Rubriik: Muuseum

1. juuni – lastekaitsepäev
2. juuni – juubel: Kare Kauks 70
3. juuni – Eesti lipu päev. Juubel: Karl-Martin Sinijärv 50
4. juuni – juubel: Ingo Normet 75
5. juuni – juuniküüditamise leinapäev. Sünniaastapäev: Ott Kangilaski 110
6. juuni – viidipäev. Juubel: Taavi Eelmaa 50.
7. juuni – sünniaastapäevad: Roman Toi 105, Tõnu Virve 75. Juubel: Gaute Kivistik 50
8. juuni – sünniaastapäev: Enn Vetemaa 85.
9. juuni – võidupüha, jaanilaupäev
10. juuni – juubelid: Arvo Ots 80, Rain Kooli 50. Sünniaastapäev: Jaak Joala 70.
11. juuni – seitsmemagajapäev
12. juuni – sünniaastapäev: Vello Orumets 80. Juubel: Anne Velli 75
13. juuni – suvine peetripäev. Jaan Valsiner 70.

1. juuni

Lastekaitsepäev loomaaias

Teisipäeval, 1. juunil tähistame loomaaias ülemaailmset lastekaitsepäeva!

Külastajatel on võimalik kaasa lüüa mitmesugustes põnevates tegevustes. Külla tulevad koostööpartnerid ja head abilised, kes viivad päeva jooksul läbi erinevaid tegevusi ja etteasteid, õpetavad meisterdama ning pakuvad huvitavat ja harivat meelelahutust. Esmakordselt kuulutati lastekaitsepäev välja 1925. aastal toimunud ülemaailmsel laste heaolu konverentsil. Järjepidevalt hakati lastekaitsepäeva kindlal päeval tähistama alates 1954. aastast. Eestiski on tegemist pika traditsiooniga – lastekaitsepäeva tähistamisega alustasime loomaaias juba eelmisel sajandil! Üritusel osalemine on loomaaia piletiga, kuni 19-aastastele on sissepääs tasuta.

Kus: Tallinna Loomaaed, Paldiski mnt 145 või Ehitajate tee 150

Millal: 1. juuni alates kell 12:00

Pilet: loomaaia piletiga 

1. juuni – 19. juuni

Joanna Kalmu kehastuslavastus “Uitkeha”

UITKEHA vaatleb inimeseks olemise fluidsust, avatust ja muutlikkust. Lavastuse kui sündmuse keskmesse on seatud keha – antud juhul minu, Joanna oma –, et jälgida mil viisil ma (/me) inimlooma(de)na läbi oma olemuse tajume ja organiseerume.

Annan aja kehale ruumis avaldumiseks.

Kui keel – kõne ja teksti näol – pärineb holistiliselt kogetud maailmast ja ei esine eraldiseisva ideena, siis missugune on väljendus, mis pärineb ennekõike kogevast kehast?

UITKEHA näol on tegemist Joanna Kalmu antropoloogia magistritöö (Tallinna Ülikool) uurimuse ühe osaga, mille sisuks on holistiline kehaline eneseregulatsioon somaatilise liikumise näol. Joanna toetub oma eelnevale kaasaegse tantsu kogemusele ning Bonnie Bainbridge Coheni loodud somaatilise liikumise koolkonna Body-Mind Centering® (BMC) õpetusele.

Kus: Sakala 3 teatrimaja proovisaal

Millal: 1., 7., 8. ja 9. juuni kell 18:00

Pilet: 10-14€ 

5. juuni

Puuluup Padise kloostris

Meeleolukalt hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, undergroundi ja popiga.

Mõõdukalt tantsulise lavalise liikumisega silma torganud duo on pärjatud rohkete auhindadega, mh Kultuurkapitali aastapreemiaga eksootiliste tuulte toomise ja omanäolise eesti folkmuusika rikastamine eest.

Nii romantilist neozombiepostfolki pole ajaloolises Padise kloostris veel kõlanudki!

Uksed avame kell 18, et saaksite ka kloostris enne kontserti ringi vaadata.

Kohapeal kohvik!

Kus: Padise kloostri kirikusaal, Padise küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa

Millal: 5. juuni kell 19:00

Pilet: 15-20 €

5. juuni

Kola ja kunsti turg Põhjala tehases

Ootame kõiki selle aasta esimesele Põhjala tehase turule 5. juunil kell 10.00-15.00.

Kui soovid müüa kunsti ja käsitööd või teha kappi ruumi juurde, siis oled avasüli turuliseks oodatud. Lisainfo ja registreerimine – events@pohjalatehas.ee

Kõik, kes soovivad enda ellu uusi leide, on oodatud selle aasta parimale turule uudistama.

Oma valikuga on väljas ka paljud Põhjala tehase elanikud.

Kus: Põhjala tehas, Marati 5

Millal: 5. juuni 10-15

Pilet: tasuta

5.06-21.06

Laur Kaunissaare “Mäletan / Ei mäleta. Ringkäik lähimälu hämaruses”

“Mäletan / Ei mäleta” püüab leida vormi installatsiooni ja etenduskunsti vahealal. Ta võtab lähiminevikust Eestimaa Kommunistliku Partei, õigemini selle lõpuaastakümne, täpsemalt ühe Tõnismäel asuva ja tänaseks suuresti unustatud hoone. EKP arhiiv, kuhu veel kuni 1991. aastani kogunes kõik üle 100 000 inimese kohta, kes parteisse kuulusid. Aga kivisid ei visata – sest miks peakski? EKP on vaid kujund, et mõelda mäletamisest ja unustamisest.

Kus: Tõnismägi 16/1

Millal: 5.06-21.06 erinevatel kuupäevadel kell 18:00

Pilet: 13-18€

5. juuni – 18. juuli 

EKKM näitus “Kaugete meelte kuma”

Näitus keskendub ühiskondlikule väärtustajule ning käsitleb teemasid nagu kasinus, unarus ja hoolitsus, tõstes selle raames esile EKKMi muutusterohke lähimineviku ja tuleviku. Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKMi füüsilised ja sümboolsed mõrad on omakorda aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud kunstiteostele. Näituse proloogina sündis eelmisel kevadel EKKMi aiamaa, võimaldades selle abil läbi mõelda näitusemaja laiem ruumikasutus ning avatus.

Kus: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Põhja-Puiestee 35 / Rumbi 3

Millal: 5. juuni – 18. juuli, avatud T-P 12:00-19:00

Pilet: tasuta

6. juuni 

“Suurgildist Vabamüürlaste loožini”. Ringkäik näitusel ja eesti vabade ja tunnustatud vabamüürlaste suurlooži külastus. 

Tallinna vanalinnas asuvas Suurgildi hoones on avatud koostöös Eesti vabamüürlastega sündinud näitus “Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis”. Näitus tutvustab maailma ühe vanima ja suurima liikmete arvuga ilmaliku organisatsiooni ajalugu, tänapäevaseid eesmärke ning vennaskonnaliikmete osa Eesti kultuuriloos.

Pakume unikaalset võimalust tutvuda kuraatori juhendamisel nii näitusega kui külastada avalikkusele suletud Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži.

Ekskursioon algab 6. juunil kell 13.00 Suurgildi hoones ning kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

Millal: 6. juuni kell 13:00

Kus: Suurgildi hoone, Pikk 17

Pilet: SIIT. 

7. juuni

Puuanumatele vitste peale panemise praktiline õpituba Vabaõhumuuuseumis

Puidust vitste tegemise ja laudnõudele peale panemise koolitus ja praktiline õpituba toimub Eesti Vabaõhumuuseumis (Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn). 

Koolitus algab kell 10:00, päeva pikkus on 8 akadeemilist tundi + lõunaaeg.

Koolitusel, kus on nii teoreetiline kui praktiline osa tihedalt seotud, jagatakse teadmisi ning oskusi kahes osas: 

1) Vitste ettevalmistus- lõhestamine, vestmine ning rõngasteks painutamine. 

2) Painutatud vitsarõngaste nõule sobitamine, “hamba” tegemine ning nõu vitsutamine. Lisaks saab teadmisi vitsutamise jaoks sobilikest puiduliikidest, kuidas nõu ja vits omavahel “töötavad”, põhjustest, miks vitsad peal ei püsi ning kuidas laudnõusid hoida ja säilitada.

Koolituspäeva viib läbi : Meelis Kihulane, kes uurib ja propageerib rahvapärast puukäsitööd, mida on õpetanud Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskoolis.

Kus: Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12

Millal: 7. juuni kell 10:00

Pilet: 40 €, etteregistreerimisega

7.-13. juuni

Loodusfestival 2021

Festival toimub 7.–13. juuni 2021 üle Eesti. Festival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. Selle aasta festival keskendub koostööle looduses.

Festivali programm koosneb paljudest eriilmelistest sündmustest. Uue muudatusena ei korraldata enam linnalooduse päeva Tartu kesklinna pargis, vaid festivali kavva lisandub rohkem erinevaid töötube, seminare või loenguid Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ja botaanikaaias ning Loodusfestivalil osalevate partnerite juures. 

Kus: Üle Eesti

Millal: 7.-13. juuni

Programm

10. juuni

Kalamaja muuseumi Kalamaja kunsti tuur, esmaesitlus

Koostöö tähendab ikka palju helgeid päid koos. Ning palju päid tähendab ka rohkelt ideid ja erinevaid lähenemisi.

Ühel ilusal päeval saidki kokku Kalamaja muuseumi kohaliku elu-olu eksperdid ja Pseudo Toursi uudishimulikud kunstigiidid. Koos pandi kokku üks lugudest ja kunstist läbipõimunud teekond, selline Kalamaja kunsti ja pajatuste uhhaa.

Linnaretkel saab kuulda lugusid aegade tagant ja seotakse neid tänase Kalamaja eluga. Näiteks kohtume tuuril vannis kümbleva kalaga, ronime Linnahalli katusele ja lisaks kõigele muule põnevale vaatleme ühte tänavakunsti tööd mere ja maa piiril. Kui see pole kalamajalik, mis siis üldse on?

Kus: Alguspunkt Kalamaja Muuseum, Kotzebue 16

Millal: 10. juuni kell 18:00

Piletid: Eelkooliealistele tasuta, koolilastele 4 €, tavapilet 5€

15.-17. juuni 

Lennusadama linnalaager “Läänemere veeloomad” lastele

Selles põnevas laagris

• Tutvume näitusega “Läänemeri maailmameres” ning Läänemere veeloomadega
• Külla tuleb merebioloog Arno Põllumäe, kes tutvustab näituse veeloomi ja akvaariumielu ning õpetab, kuidas akvaariumikalu kodus pidada
• Külastame Loodusmuuseumi elamusnäitust “Tuur Maria unenägu”, kus unenäolises audio-visuaalses dialoogis pajatavad tuur Maria ja hüljes Harri oma teadmisi Läänemerest
• Lähme külla Tallinna loomaaaeda ja tutvume sealsete veeloomadega
• Meisterdame endale akvaariumi ja osavusmänguKus

Kus: Lennusadam, Vesilennuki 6

Millal: 15.-17. juuni

Pilet: Hind 95 €, etteregistreerimisel

23.06

Jaanipäev. Õitsengud. Eesti Vabaõhumuuseumis

Jaanipäev on läbi aegade olnud eestlaste jaoks üks tähtsamaid ning rõõmsamaid pühasid, mil loodus on täis väge ja kõikjal üle maa süüdatakse tuhanded lõkked, et tagada head õnne ja tähistada suve algust. Jaanitulesid on Eesti külades läidetud olenemata ilmast ja riigikorrast.

