumites ja raamatukogudes

✨ Kultuuripärandi säilitamine ja edendamine

✨ Rahvuste vahelised kontaktid ja koostöö

✨ Kultuuripärandi tutvustamine kaasaegsetel platvormidel

✨ Põlvkondadevaheliste kontaktide ja rahvusseltside järelkasvu juurutamine

Rohkem infot leiate:  https://garage48.org/events/kultuuri-digihakk

Registreerimine on avatud 5. juunini siin: https://garage48.typeform.com/to/GPbqxzp6

Kui teil tekib küsimusi, siis võtke julgelt ühendust Kultuuri Digihäki turundusjuhi Janaga: jana@garage48.org

Kohtumiseni üritusel!

Eesti Instituut jätkab koolitusprogrammi “Kultuurisamm” läbiviimisega maist augustini käesoleval aasta. Programm hõlmab harivaid ettevõtmisi, loenguid, meistrikursusi, seminare ja ringsõite nende jaoks, kes soovivad eesti kultuurist ja tema esindajatest rohkem teada saada.

Projektijuht Valeria Mihhailova sõnul on selleaastane programm väljasõidukeskne, külastatakse Eesti saari ning põigatakse sisse teiste seas Pihkva- , Võru-, Setu-, Tartu- ja Pärnumaale.

Maikuus on koolitusprogrammist huvitatutel  võimalik end projekti kodulehel registreerida (www.kultuurisamm.ee) kahes jaos. Alates 3. maist 2022 avame eelregistreerimise uutele, meie pakutavaga tutvuda soovivatele liitujatele ning alates 10. maist avalikustame koolitusprogrammi täismahus. Neil, kes Kultuurisammust eelmistel aastatel juba osa on võtnud ja kaustajakonto juba olemas end uuesti registreerima ei pea”.

Iga programmis osaleja saab valida ühe kahepäevase või kaks ühepäevast õppereisi, mis toimuvad ajavahemikus 21.maist– 6.augustini 2022. Õppepäevi viiakse läbi kahes keeles. Harjumaalt ning Ida- Virumaalt väljuvate õppepäevade töökeeleks on vene keel (väljumistega Tallinnast ja Narvast). Lisaks on Harjumaa elanikele mõeldud õppepäevad saadaval ka inglise keeles (väljumisega Tallinnast). Õppepäevadel löövad kaasa eesti keelt emakeelena kõnelevad vabatahtlikud, kes on toeks eesti keele praktiseerimisel vabas ja sõbralikus õhkkonnas.

“Kultuurisammu” tasuta programm on plaanitud kuuesajale Eesti- huvilisele, kel vanust 16 ja enam aastat.

Koolitusprogrammi osalejate registreerimine avaneb online  3. mail 2022. (www.kultuurisamm.ee). Programmi täismahus läbijatele väljastab Eesti Instituut vastava tõendi.

Koolitusprogrammi rahastab kultuuriministeeriumi tellimisel Integratsiooni SA.

Täiendav informatsioon: 

Valeria Mihhailova, projektijuht

valeria.mihhailova@einst.ee

Laupäeval, 17. märtsil 2018 toimus Narvas eesti keele mess „Ku-ку!”, kus linnaelanikele tutvustati uusimaid eesti keele õppimise võimalusi alates arendavatest mängudest ja õppematerjalidest kuni keelekohvikuteni välja. Keelekohvikud osutusid narvalaste seas väga populaarseks.

Pingevabas õhkkonnas kohtusid 15 inimest, osalejaid oli nii Narvast kui ka Venemaalt, Ukrainast ja isegi Pakistanist. Nad rääkisid oma elust, muusikaeelistustest ja keeleõppevõimalustest.

Julia, üks keelekohviku külastajatest, kirjeldab oma muljeid ja emotsioone nõnda:

„Elades venekeelses keskkonnas, hakkad tahes-tahtmata mõtlema, kuidas seni õpitut mitte unustada, kui puudub praktika. Täna sattusin puhtjuhuslikult Narva kolledži keelekohvikusse. Oli väga huvitav kogemus. Ilmnes, et selline praktika aitab oma teadmisi rakendada, aga mõjub vabastavalt ka suhtlemisele: osalejaid ei huvita, kuidas sa räägid või kui palju vigu teed. Kui vaja, parandavad nad sind või ütlevad meelest läinud sõna ette. Veel lahedam on see, et kohvikusse oli kutsutud külaline, kes jagas oma kogemusi. Eesti keel ei olnud tema emakeel, aga tänu temale ei kujunenud kohtumine tavaliseks igavaks akadeemiliseks loenguks, vaid pigem sõbralikuks vestluseks, kus igaüks sai küsimusi esitada ning muljeid jagada – seda loomulikult eesti keeles! Keelekohviku lõpus paluti mul jagada teistega oma kohvikuteemalisi mõtteid. Kui veel eile sain esimeses eesti keele tunnis vaevu paar sõna suust, siis täna suutsin juba üsna talutavalt kõnelda, vaatamata sellele, et igapäevaelus ma eesti keelt ei kasuta. Minu meelest on see suurim kasu, mida võib keelekohvikust saada.”

