Rubriik: Loodus

juuni – lastekaitsepäev
juuni – juubel: Kare Kauks 70
juuni – Eesti lipu päev. Juubel: Karl-Martin Sinijärv 50
juuni – juubel: Ingo Normet 75
juuni – juuniküüditamise leinapäev. Sünniaastapäev: Ott Kangilaski 110
juuni – viidipäev. Juubel: Taavi Eelmaa 50.
juuni – sünniaastapäevad: Roman Toi 105, Tõnu Virve 75. Juubel: Gaute Kivistik 50
juuni – sünniaastapäev: Enn Vetemaa 85.
juuni – võidupüha, jaanilaupäev
juuni – juubelid: Arvo Ots 80, Rain Kooli 50. Sünniaastapäev: Jaak Joala 70.
juuni – seitsmemagajapäev
juuni – sünniaastapäev: Vello Orumets 80. Juubel: Anne Velli 75
juuni – suvine peetripäev. Jaan Valsiner 70.

1. juuni

Teisipäeval, 1. juunil tähistame loomaaias ülemaailmset lastekaitsepäeva!

Külastajatel on võimalik kaasa lüüa mitmesugustes põnevates tegevustes. Külla tulevad koostööpartnerid ja head abilised, kes viivad päeva jooksul läbi erinevaid tegevusi ja etteasteid, õpetavad meisterdama ning pakuvad huvitavat ja harivat meelelahutust. Esmakordselt kuulutati lastekaitsepäev välja 1925. aastal toimunud ülemaailmsel laste heaolu konverentsil. Järjepidevalt hakati lastekaitsepäeva kindlal päeval tähistama alates 1954. aastast. Eestiski on tegemist pika traditsiooniga – lastekaitsepäeva tähistamisega alustasime loomaaias juba eelmisel sajandil! Üritusel osalemine on loomaaia piletiga, kuni 19-aastastele on sissepääs tasuta.

Kus: Tallinna Loomaaed, Paldiski mnt 145 või Ehitajate tee 150

Millal: 1. juuni alates kell 12:00

Pilet: loomaaia piletiga

1. juuni – 19. juuni

Joanna Kalmu kehastuslavastus “Uitkeha”

UITKEHA vaatleb inimeseks olemise fluidsust, avatust ja muutlikkust. Lavastuse kui sündmuse keskmesse on seatud keha – antud juhul minu, Joanna oma –, et jälgida mil viisil ma (/me) inimlooma(de)na läbi oma olemuse tajume ja organiseerume.

Annan aja kehale ruumis avaldumiseks.

Kui keel – kõne ja teksti näol – pärineb holistiliselt kogetud maailmast ja ei esine eraldiseisva ideena, siis missugune on väljendus, mis pärineb ennekõike kogevast kehast?

UITKEHA näol on tegemist Joanna Kalmu antropoloogia magistritöö (Tallinna Ülikool) uurimuse ühe osaga, mille sisuks on holistiline kehaline eneseregulatsioon somaatilise liikumise näol. Joanna toetub oma eelnevale kaasaegse tantsu kogemusele ning Bonnie Bainbridge Coheni loodud somaatilise liikumise koolkonna Body-Mind Centering® (BMC) õpetusele.

Kus: Sakala 3 teatrimaja proovisaal

Millal: 1., 7., 8. ja 9. juuni kell 18:00

Pilet: 10-14€

5. juuni

Puuluup Padise kloostris

Meeleolukalt hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, undergroundi ja popiga.

Mõõdukalt tantsulise lavalise liikumisega silma torganud duo on pärjatud rohkete auhindadega, mh Kultuurkapitali aastapreemiaga eksootiliste tuulte toomise ja omanäolise eesti folkmuusika rikastamine eest.

Nii romantilist neozombiepostfolki pole ajaloolises Padise kloostris veel kõlanudki!

Uksed avame kell 18, et saaksite ka kloostris enne kontserti ringi vaadata.

Kohapeal kohvik!

Kus: Padise kloostri kirikusaal, Padise küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa

Millal: 5. juuni kell 19:00

Pilet: 15-20 €

5. juuni

Kola ja kunsti turg Põhjala tehases

Ootame kõiki selle aasta esimesele Põhjala tehase turule 5. juunil kell 10.00-15.00.

Kui soovid müüa kunsti ja käsitööd või teha kappi ruumi juurde, siis oled avasüli turuliseks oodatud. Lisainfo ja registreerimine – events@pohjalatehas.ee

Kõik, kes soovivad enda ellu uusi leide, on oodatud selle aasta parimale turule uudistama.

Oma valikuga on väljas ka paljud Põhjala tehase elanikud.