2021. aastal teeme Jaanipäeval ajahüppe riigi kolme õitsenguaastasse. Kiikame 1900. aasta põllumajandusnäitusele, kus Leigarite eestvedamisel saab osa rahvalikest lauludest, tantsudest ja mängudest. Võtame osa 1937. aasta pidulikust Võidupüha tähistamisest, kus kõlab puhkpillimuusika ning valla kultuuriselts on ette valmistanud uhke eeskava. Jõuame ka 1979. aasta Nõuni kolhoosi jaanikule. Kauni merevaatega kiigeplatsil saab jalga keerutada Kukerpillide saatel. Muuseumide taludes tutvustatakse erinevaid jaanipäeva kombeid. 

Kus: Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12

Millal: 23. juunil kell 19-00

Pilet: 19-38€

Kalender on loodud Tallinna linna ja Kodurahu programmi toel

1. mai – volbripäev, kevadpüha, töörahvapäev.
6. mai – sünniaastapäev: kirjandusteadlane Ülo Tonts 90
9. mai – kevadine nigulapäev. Euroopa päev. juubel: näitleja ja lavastaja Toomas Suuman 70
15. mai – Tallinna päev. Rahvusvaheline perepäev. Sünniaastapäev: lavastaja Vello Rummo 100
18. mai – rahvusvaheline muuseumipäev
21. mai. Juubel: kirjanik Ira Lember 95
24. mai. Slaavi kirjakeele ja kultuuripäev. Eesto Spordiselts Kalev 120
25. mai – urbanipäev
27. mai – Eduard Vilde Majamuuseum 75

 

Terve kuu:

Kalamaja muuseumi ja Kalamaja Põhikooli ühisnäitus “Minu ema(d)” kooli aial 

Kalamaja Põhikooli, Kalamaja muuseumi ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse koostööprojekt on tänutäheks kõikidele emadele ja vanaemadele.

Distantsõppel olnud 1.-9. klasside lapsed on oma emasid kujutades kasutanud väga eripalgelisi tehnikaid. Kalamaja muuseum lisab omalt poolt muuseumi loomise käigus meiega jagatud lugusid ja fotosid siinsetest tublidest emadest ja vanaemadest nelikümmend, viiskümmend, kuuskümmend ja seitsekümmend aastat tagasi. Tulemuseks on värviküllane väligalerii, mis jääb möödakäijaid rõõmustama kuni 18. juunini.

Millal: Kuni 18. juunini

Kus: Vabriku 6 maja ees

 

3. mai – 30. mai 

Eesti Kunstnike Liidu „Kevadnäitus 2021“ 

Seekordne Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitus naaseb juurte juurde: 2020/2021. aastal valminud kunsti eksponeeritakse kolmel näitusepinnal eri vaatenurga alt. Žürii valitud üldväljapaneku leiab Tallinna Kunstihoonest, näha saab ka kaht kureeritud satelliitnäitust Tallinna Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.

Millal: 23. maini ja 30. maini

Kus: Vabaduse väljak 6 ja Harju 13

Pilet: Kunstihoone pilet 4-12 €

 

4. mai – 16. mai

“Reskriptitud EKKMi kogude külastus”

2021 aasta avaprojekti „Reskriptitud EKKMi kogude külastus“ raames muutub näitusemaja hoidlaks ning ringkäike EKKMi kunstikollektsiooni juhatab produktsiooniplatvorm RESKRIPT (Maarin Mürk ja Henri Hütt). Reskript on EKKMi kutsel viinud läbi kogude inventuuri, otsinud ladudest ja garaažidest välja nii teoseid kui säilmeid, kogunud kokku seotud legendid. Selle uurimistöö tagajärjeks on senise kogude jaotuse ümbertegemine, mitmete uute kogude algatamise ja tulevikku suunatud kogumispoliitika põhimõtete väljapakkumine. Ekskursioonidel avatakse külastajatele tsoonid, kuhu tavapäraselt ligi ei pääse, osalejatele usaldatakse infot, mida kuskil kirjas ei ole, tutvutakse teostega, millest paljusid ei ole publikule aastaid näidatud ning arutatakse koos, mida tähendab EKKMi mäng muuseumiks olemisega.

Millal: tuurid algavad 4. mail ning kestavad 16. maini.

Kus: Põhja pst. 35 / Rumbi 3, Tallinn, 10415

Pilet: https://fienta.com/et/s/reskript-ekkm

 

8.-20. mai

Linnulauluõhtud Tallinna Loomaaias

Rahvusvahelise rändlindude päevaga 8. mail avame loomaaias selle aasta linnulaulu õhtute sarja, mil kutsume huvilisi juba traditsiooniks saanud retkedele linnulaulu õppima. Linnuretked toimuvad 12. ja 13. ning 19. ja 20. mail algusega kell 19:00 algusega loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Linnulauluõhtuid juhendab harrastusornitoloog hr Peep Veedla.

Retkedele pääsevad vaid eelregistreerunud külastajad loomaaia piletiga ja retke pikkuseks on kuni 2 tundi. Loomaaia kassad on avatud mõlemas väravas kuni kella 18. Retkele tulijatel on võimalik pilet osta enne retke algust ka läänevärava iseteeninduskassast kuni kella 19 (Ehitajate tee 150, ainult kaardimakse).

Kus: Paldiski mnt. 145 – põhjavärav

Millal: 12., 13., 19., 20. mail kell 19:00

Pilet: loomaaia piletiga, etteregistreermisel.

 

9. mai

Heade emade päev Miiamilla sisehoovis

Ema kaisutus on kõige soojem ja ema hääl on kõige ilusam. Aga kõige rohkem tahaks, et emadel oleks rohkem aega. Selleks võtame emadepäeval tempo maha ja leiame aega kallistusteks, hällilauludeks ja koos mängimiseks. Emadepäeva tegevused toimuvad kell 12.00–14.00 Lastemuuseumi õuealal.

Millal: 9. mai 12.00-14.00

Kus: Miiamilla lastemuuseum L. Koidula 12C

Pilet: tasuta

 

13.05.2021

Näituse „Janis Rozentāls. Elutants“ virtuaalne avamine Kumus

Kumu kunstimuuseumil on au avada koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga sündinud näitus, mis toob suveks Eesti publiku ette lätlaste ühe armastatuima klassiku Janis Rozentālsi (1866-1916) tippteosed.

Näituse avavad Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, Läti Vabariigi suursaadik Eestis, T.E. Hr Raimonds Jansons, Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi direktor Māra Lāce, Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli ja näituse kuraator Aija Brasliņa. Muusikalised vahepealad kõlavad ansamblilt Unda Corda.

Kus: veebis

Millal: 13.05.2021 kell 18:00

Pilet: tasuta. Muuseumikülastus muuseumipiletiga.

 

12. mai

Teemaringkäik „Kadriorg fotograafi pilgu läbi“

“Kadirorg fotograafi pilgu läbi” on fotograafi ja operaatori Arvo Iho juhtimisel toimuv jalutuskäik, kus vanameister näitab Kadrioru kõige värvikamaid maju ja räägib lugusid nende tagahoovidest ja elanikest. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas fotograaf on Kadriorgu oma fotosilmaga jäädvustanud. Jalutuskäik ongi osa Arvo Iho fotonäitusest “Muutuv vana Kadriorg”, mis on üleval lastemuuseumis Miiamilla.

Millal: eesti keeles 12. mai, 4. august, 8. september kell 17.00

Kus: Kogunemine Lastemuuseum Miiamilla ees (Koidula 21c)

Kestus: Ringkäigu kestus 60–90 min

Pilet: Ringkäigu hind ostes muuseumikassast: laps, tudeng, pensionär 5 €, täiskasvanu 8 €, pere 10 €

 

13. mai, 20. mai

Linnaretk “Kino peab saama! Filmitud Tallinnas”

Tallinna linnaruum on olnud läbi aja kümnete filmivõtete paigaks.  Esimest kord nähti kinoekraanil Tallinna vanalinna paiku 1913. aastal linastunud mängufilmis „Laenatud naene“.

Eesti keeles 13.05/ 20.05 kell 17.30 ja 20.05 kell 18.00 vene keeles aset leidval linnaretkel tutvumegi Tallinna vanalinnaga hoopis teistsugusest, filmiajaloo vaatepunktist.

Lisaks mitmete kuulsate Eesti filmide stseenidele on vanalinn inspireerinud filmitegijaid nõukogude ajast. Tallinn on mitmetes üleliidulistes filmides täitnud edukalt oma rolli kui fantaasiamaailm, keskaegne maailm ja piiritagune Lääne-maailm.

Huvi Tallinna kui võttepaiga vastu on säilinud tänapäevani. Hollywoodi kuulus režissöör Christopher Nolan võttis 2019. aasta suvel meie pealinnas üles stseene filmi „Tenet“ jaoks. 

Millal: eesti keeles: 13.05/ 20.05 kell 17.30

Kus: Retk algab Kiek in de Köki juurest, siis suundume Harjumäele ja edasi vanalinna.

Kestus: Orienteeruvalt 1,5 h.

Pilet: Täispilet: 12 €, Sooduspilet: 10 €, Perepilet: 20 € ( 2 täiskasvanut ja lapsed – kuni 4 last 18. eluaastani) Piletilevis

 

Orienteerumismäng “Tõved ja tohtrid vanas Tallinnas”

Orienteerumismäng vanalinnas pakub uusi teadmisi ja meeldivat liikumist kõigile. Loquizi mobiilirakendusega lihtsasti mängitavas orienteerumismängus tutvutakse ajalooliste paikadega, mis on seotud tervise ja hoolekande teemadega.

Kaardi abil vanalinnas orienteerudes tuleb mängu jooksul vastata erinevatele küsimustele, võimalus on kasutada ka õlekõrsi. Mängu käigus saab palju uut teavet meditsiiniga seotud ametite kohta.Sobib hästi ka 7. klassidele keskaja linnaelu teema kokkuvõtteks. Lõimitud on ajalugu ja inimeseõpetus. Mäng algab Taani kuninga aiast. Sobib kooligruppidele, peredele kui ka üksikmängijaile alates III kooliastmest Täpsema juhendi Loquizi mobiilirakenduses mängu avamiseks leiate muuseumi peaukselt.

Millal: Millal iganes; tasuta 15. mail.

Kestus: u. 90 minutit

Pilet: 3 €

 

15. ja 22. mai

Jalutuskäik linnaloomadega “Kus on lehm, kus lohe?”

Kiek in de Köki kindlustustemuuseum kutsub kõiki meeleolukatele jalutuskäikudele linna peale, et kõnelda, kuidas vanas Revalis ehk Tallinnas loomi peeti.   

Loomad elasid ja liikusid vanasti linnas vahetult inimeste kõrval, õuel ja isegi toas. Rääkimata muidugi nende jõudmisest söögilauale. Retkel räägime ka sellest, mis loomad ja miks olid kõige olulisemad ja milliste loomakujudega ja miks kaunistati kodude siseruume.

MÄRKAME JA MÄRGIME LINNARAJATISTEL  KUJUTATUD LOOMI JA LINDE.

Millal: eesti keeles 15. ja 22. mai kell 14:00

Kus: Algus Kiek in de Kök, Komandandi tee 2

Pilet:  6-9 €

 

21. maist

Näitus “Isolatsioonidialoogid” Jaani seegi galeriis

21. maist on publikule avatud 130 fotograafi koostöös sündinud näitus “Isolatsioonidialoogid” Jaani seegi galeriis, mis on ühtlasi uue kuue saanud Fotomuuseumi näitusekoht Tallinnas. Näitusega kaasneb samanimeline mahukas raamat. Sündmus käivitab Fotomuuseumi uue teema-aasta, mis seekord on pühendatud dokumentaalfotograafiale.

Kus: Rävala puiestee 2/Väike-Pääsukese 5

Millal: Alates 21. maist

 

30. mai

Laste rõõmusõõm 30. mail (lastekaitsepäev)

Laste rõõmusõõmu päeval 30. mail saame näha, kuidas õhku värviliseks maalida, kuidas on võimalik rõõmu kajastada läbi tantsu ja mängu ning mida põnevat on võimalik teha õhupallidega.