Keelekohvikusse kutsuti esinema eesti-ukraina folkansambli Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi. Ta on Ukrainas sündinud, aga tuli Eestisse 2003. aastal külalisetendusele ning armus siin Eestisse ja eesti tüdrukusse. Paar elab nüüd Viljandis ja neil on kolm last. Lastega räägib Ruslan nii ukraina kui ka eesti keelt, mille ta õppis ära „armastuse tõttu”.

Muusik rääkis keelekohviku külalistega eesti keeles, selgitades enda näitel, et ei tohi karta võõras keeles rääkida ega vigu teha. Praktika muudab kõik paremaks. Vestluse lõpus mängis Ruslan trombooni.

Keelekohvikud on hea näide sellest, kuidas õppimine pingevabas õhkkonnas on hulga huvitavam ja ka tõhusam.

Sel aastal on 20. august pühapäev, seega anname sel korral soovitusi terve nädalavahetuse tarvis. Sündmusi on nii pidupäeva kui ka muul puhul toimumas rohkelt ja sobiva meelelahutuse või meeldetuletuse olnust leiavad endale kindlasti kõik.

Vaba rahva laul

19.08.
Intsikurmu lauluväljak

Taas on kavas suur pidulik ühislaulmine. Repertuaaris on kokku 37 laulu tuhandepealise ühendkoori ja tuntud solistide esituses. On ka laule koos koori ja solistiga. Vahvaid rahvatantse esitavad tuntud Põlva rahvatantsurühm Põlva Päntajalad.

Ajaloopäev ja rohelaat
20.08.
Eesti Vabaõhumuuseum

Kavas on tähistada taasiseseisvumist põlluharijarahvale omaselt aiapäevaga. Tähelepanu all on koduaianduse ajalugu, traditsioonilised aiataimed ja nende kohalikud sordid. Laadalt leiab aeda uusi istikuid ja lauale kodumaiseid aiasaadusi.

Naised köögis. Uue plaadi esitluskontserdid
17.08.
Ammende Villa

Viljandist alguse saanud ansambel Naised Köögis armastab köögilaua taga kokku saada, maailma asju arutada ja uusi laule teha. Nende laulud valmivad enamasti ühisloominguna ning lähtuvad nelja naise erinevast elukogemusest ja tunnetusest. Nüüd on neil valmis saanud uus plaat.

Linnafestival UIT 17′: “Beetareaalsus”
17.–19.08.
Vanemuise tänav 64

Pealtvaatajaid võetakse vastu kui häid sõpru, keda on pikisilmi oodatud, ja jäetakse siis omal initsiatiivil pidu kogema. “Beetareaalsuse” publik ei ole pelgalt passiivne vaatleja, vaid muundub etenduse käigus etendajatega võrdväärseks kaasloojaks. Tegemist on radikaalse kaasatusega, sest kord sisenenuna ei ole võimalik oma kohalolu eitada. Vastupidi, see on võimalus pühitseda iseenda fundamentaalsust – ihulist olemist.

Emajõe festival 2017
17.–20.08.
Tartu

Emajõgi väärib oma festivali – tulla kord aastas kokku ja täiel rinnal nautida jõe võlusid. Vaadata aluseid kulgemas jõeparaadil, näidata, et kalarikas jõgi võib kalameest üllatada latikahiiglasega ka linnasüdames, ja veenduda, et Emajões sünnib ujuda, laulda ja tantsida nii kallastel kui ka sellel seilavatel alustel.

Uued helid Toomemäel
09.06.2017–31.01.2018.
Tartu Ülikooli muuseumi peamaja

Tegemist on kunstnik Hendrik Kaljujärve poolt toomkiriku tornidesse loodud heliinstallatsiooniga, mis täidab kunagise vana Liivimaa võimsaima katedraali vahetu ümbruse uuesti kirikukellade kajaga.

Kirjandusfestival “Eesti kirjanik 2017”
18.–19.08.
Liivi Muuseum

Nagu juba tavaks saanud, kohtuvad augustikuus Liivi Muuseumis kirjanik, lugeja ning uus eesti kirjandus. Tänavu lastakse end intrigeerida teemal, kas elusolemise mõte seisneb geenide edasiandmises, loominguga üle aja ulatumises, keele ja kultuuri säilitamises või veel milleski muus. Vaatluse all on teemassepuutuvad teosed, piilutakse autorite sahtlisse ja võetakse vabalt.