Nagu teada-tuntud juturaamatu tegelane karupoeg Puhh on öelnud: “Sa ei saa olla kurb, kui sul on õhupall,” siis soovime ka lastekaitsepäevaga tuua palju rõõmu. Seepärast kannab laste kõige tähtsam päev tänavu nime Laste rõõmusõõm. Jälgi Miiamilla facebooki.

Kus: Miiamilla muuseum, Koidula 12C

Millal: 30. mai alates kell 12:00

 

Adamson-Ericu muuseumis avati aprillis näitus “Laval ja lõuendil”, mis heidab pilgu 20. sajandi algusaega läbi teatrilava portaali. Külastajateni on toodud esimeste teatrikunstnike looming, kes alustasid tegutsemist koos Eesti professionaliseeruva teatriga sajandi esimestel kümnenditel.

Näitusega parema kontakti saamiseks osalesin nii kuraatori Kerttu Männiste tuuril kui ka näituse kujundaja Mae Kivilo maketivalmistamise töötoas. Üks toetas teist ning koos avasid ja ahvatlesid nad piiluma sügavamalt vabariigiaegsesse teatriellu.

20. sajandi märksõnaks kohalikul teatrimaastikul on selle professionaliseerumine, mis on tiba hilisem suurriikides toimuvast. Kui aga vaadata konkreetselt lavakujunduse elu, siis on selle arenemiskulus näha paralleele: kaugenemine maalilisusest toimus Eesti teatrites vaid napilt hiljem kui Euroopa olulisemate teatritega riikides, nagu Saksamaal ja Prantsusmaal, aga ka Venemaal. Näen siin otsest seost Eesti teatrikunstnike elulugudega – nad kas õppisid või vähemalt külastasid tihedalt Euroopa metropole, kust ammutasid inspiratsiooni. Roman Nyman õppis Peterburis, Henrik Olvi reisis Euroopa suurlinnades, Peet Aren oli mõjutatud saksa ekspressionistidest ning Ado Vabbe resideerus eri perioodidel Münchenis, Dresdenis ja Pariisis.

Kerttu Männiste kuraatoritutvustus kulges kronoloogiliselt ning tugines teatriajaloo sündmustel. Alguspunkt oli aastas 1913, kui avati Estonia teatrihoone lavastusega “Hamlet”. Niiviisi astusime Roman Nymani maailma – mees, keda võib pidada Eesti esimeseks erialaseks teatrikunstnikuks. Viis, kuidas Männiste Nymanist rääkis, oli tõepoolest kaasakiskuv. Männiste tõi võrdluse, et kui enne kasutati lavadel suuresti “tükk-kujundusi”, siis Nyman hakkas lähenema lavastustele individuaalsemalt. Euroopa teatrikunstis võib näha selle algeid lavastajate Adolphe Appia ja Max Reinhardti loomingus ning lavatöödes. Samas oli Eesti teatrikunst suuresti mõjutatud ka Venemaast ja on seda tänini. Eelmise sajandi alguses oli vene teatrikujunduses eristatavad kaks suunda: klassikalisem maaliline joon, mida Männiste nimetas Leon Baksti stiiliks, ning eksperimenteeriv laad, mis eelkõige mängis ruumi ja mahuga. Viimane sobib kokku saksa ekspressionismiga, mis oma kodumaal avaldus eriti efektselt Bauhausi lavakujundustes, mille juhtveduriks oli Oskar Schlemmer. Seda äärmiselt futuristlikku lavakujunduse stiili kasutatakse retrospektiivselt ka tänapäeval, mis on siiani hämmastav oma rütmistatuse ja korrapäraselt rangete vormilahenduste poolest. Kõiki neid elemente võis näha ka Eesti toonastel lavadel.

Vaatajana imponeeris mulle geomeetriline mäng, mida näeb tugevalt Henrik Olvi lavakavandite juures. Köitev on jälgida, kuidas ta oma kavandeid kollaažitehnikas valmistas, et trotsida lavakujundusega kaasas käivat ja lahutamatuna tunduvat maalilisust. Kõrval torkas silma Peet Areni loomingu terav koloriitsus ja vormilised deformatsioonid, mis mõjuvad veidi sarnaselt temast tunduvalt hilisema arhitekti Vilen Künnapu loomingule. Mõlemad pakuvad vaatajale teistsuguse geomeetriatunnetuse.

Kuraator arutles põnevalt selle üle, et 1920. aastatel võis näha tendentsi, mille puhul lavastust ette valmistades oli suurte otsuste kaalukauss kunstniku poole küllaltki kaldu. Seetõttu oli võimalik eristada ka lavakunstnikele iseloomulikke käekirjasid. Täna valitsevad teised arusaamad ning suure osa otsustest langetab siiski lavastaja. Kuid siiski kohtab “oma stiili” ka tänaste tegijate juures. Näiteks paistab see tugevalt välja Kristjan Suitsu loomingus. 20ndate aastate iseärasuste kohta lisas Männiste veel, et sel perioodil hakkasid näitlejad tundma end liigselt tagaplaanile jäetuna, kuna kujunduslikud elemendid olid niivõrd domineerivad. Kui mõelda, et tänapäeval on tihti näitleja lavastajale võrdne partner ja kaaslooja, siis on seda 20ndate kulisside vahele peitujäämist keeruline ette kujutada.

20ndate aastate iseärasuste kohta lisas Männiste veel, et sel perioodil hakkasid näitlejad tundma end liigselt tagaplaanile jäetuna, kuna kujunduslikud elemendid olid niivõrd domineerivad. Kui mõelda, et tänapäeval on tihti näitleja lavastajale võrdne partner ja kaaslooja, siis on seda 20ndate kulisside vahele peitujäämist keeruline ette kujutada.

Kuraatorituuri juurest aga maketivalmistamise köögipoolele, mida viis läbi näituse kujundaja ja ise teatrikunstnikuna tegutsev Mae Kivilo. Oli armsalt vastakas, kuidas enne nokitsema asumist rääkis Kivilo pika loo, kui raske on lavakujundajate töö ja elu. Oma jutuga tekitas ta aga veelgi suurema kihu ise meisterdamisega peale hakata. Kivilo soovitas kõikidel osalejatel manada silme ette kindel plaan, mida kujundama asuda. Eriti hea on mõelda mõne näidendi süžeele. Pärast sai Kivilolt head nõu, kuidas midagi sättida ja mille kallal veel vaeva näha, et tulemus korrektne saaks. Ta mõjus juhendajana julgustavalt, pikkides jutu sisse näiteid isiklikest kogemustest. Maketitöötoa lõpuks oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ja kuidas see silma särama paneb. Ehk siis algsed hirmujutud stsenograafiast kui õudsest tööst said loomulikult kummutatud. Töötoast sündis elevus, et pärast makettide valmimist võngub igas osalejas veidike Nymanit, Olvit, Arenit või mõnda praegu tegutsevat teatrikunstnikku.

Näituse puhul tekkis hetkeks kurbusenoot, kuna see ei käsitlenud ühtki naiskunstnikku, kes vaadeldaval perioodil samuti teatrilavadega tegeles. Kaasata oleks võinud näiteks Karin Lutsu loomingu, kes pärast Pariisis pesitsemist rahateenimiseks teatrites töötas. 20ndatel tegeles Luts peamiselt kostüümidega ja seda suuresti Draamateatris ning ka toonases esindusteatris Estonias. Tekkis kahtlus, et ehk pole naiskunstnikke lavajoonised ja kavandid eriti heas korras säilinud. Samas väike uurimine tõi välja, et Reet Varblane on koos korralike illustratsioonidega neist isegi 1992. aastal ajakirjas Teater.Muusika.Kino kirjutanud.¹ Lutsu looming haakuks hästi näituse stilistilise joonega, kuna oli ka tema eksperimentaalne ning tihti iseloomustatud kui “isepäine looja”. Samuti olid tal head sidemed Adamson-Ericuga, nii et muuseumimaja peremehega passiks ta ka hästi.

Näituse puhul tekkis hetkeks kurbusenoot, kuna see ei käsitlenud ühtki naiskunstnikku, kes vaadeldaval perioodil samuti teatrilavadega tegeles. Kaasata oleks võinud näiteks Karin Lutsu loomingu, kes pärast Pariisis pesitsemist rahateenimiseks teatrites töötas.

Näituse ülesehituselt ja paigutuselt oleks võib-olla oodanud veidi teatraalsemat lähenemist. Praegu on see väga maalikunsti poole kaldu, mis on teisalt jälle mitmeti põhjendatav. Esiteks tegutsesidki toonased teatrikunstnikud suuresti maalikunsti hariduse baasil, kuna stsenograafiat ei olnud võimalik tol ajal Eestis veel õppida. Lisaks on lavakujunduste juures keeruline säilitada makette ja jooniseid, kuna need on osa pidevast tööprotsessist. Seda rõhutas ka Männiste oma tuuril, et kui praegu neid umbes saja-aastaseid kavandeid vaadata, võib märgata nende mõningat räpakust. Asi on lihtne – nad olid valmistatud igapäevasteks lavastusprotsessi töövahenditeks. See mõte on isegi meeldiv: toonased lavastused, lavastajad, kunstnikud ja teised teatritegelased tuuakse veelgi lähemale, kui on võimalik näha nende kohvitassiplekke ja rasvaseid sõrmejälgi.

Näitus “Laval ja lõuendil” on tõepoolest lavaesine portaal avastuslikku maailma – ta vaimustab ekstravagantsuse ja loomingulise julguse eksponeerimisega, mis Eesti teatripilti 20. sajandi esimesel poolel kujundas. Samas innustab näitus välja kaevama veelgi teatrimaagiat, mis toona sündis ja oli suuresti tingitud just lavakujundusest. Nii avaneb eesriie ja seal taga lehvitavad ekspressiivselt Nyman, Adamson-Eric, Peet Aren ja teised kujud.

Aitäh näituse kuraatorile Kerttu Männistele põneva tuuri ning Mae Kivilole meeleoluka töötoa eest!

Näitusega saab tutvuda kuni 4. augustini.

¹ R. Varblane, Karin Lutsu teatrikostüümid. – Teater.Muusika.Kino 1992, nr 11, lk 42–45, 96–97.

Laupäeval, 18. mail toimub korduvalt oma populaarsust tõestanud Muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mustreid”. Valisime kultuur.info kalendrist välja 10 peamiselt Tallinna ja Tartu muuseumit, mille külastamise soovitaksime laupäeval ette võtta. Lisaks nendele leidub kultuur.info-s Muuseumiööst osavõtvaid muuseumeid nii Haapsalus, Narvas, Kurgjas, Kuressaares, Vikis, Võrus, Varbusel kui ka Juurus.

Tartu Laulupeomuusemis kõlab koorilaul ja lavale tuuakse etendused Heino Elleri koolinoortelt, Polygon teatri noortestuudiumilt ja Laulupeomuuseumi stuudiumilt. Laulupeomuuseumi parki istutatakse puu I Üldlaulupeo ja Johann Voldemar Jannseni auks.

Eesti Rahva Muuseumis tutvustatakse tätoveeringute tegemise kunsti ja mustrite maailma. Silla-alal tehakse soovijatele hennamaalinguid ning lastele näomaalinguid. Avatud on ERMi näitused “Kohtumised”, “Uurali kaja”, “Ise tehtud Eesti” ja “Toolilugu”. Lisaks saab tutvuda Karoliine Koroli koostatud hüpiknäitusega plastmassidest ning Kamille Saabre lillemaalide näitusega “Kõige ilusam aeg”.

Eesti Põllumajandusmuuseumis uuritakse universumi mustreid ja selle seoseid mee ja mesilastega. Külastajad saavad osa võtta nii orienteerumismängust, viktoriinist, töötoast, aga ka giidituuridest. Avatud on kohvik, lõkketulel valmivad pannkoogid ja sepikojas sepamustrid!

Eesti Rahvusraamatukogus saab panna ennast proovile põgenemistubades, osaleda näituse “Laulupeoraamatukogu” ringkäigul ja külastada Rahvusraamatukogu hoidlaid. 8. korruse muusikasaalis toimub plaaditurg, kus muusikat mängib endine Riigikogu esimees Eiki Nestor. Humanitaarsaalis räägib kirjakunstnik Mart Anderson kõigest sellest, mis teeb raamatu kauniks ja mida kujundaja töö tähendab. Samuti on avatud Rahvusraamatukogu vanade asjade muuseum ja 8. korruse väliterrass, kust avaneb kaunis vaade Tallinnale.

Eesti Tuletõrjemuuseumis demonstreeritakse tulemustreid ning näidatakse kaasaegset ja vana tuletõrjetehnikat. Ka räägitakse elanikkonnakaitsest ja hädaolukorraks valmisolekust, Põhja päästekeskus demonstreerib uuemaid ennetuslahendusi. Tallinna Tuletõrjeühingu ansambel Pritsu Brass esitab tuletõrjemuusikat ja ringi liigub tuletõrjekoer Nublu.

Tartus on avatud Baeri maja, kus 19. sajandil elas ja töötas loodusteadlane Karl Ernst von Baer. Kuulata saab ettekannet “Mustrid kalade elus”, osa võtta ekskursioonist ja ööhäälte kuulamisest. Kogu õhtu jooksul saavad külastajad lahendada nuputamisülesandeid ja lapsed osaleda aaretejahis. Müüakse raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Eduard Vilde Muuseumis saab proovida 1920-ndate aksessuaare, aga ka Vilde kombel sule ja tindiga kirjutamist. Lastele on mõeldud otsimis- ja nuputamismängud. Kahel täistunnil esineb oma luuletustega Veronika Kivisilla. Kogu õhtu on avatud verandakohvik ja galeriikorrusel Rein Raamatu näitus “Nostalgilised mälupildid”.

Tartu Ülikooli Muuseumis saab uurida seda, milliseid mustreid valgus tekitab. Proovida saab valgusmustreid nähtavaks tegevaid prille, meisterdada värvivurri, uudistada Hullu Teadlase eksperimenti, aga ka näitust “Mõistatuslik elekter”. Vaateplatvormile pääseb Muuseumiööl piletiga.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis võib külastada kuraator Pille Kaleviste juhtimisel Eesti kaasaegset keraamikat tutvustavat näitust “Mis mind hoiab” või avastada värskelt avatud näitust “Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019”, mis tutvustab kaasaegse graafilise disaini ja kunstikirjastamise eripärasid. Lisaks on avatud Eesti tarbekunsti püsinäitus “Kogutud teosed”.

Eesti Arhitektuurimuuseumis saavad kõik soovijad mängida otsimismängu “Materjalide ja mustrite jaht”, lastega peresid ja teisi huvilisi oodatakse osa võtma meisterdamisest “Mustri majad”. Ka esinevad ETA Kompanii tantsijad. Avatud on näitused kõigil korrustel. Kõik muuseumi poolt välja antud trükised on kogu päeva jooksul müügil soodushinnaga -20%! Ka on võimalus osaleda venekeelsel ekskursioonil näitusel “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”.

On väga sobilik, et Eesti Rahva Muuseumi uue hoone esimene isikunäitus on pühendatud just Anu Rauale, kelle rolli Eesti rahvakunsti edasikandjana on raske üle tähtsustada. Eriti kuna tema 75. sünnipäev langeb samale aastale sajandi möödumisega Eesti Vabariigi loomisest. Näitus koosneb kahest osast. Eraldi galeriis asuva põhiosa on kujundanud Ene-Liis Semper. Lisaks on kõigile muuseumi sisenejatele kohe nähtav peaukse kõrval asuv teine osa, kuhu valiti vaibad kunstniku ja kuraatori koostöös. Ühelt poolt võimaldab see näidata suuremat hulka Anu Raua loomingust, ka töid, mis ühel või teisel põhjusel galeriisse ei mahtunud; teisalt toob see näituse esialgsest ruumist välja ja laseb töödel ERM-i hoonega teisiti suhestuda.

Kuigi formaadilt on tegemist ülevaatenäitusega, on kuraator hoidunud kronoloogilisest lähenemisest. Selle näituse puhul see lähenemine töötab – on hea jälgida, kuidas eri aastakümnetel kootud vaipadel esinevad samad motiivid uues kontekstis. Võimalus on näha nii Anu Raua esimest vaipa, 1968. aastal kunstiinstituudi lõputööna valminud teost „Muhu paar”, kui ka uusimat, näitusele nime andnud tööd „Isamaastikud”. Kui värvigamma on karjääri jooksul muutunud vaoshoitumaks ja kompositsioon minimalistlikumaks, siis paljud kandvad sümbolid ja teemad kunstniku töödes on jäänud püsima läbi karjääri.

Anu Raua vaipadele on omane teatav pildilisus. Vaip kui peamiselt kahemõõtmeline meedium soodustab seda tendentsi, ent oma roll on ka noore Anu Raua kunagisel soovil maalikunstnikuks saada. Nii tekib ka vaatajal tunne, et ta viibib maalinäitusel, kus õlivärv või akvarelltehnika on asendatud tekstiiliga. Kuna vaibakudumise traditsioon on Eestis palju vanem kui maalikunst, viitab ka meedium rahvakultuurile. Ka töid lähedalt uurides meenutab värvikasutus pisut maali, lõngatoonide üleminekud tuletavad meelde pintslitõmbeid. Sama vaiba värvid võivad vaataja asukohast olenevalt tunduda silmale täiesti erinevatena.

Kunstniku stiilis on läbi ajastute erinevate mütoloogiate, traditsioonide ja kultuurikihtide põimumist. Kõrvuti on kristlik ja põliseesti mütoloogia, segatuna vaimukate vihjetega kaasajale. Ühelt vaibalt leiab roosa auto, teiselt EstCube’i. Vastupidiselt paljudele muudele näidetele kaasaegsetest rahvakunsti tõlgendustest, mis keskenduvad vaid maa- ja talukultuurile, on mitu Raua vaipa pühendatud just linnakeskkonnale. „Pikk jalg” kujutab vanalinna tänavat triibulise sukana, „Torn” Pikka Hermanni. Oma minimalismis ja selguses paistab eriti silma „Linnaöö”, kus nii linnatuled kui ka nende kohal säravad tähed on kujutatud kaheksakandadena. Kaheksakand on lisaks ristile üks levinumaid elemente Anu Raua vaipadel, ühendades nii eri mütoloogiaid.

Nagu märkis ka näituse kuraator Reet Mark, on Anu Raua teosed kultuuri- ja põlvkonnaülesed. Samuti on vaipade otstarve ja asukoht sageli seotud inimelu tsüklitega. Paljud Raua vaibad asuvad koolides, osutades kunstniku huvile ühendada eri põlvkondi ning mineviku ja tänapäeva rahvakultuuri. Samamoodi leiab paljudelt vaipadelt teatavat põlvkondadeülest vaimukust. „Jalutuskäik” muudab sokid sarnaseks loomadele. „Kindapuud” on kantud kunstniku soovist aidata talviselt raagus ja justkui külmetavaid puid neid labakinnastega kattes – ühelt poolt meenutab teos vanu lastejutte, teisalt aga eestlaste iidseid hiietraditsioone ning paljudele põliskultuuridele omast usku looduse hingestatusesse. Samuti joonistuvad eraldi välja perekonnaseisuametitesse valmistatud vaibad. Nende seas paistab eriti silma kauni kompositsiooniga „Pulmapäev”, mis asub Võru linnavalitsuses. Kesksel kohal on pruutpaar abieluvoodi kohal, nende ümber on pulmalised ja valik esemeid, mis moodustavad justkui argielu entsüklopeedia. Viljandi linnavalitsusest on laenatud vaibapaar „Kosilane” ja „Kahekesi”. Nii on motiivistik samuti ühtaegu mütoloogiline ja kaasaegne, keskendudes erinevatele märgilistele sündmustele ja perioodidele elus.

Eraldi teemana võib vaipadelt leida isiklikke lugusid. „Agu” on viide kunstniku magamistoa aknale ja sealt hommikul paistvatele päikesekiirtele, mis annavad märku saabunud hommikust. „Põllukummardajad” räägib loo, kuidas Anu Raud aastakümneid varem teiste tudengitega põllul töötas ning lahked kohalikud naised neidudele villased seelikud laenasid, et nood „moodsaid” teksapükse ära ei määriks. „Mäng” arutleb töö ja traditsioonide olemuse üle muutuvas maailmas läbi kunstniku isa Mart Raua keeruka elukäigu, viidates romaanile „Kirves ja kuu”. Raua jaoks on rahvakunst ühtaegu nii eri inimesi ühendav kui ka sügavalt individuaalne.

Kokkuvõttes on „Isamaastikud” hea näide sellest, et rahvakunst ei ole staatiline nähtus, vaid pidevas muutumises mütoloogia, kus eri perioodid ja põlvkonnad ei pea üksteisele vastanduma. Näitus töötab ühtviisi hästi nii Eesti kui ka väliskülastajate jaoks. Raua motiivistik on piisavalt selge ja kultuuriülene, et mitte vajada selgitusi või eelnevaid teadmisi, ja samas piisavalt detailirohke, et pakkuda võimalust ka pikemaks süvenemiseks.

Omalt poolt soovin südamest tänada kuraator Reet Marki meeldiva vestluse ja näituseelamuse eest.

Foto: Anu Raua vaip „Rõõmusõnum”

Laupäeval, 19. mail toimub kauaoodatud muuseumiöö, mille seekordne teema on mitte just väga üllatuslikult pidustused. Valisime kultuurikalendrist suure hulga mõnusaid sündmusi, et oleks lihtsam otsustada. Tundub, et tuleb keeruline aasta, kuna äärmiselt põnevaid muuseumiöiseid sündmusi on tohutult palju!

Aega võib mõnusalt veeta näiteks…

A. H. Tammsaare muuseumis Kadriorus, kus Tammsaare korteris toimub suur sünnipäevapidu, mis viib huvilised tagasi aastasse 1938.

Liivi Muuseumis, kus muu hulgas toimub restaureerimisosakonna avamispidu, kus saab meisterdada, juua teed ning võtta osa muusikalisest etendusest ja näituse avamisest.

Kadrioru pargis, kust leiab astronoomiaklubi avatud vaatlused ning saab vaadata läbi teleskoobi ja lasta kosmilistel võngetel võbeleda.

Särevi Teatritoas, kus peetakse pulmi ning millest osa muutub pimikuks, kus sünnivad teatrifotod. Pimikupeol saab näha, kuidas aastate eest fotosid ilmutati, ning proovida ise fotosuurendusi ja fotogramme valmistada. Peolt ei puudu ka ajakohane muusika.

Viljandi vanas veetornis, kus  saab näha Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava multimeedia tudengite interaktiivset heli-, valgus- ja videoinstallatsiooni.

Jääaja Keskuses, kus saab kuulata koorilaulu ning  osaleda giidituuril, kus giid Kaupo viib huvilised natuke teistmoodi giidituurile pealkirjaga “Peoloomad”. Giid räägib ja näitab Jääaja Keskuses elavaid loomi, kes oma looduslikus elukeskkonnas pidu peavad.

Eesti Rahva Muuseumis, kus on kava vägagi rikkalik ja näha saab kõiksugu trikke. Näiteks on kohal mustkunstnikud, akrobaadid, show-baarmenid, muusikud, näha saab tule-show’d ja palju muud.