Filmilindifestival 2017: ULM
19.–20.08.
Vanatehnika varjupaik

Kino Sõprus ja Tartu Elektriteater korraldavad Järva-Jaanis filmilindifestivali, millega avaldatakse austust aegumatule kinokunstile. Filmilindifestivali programmi keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika viljelejad. Festival, millega avaldatakse austust aegumatule kinokunstile, toimub Järva-Jaani Kinomuuseumis ning Vanatehnika varjupaigas – vanade busside, trammide ja trollide keskel. Festivali iseloomulik osa on kinoklassikaks saanud filmide näitamine 35-millimeetristelt lintidelt, projektoripõrina saatel, õdusas õhkkonnas.

Küüslaugufestival
19.08.
Kuremaa

Laadal müüakse eestimaist käsitööd ja toitu. Kindlasti ei puudu erinevates variatsioonides küüslauguteemaline kaup. Samuti saadab päeva tihe kultuuriprogramm ning õpitoad. Tegemist peaks jaguma nii väiksele kui suurele, nii emale kui isale, nii vanaemale kui vanaisale. Tädide ja onude kohta pole nii täpselt öeldud, aga ju on neil ka lõbus.

Kontsert “Peegeldusi Eestimaast”
19.08./20.08.
Tõrva Kirik-Kammersaal / Treski küün

Kammerkoor Head Ööd, Vend alustab oma 10. hooaega eesti rahvamuusikast inspireeritud kontsertidega Lõuna-Eestis. Kontsertidel kõlavad valdavalt regilaulude ja vaimulike rahvaviiside seaded Eesti koorimuusika heliloojate sulest. Esitusele tulevad Kunileiu, Kreegi ja Saare teosed, samuti on kavas kummardus Veljo Tormisele: kõlab valik kuueosalisest tsüklist “Unustatud rahvad”, mida peetakse Tormise kooriloomingu üheks tippteoseks. Mõlemal päeval esitatakse ka Pärt Uusbergi tsüklit “Lapsepõlves lauldud laulud”.

Vaba riigi perepäev
20.08.
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss

Perepäeval on Maarjamäe lossi õuel EV100 elamustuur “Laste Vabariik”, mis pakub mängulusti ja avastamisrõõmu nii väikestele kui suurtele. Laste Vabariigi ainulaadsel autolaval etendub Kätlin Vainola näidend “Kõige parem kingitus”, labürint-mängualal saab Eestit mängulisel moel eri nurkade alt tundma õppida. “Laste Vabariigi” töötubades innustavad lapsi tegutsema Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Jääaja Keskus jt.

Pika Hermanni ekskursioonid
20.08.
Kuberneri aed

Taasiseseisvumispäeval on Pika Hermanni torn huvilistele avatud kella 11–17. Torni pääseb Kuberneri aiast.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 26. aastapäeva tähistamine Tartus
20.08.
Kalevipoja ausamba juures

20. augustil kell 11 oodatakse tartlasi, linna külalisi ja kodanikuühendusi Emajõe äärde Tartu Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg juurde, et üheskoos tähistada Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 26. aastapäeva. Lisaks sõnavõttudele saab nautida koori- ja puhkpillimuusikat. Esinevad Tartu Noortekoor ja Puhkpilliorkester Tartu, dirigeerivad Markus Leppoja ja Margus Kasemaa.

Taasiseseisvumispäeva kontsert
20.08.
20. augusti väljak Harjumäel

20. augusti väljakul esinevad pühapäeval  Kaitseväe orkester Peeter Saani juhatusel, solistid on säravad Nele-Liis Vaiksoo ja Rolf Roosalu. Kavas on Eesti muusika ning kontsert on tasuta.

Eesti muld ja Eesti Ruja
20.08.
Tallinna Lauluväljak

Üle pikkade aastate astuvad taas koos lavale Ruja originaalkoosseisu liikmed ja Eesti muusika legendid Jaanus Nõgisto ning Rein Rannap. Ühel õhtul kohtuvad laulukaare all Eesti parimad pillimehed ning andekaimad lauljad, et tuua publikuni võimas ja kaasahaarav kontsertsõu, mis ei jäta külmaks mitte kedagi. Esitusele tulevad kõik Eesti rokiklassikasse kuuluvad Ruja suurimad hitid, mille sõnu teavad peast nii noored kui ka vanad.

Aasta alguses  teist sünnipäeva tähistanud Eesti feministliku infovärava Feministeerium toimetajad soostusid vastama Andres Laiapea küsimustele feminismi teemal. Meie jagame nende vastuseid rõõmuga just täna, naistepäeval.

Tänavu möödub 130 aastat sellest, kui Lilli Suburg hakkas andma Viljandis välja esimest eestikeelset naisteajakirja Linda, ja 100 aastat sellest, kui naised said Eestis valimisõiguse. Kas te tunnete ennast mingis mõttes nende varasemate põlvkondade töö jätkajatena?

FM: Kõik, kes mingit pidi naiste õiguste eest seisavad, on nende töö jätkajad. Meie soov on pakkuda feministidele ja feminismist huvitatule platvorm, mille kaugem eesmärk on aktivismi toetada ja aktiviste koondada.