Kuressaare linnuses, kus  saab kuulata muusikat, harida end tuuridel ning nautida kohvikumelu. Kavas on külastada ka üht teist lähedal asuvat muuseumi.

Rakveres, mille keskmes on Rehbinderi maja ja Rakvere linnus. Krahv Dietrich von Rehbinderile kuulunud ja hiljem linnavalitsuse ametihoone rolli täitnud majast on saanud uhke ja huvitav näitustemaja, kus tasub kindlasti ringi uudistada  ja linnus on muidugi juba teada-tuntud huvitav paik.

Kadrioru ja Mikkeli muuseumis, millest esimene kutsub kõiki pidulisi peagi 300. juubelit tähistavasse barokklossi. Sel aastal saavad nii suured kui ka väikesed kunstisõbrad kogu õhtu jooksul uurida, millised huvitavad nõud on katnud 300 aasta jooksul kõige uhkemaid pidulaudu, ja nautida pidulikku lossimelu. Mikkeli muuseumis toimuvad kuraator Orest Kormašovi ekskursioonid näitusel “Päästetud pühadus. Ikoonid Nikolai Kormašovi kogust”, kus täpsema vaatluse alla tulevad pühade ikoonid.

Kumus, kus on avatud näitused “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”, “Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali”, “Projektiruum. Linda Sõber ja Endel Kübarsepp” ning “Kristi Kongi ja Kasper Bosmans dialoogis”. Neil näitustel saab teha nii mõndagi!

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus 1980. aastate eesti muusikat mängib Ando Naulainen, mille saatel saab edasi liikuda näitusele “Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel”.

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis, mille aias toimub Amandus Adamsoni ajastusse sobiv pidu kohviku ja salongimuusikaga. Mängib elav viiulimuusika ning aeda on tekitatud ühekordne installatsioon “Salong”.

Arvo Pärdi Keskuses, kus ollakse Eesti Vabariigi sünnipäeva-aasta pühademeeleolu lainel.  See on tegelikult erakordne võimalus ka põhjusel, et Arvo Pärdi Keskuse uksed avanevad muuseumiööl praeguses asukohas viimast korda.

Hiiumaa Muuseumis, kus ollakse pidulisel muuseumiööl pulmameeleolus. Külalisi võtab vastu isamees. Uuritakse, milliseid pulmateemalisi varandusi leidub muuseumi salvedes. Räägitakse pulmadega seotud tegemistest ja kommetest. Ühistööna kaunistatakse meeleolukas seinaleht ning soovijatel on võimalus jääda pildile pruudi või peigmehega.

Pärimuspeol Ääsmäel, kus saab osa rahvalikest rõõmudest. Peo tõmbavad kell 15 käima Pärnatalu lõõtsapoisid, tantsu löövad Kolga rahvatantsu segarühm, Märjamaa rahvatantsurühm Viimikud ja Märjamaa lõõtspilliansambel. Kooki ja kohvi pakub Külaplatsi kohvik.

Kolga Muuseumis, kus tuulutatakse Kolga mõisa krahviperekond Stenbocki Villeroy ja Bochi. Räägitakse, mida Kolga krahvid sõid ja jõid ning  juttu tuleb suurejoonelistest jahilkäikudest, faasani- ja jahikoertekasvatusest, mida põnevat kasvatati triiphoonetes, milline toodang tuli mõisa viinavabrikust. Räägitakse ka Tsitre suvemõisas toimunud söömingutest, talurahvale korraldatud pidudest, kasemahlapeost, vähikäikudel peetud piknikest ja paljust muust.

Valga Muuseumis, mis  korraldab muuseumiöö päevasel ajal traditsioonilise päevase bussiekskursiooni ja õhtul ootab kõiki peoteemast kantud põhikava.

Rohkem muuseumi- ja muuseumiöö sündmusi leiab kultuur.info kalendrist!

Filmimuuseumi sissepääsu ees lahti laotatud punast vaipa meenutav jalgtee juhatab külastaja muuseumisse, mis töötab nagu õpituba. Filmikunsti haaret kogu oma sügavuses ühte muusemikülastusse ära mahutada on mõistagi pea võimatu ülesanne, ent põnevaid leide pakutakse siin küll.

Lasen muuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS” end juhatada samm-sammulisele teekonnale filmisünnil ning olen õnnelik, et mul lubatakse olla paljudel juhtudel asjade vahetu osaline. Saan vaadata, kuidas valmivad animatsioonid, vahetada eesti filmide helitaustu, pannes näiteks „Nipernaadi” kuulsa „Rändaja õhtulaulu” taustaks joonisfilmile „Naksitrallid” (mis, muide, töötab päris hästi. Samas mõjub värskendavalt meeldetuletus, et „Naksitrallide” Sven Grünbergi filmimuusika on jällegi üllatavalt loomuliku kulgemisega proge-rock, mis töötab omakorda hästi pea kõikide teiste pakutud filmilõikude taustal). Omaette põnevust lisab rohelises stuudios pakutav võimalus, mis lubab end paigutada animatsiooni „sisse” või ajaloolisele fotole ning moodustuv vaade ilmub ekraanile küllalt autentselt. On päris lõbus oma silmaga näha, kuidas näiteks 1945. aasta Jalta konverentsil üles võetud fotole ilmub neljas „suur riigimees”, muusemikülastaja Tallinnast aastast 2017.

Üldiselt on muuseum üsna informatiivne filmiloome tehnilisi aspekte valgustades. Kui näituse alguses tunnen kohmetu külastajana end detailiderohkuses veidi segadusse aetuna, siis mida edasi, seda veenvamalt näitleja Sergo Varese esitatud tekstid töötavad ning ühel hetkel kõlavad muuseumis kusagilt kõrvu hakkavad mõisted „fookuskaugus”, „ülesäri”, „valgustemperatuur”, „suur plaan”, „keskplaan”, „pealesõit” juba nii lummavalt, et tekib tahtmine noogutada ja paluda kaamerat – mis siin rohkem rääkida, lähme võttele! Tõsi, raskusi võib ehk valmistada see, kui hakata näituse lõpuosas esitatud filmilevi ja turunduse glamuurset teemakäsitlust võtma liialt tõepäraselt ning sealt kassahittide ja levifilmide tasemelt autorifilmide tegelikkusesse kukkumine on õhinapõhistele filmivõtetele tormajal ilmselt liialt valus. Autori- ja kassafilmi vaheline lõhe avaldub ehk kõige enam just filmide levis ja turunduses ning ühte muuseumisse koondades jääb pilt paratamatult ühe või teise võimaluse suhtes poolikuks, milles kokkuvõttes muidugi muuseumi kuraatoreid ja organisaatoreid süüdistada ei saa.

Vast üks vaimukamaid eksponaate näitusel on Andres Maimiku loodud väljapanek, mis annab helisevale telefonile vastates aimu, millise välise surve all on eesti filmitegija olnud 50ndatel, 80ndatel ning sajandivahetuse paiku. Kuidas on ideoloogilise surve iseloom ja selle toimimise sisu, intensiivsus ja retoorika ajas muutunud: kui stalinistlikus riigis töötas tsensuur sõimuna, siis kolm aastakümmet hiljem oli see muutunud vormilt oluliselt leebemaks, sõnastus rafineeritumaks, veiderdavamaks, ent seeläbi ka veidi koomilisemaks, ning kuidas „vabaduse tuulte” puhudes on filmistsenarist silmitsi sisult teistsuguse, ent olemuselt väga sarnase kapitalismi ja rahamaailma survega.

Kõik see paneb mõtlema: kinomuuseumi kontseptsioon tervikuna on esitada üks lugu ideaalsest filmitegemisest – kuidas stsenaristil on hea idee, kuidas see korralikuks stsenaariumiks kokku kirjutatakse, režissöör on mõistagi asjalik ja professionaalne, näitlejad saavad hästi valitud, võtted loomulikult õnnestuvad, sest eeltöö on ju hästi tehtud, lugematud assistendid ja abimehed on kõik korda ajanud, valgusmeister on tasemel, monteerija ja režissöör käivad ühte jalga jne.

Ent elus, nagu ka filmiloomes, on ju ikka nii, et inimene plaanib, aga jumal naerab. Filmitegijad on avalikkusele poetanud killukesi sellest, kuidas ühe täispika mängufilmi tegemise käigus juhtub ikka, et küll ei jõua rekvisiidid õigeks ajaks kohale või et rahastuse eest peab lõvina võitlema ja ikkagi kaotama, ootamatult muutunud ilm rikub võttepäevi ja head stsenaariumi peab rahapuudusel või muul proosalisel põhjusel kärpima. Ning kõigist neist takistustest üks, aga mitte sugugi väike, on just filmitegemist ümbritsev sotsiaalpoliitiline ja ideoloogiline olukord ühiskonnas. Sellest ei saa filmitegija mööda, see on ta üle ja ümber nagu novembri udu ning hämarus, millest igaüks peab leidma oma tee välja nii edukalt kui vaimujõud lubab ja eesmärgipärane tarkus võimaldab.

Näitusel jääb silma, et film tegeleb nii ilusa kui inetuga. Samas muutub kõik kole heas filmis mingi ime läbi ilusaks. Isegi kui miski ajab nutma või vihast hambaid krigistama, on see poeetiline. Päris kurbusest ja päris vihast sündinud viha ning kurbuse teisenenud, elust kuidagi välja tõstetud „puhas vorm” töötab filmis alati kui destillatsioon elust ja maailmast ning saab seetõttu omamoodi alibi.

Räägin siin muuseumis eksponeeritud narkosuli Olari proteesidest filmis „Mina olin siin”. Kollakaspruunid kulunud kunsthambad on üksiku objektina lihtsalt võikad, mõeldes aga Tambet Tuisu kehastatud üdini ebameeldivale tegelaskujule filmis, muutuvad proteesid topelt vastumeelseks, ent nende filmilik kontekst vabastab needsamad proteesid ja ka Tuisu tegelaskuju samas vastutusest reaalse elu eest, sest neid vastikuid objekte pole ju „päris” elus olemas olnud, see oli ju kõigest film ning see tõdemus tõstab seeläbi mehe ja tema hambumusprobleemi väljapoole automaatselt käivituda soovivast hukkamõistu ahelast. Ja kui siia kõrvale panna mahedat Kaukaasia muusikat sisaldav kassett ning silmi kaitsvad tööprillid, mida „Mandariinides” kandis Lembit Ulfsaki igavesti sümpaatne tegelaskuju, mõistan veelgi klaarimalt, et film on midagi hoopis enamat kui lihtsalt liikuvate piltidega ühe loo jutustamine.

 

 

Alates 17. oktoobrist 2017 on Kadriorus Eduard Vilde Muuseumi teise korruse saalides avatud erinäitus „Kohvist viidud. Kohvi(ku) jälg Eesti kunstis ja kirjanduses”.

Puutrepist üles kõndinud, ootas mind ees kolme saali peale ära jagatud mitmekülgne näitus, mis tutvustab kohvijoomise ajaloolisi arenguid Euroopas ja Eestis, kus viimane kujunes omal ajal linnakultuuri lahutamatuks osaks.

Esimesesse saali sisenedes avanes kohe hubane kohvikumiljöö, kus väikesed ümarad lauad olid kaetud valgete linikutega ja läbipaistva plastikkattega, millel kirjapildis Eesti kirjanike mõtted kohvikukeskkonnas kirjutamisest. Pruunid, seljatugedega toolid kuulusid eksponaatidena nende lauakeste juurde, võimendades meeleliselt vanamoodsat atmosfääri. Ukse kõrval kapil seisid tassid, lusikad ja kohviaparaat, millest soovijad saavad endale soojendavaks turgutuseks lasta värskelt röstitud orgaanilist kohvi. Ruumi teises nurgas rippus seinal ajaleht, mille esilehel oli lugu sellest, kuidas sõna „kohvik” 100 aastat tagasi kasutusele võeti. Niisiis, maitseelamuse ja vaimu arendamise praktilised võimalused käsikäes.

Keskmises saalis kaunistasid seinu kohvi- ja kohvikutemaatikaga seotud erinevas suuruses maalid. Akna kohal oli esindatud väljapanek Eesti autorite kohviainelisest lüürilisest loomingust värssides.

Kolmandas saalis olid seinu ilmestavatele maalidele täienduseks kirjalikud tekstid Eesti legendaarsetest kohvikutest Werner ja Pegasus. Nii nagu keskmises ruumis, seisid ka siin põrandapinnal omanäolised, traadist punutud, haprad toolitaolised kunstipärased moodustised, millel puudus istumiseks vajalik põhi. Läbi kõigi näitusesaalide kõlas ahvatlevas atmosfääris vaikne, rahulik, rõõmsameelne kohvikustiilis klaverimuusika, mida saatis maheda kõrvapaitusena seinas paiknenud kõlar.

Tore, kunstiliselt stiilne, maailmapilti avardav näitus kõneleb läbi väljapandud kirjaridade ka sellest, mida tähendas kohvikukeskkond vabaduse puudumise ajal vabadust ihkavatele tavakodanikele ja kirjanike kogukonnale Eestis ning kuidas on kohvikud läbi aegade olnud maailma kirjandusklassikutele inspiratsiooniallikas ja suurteoste sünnipaik.

Huvitav näitus mõnusas keskkonnas jääb külastajatele avatuks kuni 6. jaanuarini 2018.

Lisatud pilt: Endel Kõks „Kohvikus”, 1940, TKM

Lisainfo: Näitus „Kohvist viidud. Kohvi(ku) jälg Eesti kunstis ja kirjanduses”

/Muuseumimeditatsioon „Pärimuse pöörane paine” Valdur Mikita ja Taavi Tuleviga Tallinna Kirjanduskeskuse Vilde majas/

Tõenäoliselt sellepärast, et neil päevil räägitakse väga paljudest tegevustest kui meditatsioonist (maletamine kui meditatsioon, toiduvalmistamine kui meditatsioon, küünte lakkimine kui meditatsioon), sean ka „Muuseumimeditatsioonist” mõeldes esiti oma vaimu valmis pigem muusikaliste vahepaladega muhedaks jutuõhtuks kui päris mediteerimiseks. Vilde juurde on igal juhul rõõm minna. Kui aga sündmuse toimumise päeval loen ürituse lehelt, et oma mati ja pleedi võiks kaasa võtta, hakkan tundma, et asi võib olla tõsine. Pakin pühalikul ilmel pleedi kaasa, matt ununeb maha, aga sellest pole midagi. Muuseumis jagatakse tegelikult lahkesti mõlemaid.

Meditatsioonivalmis seatud Vilde elutuba on hämar ja sõbralik ning loob heleda suveõhtuga huvitava kontrasti. See, kui hästi muuseumipere kirjanik Vilde kunagist kodu on tundma ja tunnetama õppinud ning kui kutsuvalt ja loominguliselt selle võimalusi rakendab, on kahtlemata eraldi väljatoomist väärt. Viimati sai siin majas käidud sügisesel „Piimamehe diskol”, nüüd siis ootavad järgmised sagedused.

Esikus kingi jalast võttes kuulen, et meditatsioonile pidavat kohale tulema 47 inimest. Vaatan üle ukse ja näen, et paljud neist on tõepoolest juba tuppa pikali heitnud. Lähen natuke ähmi täis ja raban kiiresti endale ühe ahjuäärse istekoha, tõmban pleedi ninani ja kasutan sündmuse alguseni jäänud aega rõõmuga oma „kohast ilmajäämise” neuroosi üle muigamiseks.

Ja äkki ongi tuppa ilmunud Taavi Tulev ja Valdur Mikita. Kooslus, mis mõjus kutsuvalt ürituse reklaamis, osutub dünaamiliseks ka reaalsuses. Meditatsiooni alustab Mikita sõna, mis ühel hetkel suubub Tulevi kujundatud helimaastikesse, et mõne aja pärast taas sealt selgida. Selles lainetuses saamegi vaheldumisi osa Mikita tõlgendustest kaheteistkümnele folklorist Oskar Looritsa kogutud kentsakale pärimusjutule ja võimaluse unustada end Taavi Tulevi ruumispetsiifilistesse, loodushäältega rikastatud elektroonilistesse helivoogudesse. Need lummavad, meelitavad, murduvad ja üllatavad. On nii sügavust kui ka helgust, eraldi ja üheskoos.

Tulev on oma loomingus ühendanud armastuse elektroonilise muusika ja looduse vastu väga taktitundeliselt ja leidlikult. Kõige lihtsamalt öeldes – ühe loomingulise väljundina kogub ta loodushääli, et neid siis masinate tektitatud helidega ruumispetsiifilisteks installatsioonideks põimida. Hakkan mõistma, et tuua ja tekitada loodushääli inimtegevuslikesse ruumidesse on väga tänuväärne ja oluliselt suurema cool‘ifaktoriga idee kui minna oma helitehnika ja viimaste trendide järgi peenhäälestatud playlist’iga metsa või mujale loodusesse järjekordset „eksklusiivset” murufestivali korraldama. Justkui adumata, et loodus on ennekõike elukeskkond, kus on omad seadused ja sagedused, mida igasugune inimtegevus ja kunstlik müra häirib. Samas kui loodushäälte, eriti linnulaulu kuulamine tekitab inimestes alati heaolutunnet – see olevat lausa teaduslikult tõestatud.

Folklorist Oskar Looritsa kogutud rahvajutud Valdur Mikita esituses ja tõlgenduses on aga samuti päris vänge kraam ning sobivad meditatsiooni tarvis suurepäraselt, kuna on kõige paremas mõttes arulagedad. (Vanade) eestlaste äraspidisest huumorist on päris palju räägitud ja need lood ainult kinnitavad seda. Eks pärimus ikka elab rahvasuus oma elu ja nõnda võib mõnel lool ka aja jooksul saba või koon kaduma minna või sündmustik muud moodi ootamatuid pöördeid võtta, mis asja muidugi ainult lõbusamaks teeb. Mitmed lood petavad kuulaja ära, pakkudes ootuspärasest hoopis erinevat lahendust või jättes loo hoopis lahenduseta ning paljastades niimoodi meie mõttemustreid – ootusi, mis meil lugude ülesehituse ja eriti nende lõppude osas alati vaikimisi olemas on. Ootusi selle osas, kuidas asjad tavaliselt on. Hämmastava selgusega elustub silme ees ka Looritsa informantide ehk lugude esialgsete pajatajate galerii, kellest igaüht enne tema jutustatud loo algust nimepidi mainitakse. Sooja sürrealismi ja muhedaid üllatusi peaks igal juhul jätkuma kõigile Vilde elutuppa rändama tulnutele.

Väljas on endiselt valge suveõhtu – seda reedab kaugemalt läbi verandaakna kumav päike, mille mõned kiired ka elutoa põrandale jõuavad. Hämaras toas aga hubisevad küünlad. See valgusmäng loob ruumi tasapindadele varjude virvarri, mis soovijaile oma tavateadvuse nihestamiseks veel ühe põneva lisavõimaluse loob.

Ning selles atmosfääris on põrandapraost välja hüppav härjapõlvlane juba pigem ootuspärane kui ootamatu tegelikkuse ilming.

Pärast meditatsiooni leiab aset vabamas vormis vestlus publiku ja esinejate vahel. Saame Valdur Mikita käest kuulda lähemalt Oskar Looritsa geniaalsest ja värvikast karakterist ning ühelt helisalvestiselt kuuleme ka Looritsat ennast tuliselt Rootsi kodutütardele kõnet pidamas. See, mida võib kujutada endast „pärimuse pöörane paine”, saab teda kuulates ühtäkki veelgi selgemaks. Taavi Tulev aga räägib öisest loodushäälte püüdmisest, nentides, et mitmed kunagi loodushelidest tulvil paigad on iga aastaga järjest vaiksemaks jäänud …

Lustaka lõppakordi lisavad sündmusele prouad publiku hulgast, kes äkitsi kelmikalt kõkutades teatavad, et plaanivad Valdur Mikita ära röövida ja metsa viia. Umbes sel hetkel tunnengi, et argiteadvus on tööle hakanud, käed ja jalad ka juba liiguvad ning võib vaikselt läbi selle helge õhtu kodu poole astuma hakata küll.

Järgmine muuseumimeditatsioon pidavat toimuma sügise poole. Tõenäoliselt on ka see kaunis ja lõbus. Soovitan igal juhul hoida käed soojad ja pulsil.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ning tasuta, et tähistada üleeuroopalist Muuseumiööd. Meie valisime kultuur.info kalendris olevate sündmuskuulutuste seast välja 31, millest leiab infot üle 34 sündmuse kohta. Head avastamist ja elamusterohket Muuseumiööd!

Muuseumiöö “Öös on mänge” Eesti Maanteemuuseumis
Eesti Maanteemuuseum hakkab laupäeval kompama piire mängu ja tegelikkuse vahel. Ole valmis lustiga laetud kohtumisteks, kus muuseumist saab üheks õhtuks suur mänguväljak. Eesti muuseumid on laste ja noorte kultuuriaastast inspireerituna selle aasta muuseumiöö teemaks valinud “Öös on mänge”. Muuseumiöö külastajad saavad teada, milliseid mänge on Eestis läbi aegade mängitud, olgu need siis rahva-, spordi-, laua-, tagaajamis-, rolli- või keksumängud.

Mänguasjamuuseumi sünnipäevapidu “Öös on mänge ja päevas on mett”
Tartu Mänguasjamuuseumi 23. sünnipäev “Öös on mänge ja päevas on mett” saab olema õige magus ja muuseumikarudele meelepärane, sest juba kell 11.00 hommikul tuleb meile külla Eesti Mesinike Liit. Räägitakse meest, mesilastest ja apiteraapiast ning kaasa tuuakse läbipaistev mesitaru päris mesilastega. Kindlasti saab rääkimise kõrvale ka suu magusaks teha.

Kuldkalamagnetite töötuba ja Muuseumiöö programm “Mängides meistriks!” Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla
Laupäeval toimuvad lisaks Muuseumiööle ka Kalamaja päevad.  Miiamilla kutsub lastega peresid meisterdama kuldkalakujulisi külmkapimagneteid ja kuulama Kuldkalakese muinasjuttu. Õhtul kl 18.00–22.00 aga ootab muuseum igas vanuses külastajaid osa võtma Muuseumiöö programmist “Mängides meistriks!”. Sissepääs on tasuta.

Muuseumiöö ERM-is
Muuseumiööd alustatakse ERM-is külastajatele mõeldud konverentsiga, kus tutvustatakse püsinäituste lugu ning langetatakse loor peatselt avatavalt rahvarõivanäituselt. Lisaks räägitakse haridusprogrammidest ja paljust muust huvitavast.

Aardejaht “Kilu kaudu kamani”
Muuseumiööl läheb Eesti Toidu Muuseumis lahti aardejaht “Kilu kaudu kamani”, kus tuleb otsida vihjeid, leida peidetud koostisosi ning lõpuks neist oma käega midagi maitsvat kokku panna. Osaleda võivad kõik sõltumata soost, vanusest ja ühiskondlikust positsioonist.

Muuseumiöö tasuta bussiring Saaremaal
Saaremaa Muuseum kutsub üheskoos külastama Saaremaa koolimaju ning osa saama nende põnevast ajaloost. Eelmisel aastal esmakordselt toimunud ja äärmiselt populaarseks osutunud Saaremaa Muuseumi tasuta bussiring toimub ka sel muuseumiööl.