Feminism omab Eestis osade inimeste silmis justkui negatiivset tähendust. Näiteks Feministeeriumi lugejate poolt aasta šovinistiks valitud Martin Helme kuulutas, et see on „väga auväärne tiitel”, mille saamise üle tal on hea meel, aga kui ta oleks nimetatud aasta feministiks, siis oleks ta ilmselt häbi pärast maa alla vajunud. Millest teie arvates tuleb see feminismi kohatine demoniseerimine?

FM : Demoniseerimine tabab vist kõiki, kes seavad küsimärgi alla kehtivad normid ja võimujaotuse. See tähendab ju kehtiva korra murendamist ja võimu ümberjaotamist. Muidugi tekib osal inimestel eksistentsiaalne hirm. Kuna feministid on palju kritiseerinud norme ja nähtusi, mis on seotud erasfääriga – näiteks naistevastast vägivalda, naiste topeltkoormust kodus, naiste seksuaalsuse häbistamist ja naiste käsitlemist mingisuguse rahvuse taastootmise üksusena, siis on mõned mehed (ja naised) mures, et feminism ohustaks justkui perekonda.

SA PTK portaal Objektiiv, mida võib paljuski pidada teie maailmavaateliseks antipoodiks, viib pidevalt läbi kampaaniaid, et korjata lugejatelt annetusi, mis võimaldaksid pühenduda selle aktivistidest toimetajatel oma propaganda levitamisele. Nad on loonud endale täisajaga töökohad, mis sisuliselt lausa nõuavadki neilt ühiskonnas teravate vastasseisude ülespuhumist, et saada oma toetajatelt rohkem annetusi. Kuidas on korraldatud Feministeeriumi majanduslik külg?

FM: Meil on annetejaid ja teeme palju vabatahtlikku tööd, aga saame ka riigieelarvest toetust. Sellel aastal soovime annetamist lihtsustada, aga eraldi kampaaniaid ei ole plaanis läbi viia. Oma loomeprotsessis me majanduslikule küljele ei mõtle ega pea ka mõtlema.

Rootsis tegutseb erakond Feministlik Initsiatiiv, mis sai 2014. aastal eurovalimistel 5,5% häältest ja ühe koha Euroopa Parlamendis ning jõudis ka Rootsi parlamendivalimistel üsna lähedale valimiskünnise ületamisele. Hiljuti registreeriti Feministlik Partei ka Soomes. Kas Eestis oleks samuti vaja eraldi feministlikku erakonda?

FM: Ühele teemale keskenduvate erakondade positiivne pool on see, et tavaliselt on teised erakonnad motiveeritud rohkem neid teemasid oma valimisplatvormides käsitlema. Võib-olla teema elavdamiseks oleks tõesti vaja feministlikku erakonda.

Ajalooliselt on rõhutanud Eestis naiste õiguste eest võitlemist kõige tugevamalt küll sotsiaaldemokraadid, aga kui vaadata kõrgeimatele riiklikele ametipostidele tõusnud naiste poliitilist tausta, siis kaldub see olema pigem konservatiivne (varem Riigikogu esinaine Ene Ergma, nüüd president Kersti Kaljulaid). Sama võib näha Euroopas ka mitmetes teistes riikides, näiteks Saksamaal ja Suurbritannias. Feministeerium esindab üldiselt liberaalsemat suunda. Mida te arvate sellistest naissoost riigijuhtidest nagu Angela Merkel, Theresa May ja meie enda uus president Kersti Kaljulaid, kes ei toeta näiteks sookvootide kehtestamist jms asju, mida paljud seostavad feminismiga?

FM: Feminsteerium ootab tegelikult väga häid tekste konservatiivsetelt feministidelt, kahjuks on neid seni nappinud. Meie eesmärk ei ole pakkuda ühte kitsast vaatenurka, seda „õiget feminismi”, vaid kajastada erinevaid feministlikke lähenemisviise. Lisaks liberaalsele ja konservatiivsele teljele on põnevaid vaatenurki pakkunud ka queer-feminism, ökofeminism, radikaalfeminism jne. Oleme avaldanud ka feminismikriitikat feministlikult positsioonilt.

Feministlikke lahendusi reaalprobeelmidele on erinevaid ja mitte kõik feministid ei toeta sookvoote. Nii Merkel kui ka May on natuke vastuolulised kujud, eriti May. Ta on oma karjääri jooksul poliitikuna hääletades või ministrina valitsuse poliitikat ellu viies teinud nii head kui ka halba naiste jaoks. Heade asjade poole pealt on ta ministrina näiteks muutnud sundabielud ebaseaduslikuks. Kersti Kaljulaid ei ole traditsioonilise poliitilise taustaga ja ei sobi siia võrdlusesse. Mis neid aga kõiki ühendab, on see, et nad näitavad noortele naistele, et kõik on võimalik. Ja seda ei maksa alahinnata.