Muuseumiöö Tartu ülikooli botaanikaaias
Tartu ülikooli botaanikaaia avamaa ja kasvuhooned on avatud kell 17–23. Sissepääs on kõigile tasuta. Vaadata saab näitust “Umbrohi taldrikul”, mis tutvustab meie looduslikke toidutaimi. Huvilised saavad osaleda ka näituseteemalisel viktoriinil.

Muuseumiöö Tapa raudteejaamas
Tapa raudteejaam koos oma võimsa veetorniga on vaieldamatult üks Eesti erilisemaid raudtee-ehitisi. Nende saatuse pärast on muretsetud aastaid, aga tänavu talvel töötasid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneri eriala tudengid välja neli erinevat, aga reaalselt teostatavat stsenaariumi, kuidas Tapa jaam uuesti tööle panna. Tudengid otsustasid oma töid nii kohalikele kui ka külalistele tutvustada just Muuseumiööl.

Muuseumiöö Eesti Vabaõhumuuseumis
Saab mängida uut mobiilirakendusel põhinevat seikluslikku ja harivat orienteerumismängu “Aita pruuti”. Kell 21.30 esinevad Kolu kõrtsis ehtsad setud – justkui museaalid, aga siiski täitsa päris.

Muuseumiöö Hiiumaa Muuseumis
Hiiumaa Muuseumi neljas filiaalis toimub sellel ööl meeldejääv ja huvitav programm, millest oodatakse osa saama kõiki suuri ja väikeseid mänguhimulisi muuseumisõpru.

Muuseumiöö loomaaias
Põnev muuseumiöö pakub külastajatele võimaluse valmistada ise nii loomaaia elanikele kui ka koduloomadele mänguasju. Esimesed sada külastajat saavad tasuta minna loomaaia seiklusrajale. Pärast seda räägib zooloog Aleksei Turovski mängudest loomariigis. Auditooriumis linastub dokumentaalfilm “Looduse tants”, mis pälvis Matsalu loodusfilmide festivalil 2007 grand prix‘.

Muuseumiöö 2017 “Öös on mänge” Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones
Suurgildi hoone on tasuta avatud kell 18.00–23.00. Suurgildi hoones mängitakse Muuseumiööl üheskoos üle 500 aasta taguseid mänge, nagu on kohane ühele keskaegsele majale.

Põnev ja mahukas muuseumiöö Kultuurikatlas
Kultuurikatla uste avamine toimub kell 18.00 teadusteatri Kvark etteastega “Kus mängu, seal ka teadust!”. Kvark mängib tule, valguse, heli, pilvede, tossu ja elektriga viisil, mida enamasti ei saa ega tohikski kodus järele proovida, välja arvatud selle aasta Muuseumiööl, kus ka publik eri vahendeid katsetada ning uurida saab.

Muuseumiöö Oskar Lutsu majamuuseumis
Kogu Muuseumiöö vältel ootavad maja teisel korrusel külastajaid põrandale joonistatud suur täringumäng ja Lutsu-teemaline memory mäng. Soovijatele tutvustatakse maja ja selle väljapanekuid.

Muuseumiöö KGB kongide muuseumis
Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asusid poliitilistel põhjustel arreteeritute kambrid. Osa kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud nende endisel kujul. Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon, mis annab ülevaate II maailmasõjast, kommunistliku režiimi kuritegudest, Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest ning eluolust kaugetes Siberi vangilaagrites.

Muuseumiöö Tartu Laulupeomuuseumis
Muuseumiööl on kõik huvilised oodatud külastama Tartu Laulupeomuuseumit. Sissepääs tasuta ning kavas on nii näituse avalöök, meisterdamine kui ka kontsert.

Muuseumiöö Tartu Linnamuuseumis
Kogu Muuseumiöö vältel saab osaleda otsimismängus, lastele on avatud meisterdamisnurk, uudistada saab uut ajutist näitust “Olev Prints ja Jaani kiriku kadunud värvid” ning nälga aitab peletada pop-up-kohvik.

Muuseumiöö Trüki- ja Paberimuuseumis
Trüki- ja Paberimuuseum kutsub Muuseumiööl oma sisemist last avastama. 20. mai õhtupoolikul saab mänge trükkida, voltida ja mängida. Kõikide tegevustega võib liituda endale sobival ajal, vajalik on registreerimine vaid ekskursioonidele.

Muuseumiöö lastekirjanduse keskuses
Raamatukogus saab mängida raamatu otsimise mängu. Teise korruse saalis saab mängida pildi vaatamise mängu. Kell 20.30 musitseerib rõdusaalis pianist ja improvisaator Farištamo Eller. Muusikaga on liidetud etteprogrammeeritud videoinstallatsioon, mis reageerib helide kõrgustele ja valjusele ning mängib muusikaga, lisades sellega mängulisust veelgi juurde. Pööningul saavad kõik huvilised mängida meisterdamise mängu ning avatud on ka märgikoda (1 euro märk).

ArhitektuurimuuseumiÖÖ
Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub laupäeval kõiki huvilisi Muuseumiööle “Öös on mänge”. Rotermanni soolaladu on sellel päeval tasuta avatud kell 18.00–23.00. ArhitektuurimuuseumiÖÖs on kõigil mängimisest lugupidavatel inimestel võimalik end proovile panna. Muuseumis tegutseb ka kohvik ja avatud on näitused kõikidel korrustel.

Muuseumiöö Tartu Ülikooli loodusmuuseumis
Muuseumiööl tuuakse välja nii vanad head kui ka uued põnevad loodusmängud. Lastenurgas saab koeratüdruku Lotte rääkiva jutupliiatsi abil tundma õppida Eestimaa loodust, mängida Läänemere memoriini ja käpiknukkudega. Suuremad külastajad saavad kätt proovida ja ajusid ragistada loodusmuuseumi enda loodud lauamängus “Reis Läänemerel”. Mängus saab rännata mööda meie kodumerd, tundma õppida selle elanikke ja lahendada ülesandeid.

Muuseumiöö Pärnu Muuseumis ja Koidula Muuseumis
Pärnu Muuseumis on kavas on balletietendus Kersti Adamsoni Balletistuudiolt ning igal täistunnil läbib muuseumit kõikihaarav mängulaine. Samuti räägitakse liblikatest ning  osaleda saab ka giidituuril öises Pärnus. Koidula Muuseumis kuuleb noorte muusikute pillimängu ja osa saab võtta ka  otsimängust.

Muuseumiöö Eesti Panga Muuseumis
Selle aasta muuseumiööl saab Eesti Panga Muuseumis mängida rahateemadel. Öeldakse küll, et kogu elu on mäng, aga kas rahaga ikka tasub mängida? Seal igatahes mängitakse. Sel aastal möödub Eesti krooni sünnist 25 aastat ja sel puhul on hea meenutada nii Koidulat kui ka koidulat. Muuseumi ekspositsioonis on ellu ärganud vahakujud, kes aitavad sul värskendada mälu erinäitusel ja mälumängul. Paljastatakse ka suurimaid rahamänge ja -mängureid läbi ajaloo. Saab võistelda ja meisterdada.

Muuseumiöö Narva Muuseumis
Narva linnuses ja Kunstigaleriis saab  Muuseumiöö puhul tutvuda ajalooliste mängudega ning neis ka ise kaasa lüüa. Põhjaõues on avatud laste mänguala ja korraldatakse ringmänge. Esineb ansambel Aer ning kõhutäidet pakub muuseumirestoran Rondeel.

Rahvusarhiivi Muuseumiöö Tallinnas
Alates kella 18-st avaneb huvilistel igal täistunnil võimalus siseneda pooltunniks arhiivihoidlate salapärasesse labürinti. Teile tutvustatakse hoidlates varjul olevaid põnevaid säilikuid ja saate näha materjale, mis on ligi sajandivanused, kuid mille temaatika kõnetab ühiskonda tänapäevalgi.

Rahvusarhiivi Muuseumiöö Tartus
Külastajatel on võimalus Rahvusarhiivi vastvalminud maja Noorat avastada eriti mängulisel viisil, otsides ja skannides QR-koode. Iga kood avab nutiseadmes huvitava küsimuse, mille kallal nuputada. Soovijad võivad oma seikluse ka üles filmida ja seda pärast meiega jagada (#rahvusarhiiv). Seega nutiseade soovitatakse kohe heaga kaasa võtta.

Muuseumiöö Haapsalus
Kõigis muuseumides toimub auhinnaline otsimismäng “Kus viga näed laita, seal tule ja näita!”. Igast muuseumist tuleb leida üks ese, mida selle muuseumi ekspositsioonis tavaliselt näha ei saa, pildistada end selle esemega koos ja postitada muuseumide Facebooki lehtedele. Usinamatele mängijatele auhinnad! Täpsemad juhised muuseumides kohapeal.

Muuseumiöö Eesti Põllumajandusmuuseumis
Avatud on rukkiküün, muuseumi laut, peanäitustemaja ekspositsioon, sepikoda ja vanade nõukogudeaegsete põllumajandusmasinatega näituseväljak. Rukkiküüni​ juures on muuseumiöölistele maitsev kehakinnitus​. Lisaks on avatud turismiinfokeskus-kohvik.​

Muuseumiöö Uue Kunsti Muuseumis
Muuseum on avatud kell 9–23 ning nautida saab jääkideta disaini töötuba, ringkäiku ja palju muud. Töötoas antakse uus elu vanale rannasallile.

Muuseumiöö Jääaja Keskuses: jääajas on mänge!
Jääaja Keskusega saab selleaastasel muuseumiööl tutvuda läbi mitme mängu. Mööda maja saab otsida taga peitu pugenud veetilka – läbi mängu saab teada, kelles/milles vett leidub. Sel ööl avatakse esimest korda keskuses uus külastusmäng “Avasta läbi erinevate meelte”. Külastusmängu küsimustele vastuste leidmiseks ei piisa ainult nägemismeelest – vaja on võtta appi ka kompimismeel. Läbi mängu saavad nii suured kui ka väikesed külastajad teada palju põnevat meie looduse ja ümbritseva keskkonna kohta.

Muuseumiöö spordimuuseumis: öömälukas ja inimlauajalgpall!
Tõepoolest, sporti saab teha nii päeval kui ka öösel. Mõni väidab, et kõige paremad mõtted tulevad öösel.  Kella 18 ja 23 vahel on kõigile tasuta avatud Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi püsinäitus ning õhtu toob ka võimalusi mängida inimlauajalgpalli ja teha muid põnevaid trikke.

Tallinn Music Week (TMW) on üks Euroopa jõudsamalt kasvavaid linnafestivale. Ühe nädala jooksul toimub palju erinevaid üritusi, mis muudavad algava kevade pealinnas veelgi põnevamaks. TMW toimus sel aastal 27. märtsist 2. aprillini ja juba üheksandat korda. Igal päeval leidsid aset erinevad sündmused alates kvaliteetmuusika kuulamisest, väärtfilmide ja linnaruumis installatsioonide vaatamisest kuni disainituruni välja. Kuna paljud tegemised toimusid täpselt samal ajal, pidi igaüks endale kõige sobivama kava välja mõtlema.

Kui näoraamatus olev informatsioon jäi veidi segaseks, et kus, mis ja millal toimub, siis Viru keskuse aatriumis sai hankida endale festivalikava, kus oli kogu ülevaade selgelt näha. Soetada sai ka erilise disainiga Happy Socks’e ja spetsiaalset La Muu maapähklivõid või granadillijäätist. Kuna mul oli sel aastal suurepärane võimalus olla La Muu vabrikus vabatahtlik, sai kohapeal proovitud värskelt masinast tulnud i-me-list maapähklivõi jäätist, mis sõna otseses mõttes sulas suus.

Käinud TMW noorteprogrammiga seoses kultuuriklubis Kelm, tuli endalegi üllatuseks, kui paljud head Eesti noortebändid ja artistid on veel n-ö avastamata. Õhtu algas meeldivalt EiKi kunstlise räpiga, suuremal osal kohalolnud noortest tundusid laulusalmid peas olevat. Õhtu täielikuks favoriidiks oli The Boondocks, kes küttis Kelmile omasele pimedamale ruumile raju elu sisse. Bänd oskas publikuga suhelda ning oli näha, et noored naudivad seda, mida teevad.

Järgmisel aastal toimuval TMW 10-l soovin kindlasti külastada veelgi rohkem üritusi ning võtta kultuurinädalast maksimumi!

 

Laupäeval, 14. mail toimub järjekordne Muuseumiöö. Sellega seoses uuris kultuur.info toimetus Muuseumiöö tervikprogrammi ning valis igast piirkonnast välja põnevaid ja erilisi sündmusi. Tegevusi jagub tõesti igaühele üle kogu Eesti!

Tallinn

Kultuurikatel

14. mai õhtul avab seoses Muuseumiööga uksed Kultuurikatel ning 15. mai hommikutundidel juhatatakse sisse Tallinna päev. Aset leiavad Gongiöö, muusikaprogramm ja põnevad ekskursioonid.

Vabaõhumuuseum

Avatud on Sassi-Jaani, Köstriaseme, Pulga, Härjapea, Sepa ja setu talu, peipsivene majapidamine, Kuie koolimaja, Lau külapood, Sutlepa kabel ja Kolu kõrts. Lisaks toimuvad jalgsiretked ja jalgrattaretk.

Ajaloomuuseum

Tavalisest kauem on avatud nii Suurgildi hoone kui Maarjamäe tallihoone ning kavas on näiteks ringkäigud, kontsert ja otsimäng lastele. Lisaks on kindlasti väga põnevaks tegevuseks Maarjamäe tallihoones kell 18-22 toimuv propagandateemaliste plakatite meisterdamine.

Harjumaa

Rannarahva Muuseum

Näitusel “Piirideta meri” on kavas elamuslik tuur “Avasta Soome lahe kadunud maailm!”. Külastaja saab näitusega tutvumiseks valida endale rolli, on see siis kalur, kaupleja või salapiiritusevedaja, tehakse vajalikud ettevalmistused ning navigeerimine Soome lahel võib alata.

Hiiumaa

Hiiumaa Muuseum

Hiiumaa osaleb tänavusel Muuseumiööl väga esinduslikult. Lisaks Hiiumaa Muuseumi filiaalidele (Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja, R. Tobiase majamuuseum, Mihkli talumuuseum ja Kassari ekspositsioonimaja) on avatud veel 14 muuseumi, ühtekokku 18 muuseumi. Erinevate muuseumide külastajate vahel toimub suur Külastusmäng.

Ida-Virumaa

Kukruse Polaarmõis

Kukruse Polaarmõis kutsub Muuseumiööl juturännakule Antarktikasse koos Tiit Pruuliga, kes sealset elu sel aastal oma silmaga vaatamas ja kehaga katsumas käis.

Järvamaa

Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum

Järvamaa Muuseum on Muuseumiöö programmi nimetanud “Kevadtormiks Paides”. Nagu nimigi ütleb, on temaatika sel korral üsna militaarne. Muude tegevuste seas toimuvad kaitseväe tehnika näitus, näidislahing ning Ööülikooli loeng.

Eesti Jalgrattamuuseum

Põneva programmiga on välja tulnud ka väike, aga tubli Eesti Jalgrattamuuseum. Toimuvad loengud nii grammofonide, helilainete kui ka jalgrataste ajaloost.

Jõgevamaa

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

Kuna 2016. a Muuseumiöö on oma temaatika poolest seotud nii veekogude kui lainetega, siis korraldab O. Lutsu Kihelkonnamuuseum sel puhul Amme jõel lutskukivi viskevõistluse. Omad kivid kaasa! Õhtu lõpetab Bonzo kontsert.

Läänemaa

Hanila Muuseum, Lihula Muuseum ja Virtsu Harrastusmuuseum

Kolm Läänemaa muuseumi on kokku pannud põneva ühisprogrammi, liigutakse ühest muuseumist teise. Käima on pandud ka eelregistreerimisega spetsiaalne bussiliin. Koos vaadatakse fotosid, filme ja näitusi ning kuulatakse muusikat ja loenguid.

Lääne-Virumaa

Merekultuuriaasta rannaretk Kundas ja Purtses

Muuseumiööga lõpeb Kunda Tsemendimuuseumis merekultuuriaasta rannaretk, mis heidab pilgu Kunda tööstuslinna ajaloole ning annab võimaluse külastada Eesti üht kaasaegseimat jahisadamat. Purtse jahisadam on sellel päeval kõigile huvilistele avatud!

Pärnumaa

Pärnu Vanalinna üheöömuuseum

Muuseumiöö programmiga on välja tulnud ning jõud ühendanud mitu erinevat poodi ja butiiki. Kõigil neil on rääkida oma lugu. Samuti on avatud ka Pärnu Uue Kunsti Muuseum.

Põlvamaa

Seto Talumuuseum

Seto Talumuuseumis räägivad Muuseumiööl seto päritolu meremehed oma meresõitmise lugusid. Toimuvad ekskursioonid (huvi korral ka inglise keeles) ning kui huvi ja ilma on, köetakse suitsusauna ja süüakse suitsukala. Kuna õhtu on pikk, siis jõuab soovi korral külastada ka Saatse Seto Muuseumit ning Obinitsa Muuseumitarõ.

Raplamaa 

Järvakandi Klaasimuuseum

Muuseumiööl külastatakse erinevaid Järvakandi õppehooneid, 2015. aastal kauneimaks valitud aeda ning tutvustatakse klaasi valmistamise ja klaasnõude ajalugu.

Saaremaa

Saaremaa Muuseum – Kuressaare linnus

Kuressaare linnuses jagub Muuseumiööl tegevust tervele perele. Toimuvad erinevad mereteemalised vestlused ja õpitoad. Avatud on näitused ning osaleda saab ka mängudes. Huvilistele on avatud bussiliin, millega on võimalik külastada teisi Saaremaa muuseume.

Muhu Muuseum

Muhu muuseumis on Muuseumiöö ajal avatud mitu näitust, saab kuulata merelaule, kuulata meremeeste pajatusi ning vaadata mereteemalisi filme.

Tartu

Tartu Kunstimuuseum

Seekordsel Muuseumiööl ootavad kõiki Tartmusi külastajaid näituste giidituurid.

Tartu Linnamuuseum

Muuseumiööl toimub Tartu Linnamuuseumis otsimismäng “Märgatud muuseumis”, kus külastajad saavad oma tähelepanuvõimet proovile pannes otsida seitsme maa ja mere tagant Tartusse jõudnud esemeid.

Voronja Galerii

Voronja galerii avab kodugaleriis Ly Lestbergi graafikanäituse “Igavene kevad”. Avatud on ka kodukohvik. Päeva jooksul leidub tegevusi nii suurtele kui väikestele. Õhtu lõpetab põranda-, tasku-, laua- ja muude lampidega valgusinstallatsioon.

Tartumaa 

Jääaja Keskus

Muuseumiööl võimaldab Jääaja Keskus huvilistel minna parveretkele õhtusele Saadjärvele. Samuti on võimalik osa võtta jalgsimatkast üle lainetava Vooremaa maastiku. Väiksemaid külalisi rõõmustab mammutipoiss Äksel.

Valgamaa

Valga Muuseum

Valga Muuseum alustab Muuseumiööd juba varakult. Eelregistreerimisega on võimalik osa võtta Valgamaa põnevaid kohti külastavast bussiekskursioonist. Õhtune programm algab “inimlainega”, mis lookleb Valga Muuseumi peauksest kuni Valga-Valka piirini ja mida toetavad Jaani kiriku kirikukella helilained. Toimuvad ka erinevad võistlused, töötoad ning kontserdid, avatud on kohvik.

Viljandimaa 

Kondase Keskus

Muuseumiööl avatakse Kondase Keskuses kuulsa Viljandi šaržimeistri Evald Reieri (Eia) näitus. Kell 18.00 peab Gregor Taul loengu “Muuseum lööb laineid”, milles kõneleb Eesti Rahva Muuseumi uuest peahoonest Tartus. Pärast loengut toimub ka kontsert ning muuseumi verandal on avatud kohvik “Dorti ja Lilli”.

Võrumaa

Obinitsa Muuseum

Obinitsa Muuseumi Muuseumiöös on sel korral lennukeid ja õhulaineid! Kõigest sellest räägivad 1 endine Aerofloti piloot, 2 endist Estonian Airi pilooti ning stjuardess.

Näitus  “Sõdalase tee. Jaapani võitluskunstide ajalugu”
4.02.–10.04.2016
Korraldaja: Kiek in de Kök (1)

Näitus “Sõdalase tee. Jaapani võitluskunstide ajalugu” tutvustab Jaapani võitluskunstide kujunemislugu ja tänapäevaseid arenguid. See koosneb kahest osast: välja on pandud Jaapani ajalugu tutvustavad tekstid ja ajaloolised relvad (samas antakse ülevaade ka kaasaegsetest koolkondadest) ning lisaks saab näha treeningvahendeid ja filmi. Rääkides näituse külastamise muljetest, tooksin välja kolm aspekti: väljapanek, sisu ja näituseprogramm.

Näituse muutis eriliseks suuresti just näituse toimumispaik. Keskaegsesse torni välja pandud mõõgad, turvised ja kiivrid köidavad kohe ruumi astudes tähelepanu tänu heale paigutusele. Seejuures võimaldab eksponaatide vahele jäetud ruum lasta neil paremini esile tõusta. Samuti oli hea tasakaal välja pandud sõjavarustuse ja seda tutvustavate tekstide ning fotode vahel. Eriti tänu fotodele stseenidest, millel olid kujutatud sõdalased lahingurüüdes, ärkasid need relvad minu jaoks ellu. Muljetavaldav oli jälgida ka sõjavarustuse kaunistustes peegelduvat rituaalsust ja sümbolirohkust.

Näituste juures hindan aga kõige enam seda, et need panevad mõtlema ka laiemalt ja tekitavad huvi edasi uurida. Sellest vaatenurgast lähtuvalt jäin näitusega väga rahule. Ühe teemana jäi minu jaoks õhku küsimus, millest tuleneb see, et olen spordialadena tuntud võitluskunste pidanud iseenesestmõistetavalt iidseteks aladeks. Näituse kaasaegsete võitluskunstide osas oli antud ülevaade muu hulgas ka näiteks 19. sajandil tekkinud aikido’st. Seda küsimust hiljem edasi uurides jõudsin mõisteni “leiutatud traditsioonid”, millega seoses on käsitletud ka osasid Jaapani võitluskunste. Oma rõõmuks avastasin, et sarnaseid küsimusi tõstatab märtsis näituse raames toimuva loengusarja ühe esinejana ka kultuuriteoreetik Tarmo Jüristo loenguga “Kui traditsioonilised on traditsioonilised Jaapani võitluskunstid?”. Kuna näitust vaadates kerkis palju Jaapani kultuuriga seonduvaid küsimusi, kasutan kindlasti ka võimalust külastada märtsikuus nii seda kui ka teisi loenguid ja töötubasid.

Kokkuvõttes see näitus kõnetas mind ja pakkus palju mõtteainet. See oli igal juhul põnevaks sissejuhatuseks Jaapani võitluskunstide maailma. Huvitav väljapanek tekitas uudishimu kultuuris avalduvate rituaalide ja kultuuriliste praktikate suhtes.