Mida aga arvata sellistest naissoost poliitikutest, kes ei toeta naiste õigusi?

FM: Nood võivad muidugi palju kahju teha. Parem valida parlamenti profeministlik mees kui antifeministlik naine. Need IRL-i naised, kes on aktiivselt töötanud kooseluseaduse vastu, on näiteks naistele väga palju halba teinud, sest pigem on need naissoost paarid, kelle peredes kasvavad lapsed ja kellel on põletav vajadus oma kooselu registreerida ning laste juriidiline kaitse tagada. Nad teevad seda muidugi nagunii, seadus ju kehtib, kuid rakendusaktide puudumine on tähendanud palju segadust ja mõttetut bürokraatiat.

Lõpetuseks, kuna kultuur.info on eelkõige siiski kultuurimaastikul toimuvate sündmuste teejuht, siis kuhu soovitate selle lugejatel käesoleval aastal minna, milliseid üritusi külastada või mida lugeda (peale Feministeeriumi enda)?

FM: Märtsis avatakse Okupatsioonide Muuseumis naiste õiguste teemaline näitus ning KUMU-s „Anu Põder. Haprus on vaprus”. Märtsis toimub feministlik kultuurifestival LadyFest ja kuuldavasti Rahvusraamatukogus ka VII Eesti Naiste Kongress. Juulis toimub Tallinnas OMA festival, mis on sel aastal rändava Baltic Pride’i Eesti versioon ning augustis toimub Tallinn Pride. Oktoobris võiks silma peal hoida Rakverel, kus loodetavasti toimub seksuaalsele võrdõigus­likkusele suunatud filmifestival LGBT+. Lisaks soovitame aasta läbi külastada Ülase12  ja Kraami ruumides toimuvaid üritusi ning tellida Eesti Inimõiguste Keskuse uudiskirja ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nädalakirja .

20. augustil 1991 kell 23.03 võeti Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil vastu otsus taastada Eesti riigi iseseisvus. See kõik juhtus 25 aastat tagasi ning seda tuleb tähistada. Meie anname mõned soovitused, kus ja kuidas  seda teha võiks.

Taasiseseisvumispäeva tähistamine Tallinna Teletornis
Siililegi selge, et Tallinna Teletornil oli sündmustes oluline roll, seega on paslik alustada just seal toimuvaga. Lisaks ajaloolistele põhjustele on headeks ettekääneteks veel Teletornis aset leidvad konverents ja perepidu.

Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva sündmused Toompeal ja Riigikogus
Veel üks oluline paik, kus on paljude aastate jooksul meie riigi saatuse üle otsuseid tehtud.  Toimub nii mõndagi, aga välja võiks tuua näiteks kella seitsmese lipuheiskamise ning tasuta kontserdi „Ei ole üksi ükski maa“ Toompeal Lossi platsil.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva tähistamine
Tartu Vabadussõja mälestussamba juures toimub ehk veidi reserveeritum aastapäeva kontsert-miiting. Miitingul esinevad puhkpilliorkester Tartu ja Tartu Akadeemiline Meeskoor. Ürituse peakõnelejaks on kirjanik Hando Runnel.

Vabadus on tunne
Vabaduse väljakul toimub kontsert, mille esinejaterivi on päris muljetavaldav. Tundub,  et esitamisele tuleb kõvasti isamaalisi laule, mida  võib kindlasti kas siis kohapeal või koduteel  kaasa ümiseda.

Maarjamäe lossipäev
Kavas on taasiseseisvumist tähistav perepäev, mis pakub nii meisterdamist kui ringkäike.

Taasiseseisvumispäeva kontsert Paides
Kontsert ansamblilt Siim Aimla juhtimisel, soleerib Teele Viira. Lubatakse, et kõlavad ilusad eesti lood ja laulud, mis on päevale ju täitsa kohane.

Meie aastapäevapidu
Tartu laululaval astub üles tore plejaad kodumaal armastatud nimesid, näiteks Talsid, Kuurmaa ja Vaiglad. Lisaks teevad südame hardaks Tartu poistekoor & neidudekoor Kurekell ning teised väärt esinejad.

Vaba rahva laul
20. augustil Keila lauluväljakul ja 21. augustil Kuressaare lossihoovis lauldakse vaba rahva laule ehk esitusele tulevad Alo Mattiiseni, Lydia Koidula, Urmas Alenderi, Uno Naissoo, Aarne Oidi, Jaak Joala ning teiste tähtsate laululoojate -ja lauljate palad.

Pada Bashment
20. augustil tähistab vabariigi taasiseseisvumist PADA-s Eesti pikaajalisim peosari Bashment ühe meeleoluka reggae dancehall’i peoga. Võib ka nii!

Kas presidendi vastuvõtu kutse läks postis kaduma? Kultuur.info toob teieni alterantiivse valiku Vabariigi aastapäevaga seotud üritustest pidupäeva tähistamiseks.  Üritusi on nii noorematele kui vanematele. 

Öö muuseumis: allveelaev Lembitu meeskond
Lennusadam
23.02 kell 19:30 kuni 24.02 kell 09:00

Lennusadam tähistab allveelaev Lembitu 80. juubelit põneva ööprogrammiga noortele. Programm on mõeldud 7–12-aastastele lastele ja neid saatvatele täiskasvanutele. Hind sisaldab seikluslikku programmi, õhtust moonakotti, sooja hommikusööki ja ööbimisvõimalust Lennusadama angaaris oma magamisvarustusega.
Uut päeva alustatakse õnnesoovidega Eesti Vabariigile.

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamine
Eesti Panga Muuseum
24.02 kell 09:00–14:00

Muuseum on avatud ajavahemikus 9–14. Kell 10.30 toimub Märt Karmo juhendamisel ringkäik muuseumis ja õues ajalooliste hoonete ümber, kell 13 on muuseumis venekeelne ringkäik. Muuseumi lahtiolekuajal on laste jaoks olemas joonistamis- ja meisterdamisnurk. Pidupäeva puhul pakutakse teed ja pirukaid.

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamine Tartu Tähetorni juures
Tartu Tähetorni juures
24.02 kell 10:00

Tartu Tähetorni juures toimub Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamine kõnede, koorilaulu ja puhkpillimuusikaga.

Vabariigi aastapäeva hommikukontsert
Mustpeade Maja
24.02 kell 10:00

Traditsiooniline vabariigi aastapäeva kontsert toimub 24. veebruari hommikupoolikul Mustpeade maja Valges saalis. Kell 10:00 esineb Kaitseliidu Tallinna Maleva orkester ja kell 11:00 esineb Tallinna kammerkoor.

Eesti Vabariigi sünnipäev ja ajalooline lahing
Eesti Vabaõhumuuseum
24.02 kell 11:00–16:00

Vabaõhumuuseumis leiab kogu päeva vältel tegevusi tervele perele. Kell 15:00 toimub koostöös sõjaajaloo klubiga Front Line 1919. aasta Eesti Vabadussõja ajal toimunud sõjalise kokkupõrke taaslavastus.

Avatud uste päev Eesti Põllumajandusmuuseumis
Eesti Põllumajandusmuuseum
24.02 kell 11:00

Näitused on Vabariigi aastapäeva puhul avatud tasuta! Saab tutvuda ka uute ajutiste näitustega. Avatud on töötoad. Sepikojas tutvustab sepp sepatöö saladusi. Lapsi sõidutavad ponid (hind 2 eurot).

Perepäev “Vaba riik on aare” E. Vilde Muuseumis
E. Vilde Muuseum, A. H. Tammsaare muuseum, Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone
24.02 kell 11:00–15:00 

Ühise perepäeva eesmärk on väärtustada Eesti riigi vabadust ja tunda rõõmu sellest, et meie kõigi kodu on just Eesti. Muuseumid ootavad külla huvitavatele näitustele, sisukatele loengutele, töötubadesse. Lastele toimub läbi kolme muuseumi ristsõnapõhine otsimismäng.

Kohtumine Tõnis Lukasega. Olav Ehala ja Nele-Liis Vaiksoo kontsert
Tiigi Seltsimaja Tartus
24.02 kell 11:00

Tiigi Seltsimaja II korruse saalis toimub kohtumine Eesti Rahva Muuseumi direktori Tõnis Lukasega. Kõneleja räägib teemal “Eesti Vabariik ja Eesti Rahva Muuseum”. Kell 12 esinevad samas Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala.

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraad
Vabaduse väljak
24.02 kell 12:00

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell üheksa õhtul.

Vabariigi aastapäev Trüki- ja Paberimuuseumis
Eesti Trükimuuseum
24.02 kell 13:00

Trükime 1816. aasta talurahvaseaduse kaks esimest paragrahvi 1830.–1840. aastatest pärineval trükipressil, millesarnast kasutati kindlasti ka seaduse trükkimisel. Töötoaga võib liituda kogu päeva vältel. Päeva jooksul toimub ka 3 muuseumi tutvustavat ekskursiooni. Alguskellaajad neile on 13:00, 14:30 ja 16:00 (inglise keeles, kui vajalik).

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine
Kärdla Kultuurikeskus
24.02 kell 15:00

Eesti Kontserdi kontsertkavas “Minu laulu pidu” esinevad Maian Kärmas (tekstid, laul), Ain Agan, Andre Maaker (kitarrid) ja Raul Sööt (saksofon).

EV 98 pidustused kinos Sõprus
Kino Sõprus
24.02 kell 17:30

Kõik, kes ei pääse naabermajja Estoniasse, on lahkelt kutsutud kinosse Sõprus Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva kontserdi ja vabariigi presidendi vastuvõtutseremoonia avalikule vaatamisele suurel ekraanil. Kino tänab omalt poolt Eesti Vabariiki ja tema sõpru ning kinolisi süldi, hapukurgi ja kartulisalatiga.

*Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

20. augustil 2015 möödub Eesti iseseisvuse taastamisest 24 aastat. Et seda tähtpäeva väärikalt tähistada, on kultuur.info pannud kokku väikese valiku sündmustest, millest võiks sel päeval osa võtta.

Tartu suvejooks
Miks mitte alustada päeva sportlikult, osaledes Tartu jooksusarja 2. etapil?! Kavas on suvejooks (10 km), Mr. Pritti lastejooksud ja suvekõnd (10 km).

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 24. aastapäeva tähistamine
Kell 11.00 oodatakse tartlasi, linna külalisi ja kodanikeühendusi Emajõe äärde Tartu vabadussamba juurde, et üheskoos tähistada Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 24. aastapäeva.

Vaba rahva laul
Vaba rahva lauluga tähistatakse Kuressaare lossihoovis Eesti iseseisvuse taastamist juba neljandat korda. Tänavu esitatakse koos tuntud lauljate ja kooridega Jaak Joala (65) ja Georg Otsa (95) repertuaaris olnud populaarseid laule.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäev Kaevumäel
Viljandi Kaevumäel toimub 20. augustil suveõhtu kontsert-piknik. Õhtut alustab ansambel Ars Apta. Kontserdile järgneb filmi „Mandariinid” linastus.

Kontserdisari „Tormis üle maa”: ETV tütarlastekoor
Halliste Püha Anna kirikus annab kell 20 kontserdi ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Esitusele tuleb läbilõige Veljo Tormise mitmekesisest originaalloomingust rahvalauluseadeteni.

X Käru järve päev
20. augustil toimub Raplamaal Käru järve ääres 10. Käru järve päev. Saab teha sporti, osaleda võistlustel, kuulata muusikat, vaadata teatrit jne.

Teletorni perepäev
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise päeva tähistab Teletorn traditsiooniliselt 20. augusti perepäevaga. Tegevusi jagub kogu perele terveks päevaks. Muu hulgas pakutakse ainulaadset võimalust kasutada lifti asemel treppi (teha läbi trepikõnd) ning nautida Teletorni täies pikkuses.

Maarjamäe lossipäev
20. augustil kella 12–17 oodatakse kõiki Maarjamäe lossipäevale, mis on ühtlasi viimane sündmus enne lossi sulgemist remondiks. Maarjamäe lossipäeval tutvustatakse krahv Anatoli Orlov-Davõdovi perekonna suvemõisa põnevat lugu. Juba 30. augustil sulguvad lossi uksed remondiks ja nii saab lossipäeval toimuvatel ringkäikudel piiluda sisse ustest, mis tavaliselt on külastajatele suletud.

Laulupäev. Vabadus laulda – metsast mereni ja kiigest kõrtsini!
20. augustil tähistatakse Eesti Vabaõhumuuseumis iseseisvuse taastamist laulupäevaga. Laulupäev on sündmus, kus lauldakse end pühadeaega eesti arhailiste regilaulude ja uuemate rahvalauludega. Laulmisega tähistatakse nii iseseisvuse taastamist kui ka vabadust laulda põhimõttel „mis meelel, see keelel”.

Tanel Padar & The Sun Nõmmel
Neljapäeval, 20. augustil kell 17 kutsub Nõmme Linnaosa Valitsus kõiki Nõmme Vabaduse parki Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise päeva kontserdile. Selle suve ainus kontsert Tallinnas, kus saab kuulata akustilist The Suni!

14.–15. augustini Paides toimuval Arvamusfestivalil käsitletakse teemasid alates isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuurini välja. Juttu tuleb haridusest, väärtustest, tervisest, teadusest, majandusest, pagulastest ja paljust muust. 36 arutelualal jõuab tänavu osalejateni umbes 200 arutelu, lisaks laieneb festival Paide keskväljakule, kus toimub mitmekülgne kultuuriprogramm. Et selles tegevusterägastikus pisut paremini orienteeruda, pani kultuur.info toimetus kokku Arvamusfestivali näidisprogrammi, mida julgeme teilegi soovitada. Festivali kodulehel saab igaüks soovi korral ka oma programmi koostada.

Reede, 14. august

11.00 Kohtumised
Mõlema päeva hommikut alustavad kohtumised. Võimalus viia ennast kohe festivalilainele.

11.05 Olukorrast riigis
Kõikidel raadiosõpradel on võimalus näha, kuidas otseülekandena valmib üks raadiosaadete klassikutest.

12.00 Loov Eesti + Maa – ideede ring
Loovate ideede arendamise töötuba. Kuidas genereerida ideid ning neid ellu viia?

13.00 Mis kasu on Eestile start-up’idest?
Mis on start-up’ide loodav kasu? Kas neis loodud innovatsioon aitab ka muud majandust? Mis mõju on neil Eesti mainele?

14.00 ETV+ ehk milline on Eesti lõimumispoliitika tulevik?
Lõimumisteemaline arutelu võtab üha hoogu. Sügisel tuleb eetrisse ka venekeelsele elanikkonnale suunatud ETV+. Kas pagulasi puudutav diskussioon on senise lõimumistemaatika jätnud tagaplaanile?

14.30 Sisserändest Eestisse ausalt. Sisserändaja ja tuleviku perspektiivist
Mis on Eesti rahvastiku hetkeolukord ja tulevikuvisioon? Kuidas suhtuvad sisserändesse kohalikud inimesed ja sisserändajad ise? Milline võiks olla Eestile sobilik sisserändedisain?

15.00 Sidusus – kuidas erinevus mahuks samasse ühiskonda?
Kuidas tõsta ühiskonna sallivust erinevuste suhtes?

16.00 Jätkusuutlik Eesti
Kuidas muuta Eestit jätkusuutlikuks? Teemad, mida teiste hulgas käsitletakse, on haridus, teadus, revisjon, robotiõpe ja e-demokraatia.

17.00 Digitaalne kultuuripärand: kas ligipääs on konkurentsivõimeline? 
Kuidas leida digiteeritud kultuuripärandile rohkem ja paremat rakendust?

17.30 Elu taastamine ääremaadel globaalse üldkriisi taustal: mis tingimustel tekiks linnastumisele vastupidine protsess?
Mida teha, et Eestis säiliks kultuuripärimus ja maaelu?

19.30 Millisest Eestist unistame – Eesti tulevikuloo arutelu
Suur avatud tulevikuloo arutelu.

Kultuuriprogramm

12.00–02.00 Philly Joe’s @ Arvamusfestival
Arvamusfestivali kohvikualal korraldab džässiklubi Philly Joe’s kahepäevased džässitalgud. Esinevad paljud erinevad Eesti džässmuusikud.

21.00 Digiluule Slam
Arvuti loodud luule kannavad ette näitlejad ja kirjanikud.

22.00–23.30 Vaiko Eplik ja Eliit
Kontsert Wabalinna Majas.

22.00–04.00 Must Puudel @ Arvamusfestival Paide Plazas
Tantsumuusikat valivad mitme menuka peosarja DJ-d. Muusikastiilidest on esindatud lai spekter: soul, funk, indie, disco, hauss jne.

Laupäev, 15. august

10.00 Õpituba: Õpime magama!
Hommikut on hea alustada väikese magamise õpitoaga.

11.00 Kas stand up on uus Eesti teater?
Mis on Eesti teatris täna oluline?

12.00 Start-up’id ja suurettevõtted – kuidas tekib sünergia?
Kas ja mis kasu on võimalik luua start-up’ide ja suurettevõtete vahelisest koostööst?

12.30 Eestile naispresident?
Lätis ja Soomes on juba naispresident olnud. Kas Eesti on järgmine? Kas see on üldse teema, millele tuleks eraldi tähelepanu pöörata?

13.00 Kultuurialkohol. Alkoholikultuur
Kultuuri ja alkoholi omavahelistest seostest räägivad Eesti meesnäitlejad.

14.30 Sõnad ja mõtted: intellektuaalse kirjanduse koht ühiskonnas
Tallinna Ülikooli kirjastuse algatatud arutelu, kus püütakse leida vastuseid intellektuaalse kirjanduse vajalikkuse ning selle seotuse kohta ühiskonnaga.

15.30 Ettevõtlus kui maaelu vedur
Ettevõtjad arutavad koos ministriga teemal, kuidas viia ettevõtlust maale viisil, mis oleks kasulik kõikidele osapooltele.

17.00 Kuidas ellu viia elukestev õpe, mis kestaks tõepoolest elu lõpuni?
Kuidas luua süsteemi, kus pensioniealised suudaksid ajaga kaasas käia ning luua seeläbi sildu erinevate generatsioonide vahel?

17.30 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kuidas arendada ühiskonda nii, et jõuda kaugemalte stampmõtlemisest tingitud sildistamisest ja primitiivsetest arusaamadest?

18.00 Valgus-kaamera-action!
Ekspressi toimetus toob näitlejate abiga lavale dokumentaalkokkuvõtte ühest erakordsest kohtuprotsessist.

19.30 Parlamendierakondade esimeeste debatt

Kultuuriprogramm

12.00–02.00 Philly Joe’s @ Arvamusfestival
Arvamusfestivali kohvikualal korraldab džässiklubi Philly Joe’s kahepäevased džässitalgud. Esinevad paljud erinevad Eesti džässmuusikud.

21.00 Fopaa!
Stand-up-teatri festivali kokkuvõte

22.00–02.00 NO99 Tantsulaager
Pöörane tantsupidu leiab aset Paide keskväljakul. Tantsitakse muusikavideote ja esitantsijate järgi. Esitantsijad on koreograafid Maiken Schmidt, Oliver Soomets ja Eneli Rüütli.