Kus: Põhjala tehas, Marati 5

Millal: 5. juuni 10-15

Pilet: tasuta

5.06-21.06

Laur Kaunissaare “Mäletan / Ei mäleta. Ringkäik lähimälu hämaruses”

“Mäletan / Ei mäleta” püüab leida vormi installatsiooni ja etenduskunsti vahealal. Ta võtab lähiminevikust Eestimaa Kommunistliku Partei, õigemini selle lõpuaastakümne, täpsemalt ühe Tõnismäel asuva ja tänaseks suuresti unustatud hoone. EKP arhiiv, kuhu veel kuni 1991. aastani kogunes kõik üle 100 000 inimese kohta, kes parteisse kuulusid. Aga kivisid ei visata – sest miks peakski? EKP on vaid kujund, et mõelda mäletamisest ja unustamisest.

Kus: Tõnismägi 16/1

Millal: 5.06-21.06 erinevatel kuupäevadel kell 18:00

Pilet: 13-18€

5. juuni – 18. juuli

EKKM näitus “Kaugete meelte kuma”

Näitus keskendub ühiskondlikule väärtustajule ning käsitleb teemasid nagu kasinus, unarus ja hoolitsus, tõstes selle raames esile EKKMi muutusterohke lähimineviku ja tuleviku. Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKMi füüsilised ja sümboolsed mõrad on omakorda aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud kunstiteostele. Näituse proloogina sündis eelmisel kevadel EKKMi aiamaa, võimaldades selle abil läbi mõelda näitusemaja laiem ruumikasutus ning avatus.

Kus: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Põhja-Puiestee 35 / Rumbi 3

Millal: 5. juuni – 18. juuli, avatud T-P 12:00-19:00

Pilet: tasuta

6. juuni

“Suurgildist Vabamüürlaste loožini”. Ringkäik näitusel ja eesti vabade ja tunnustatud vabamüürlaste suurlooži külastus.

Tallinna vanalinnas asuvas Suurgildi hoones on avatud koostöös Eesti vabamüürlastega sündinud näitus “Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis”. Näitus tutvustab maailma ühe vanima ja suurima liikmete arvuga ilmaliku organisatsiooni ajalugu, tänapäevaseid eesmärke ning vennaskonnaliikmete osa Eesti kultuuriloos.

Pakume unikaalset võimalust tutvuda kuraatori juhendamisel nii näitusega kui külastada avalikkusele suletud Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži.

Ekskursioon algab 6. juunil kell 13.00 Suurgildi hoones ning kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

Millal: 6. juuni kell 13:00

Kus: Suurgildi hoone, Pikk 17

Pilet: SIIT.

7. juuni

Puuanumatele vitste peale panemise praktiline õpituba Vabaõhumuuuseumis

Puidust vitste tegemise ja laudnõudele peale panemise koolitus ja praktiline õpituba toimub Eesti Vabaõhumuuseumis (Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn).

Koolitus algab kell 10:00, päeva pikkus on 8 akadeemilist tundi + lõunaaeg.

Koolitusel, kus on nii teoreetiline kui praktiline osa tihedalt seotud, jagatakse teadmisi ning oskusi kahes osas:

1) Vitste ettevalmistus- lõhestamine, vestmine ning rõngasteks painutamine.

2) Painutatud vitsarõngaste nõule sobitamine, “hamba” tegemine ning nõu vitsutamine. Lisaks saab teadmisi vitsutamise jaoks sobilikest puiduliikidest, kuidas nõu ja vits omavahel “töötavad”, põhjustest, miks vitsad peal ei püsi ning kuidas laudnõusid hoida ja säilitada.

Koolituspäeva viib läbi : Meelis Kihulane, kes uurib ja propageerib rahvapärast puukäsitööd, mida on õpetanud Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskoolis.

Kus: Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12

Millal: 7. juuni kell 10:00

Pilet: 40 €, etteregistreerimisega

7.-13. juuni

Loodusfestival 2021

Festival toimub 7.–13. juuni 2021 üle Eesti. Festival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. Selle aasta festival keskendub koostööle looduses.

Festivali programm koosneb paljudest eriilmelistest sündmustest. Uue muudatusena ei korraldata enam linnalooduse päeva Tartu kesklinna pargis, vaid festivali kavva lisandub rohkem erinevaid töötube, seminare või loenguid Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ja botaanikaaias ning Loodusfestivalil osalevate partnerite juures.

Kus: Üle Eesti

Millal: 7.-13. juuni

Programm

10. juuni

Kalamaja muuseumi Kalamaja kunsti tuur, esmaesitlus

Koostöö tähendab ikka palju helgeid päid koos. Ning palju päid tähendab ka rohkelt ideid ja erinevaid lähenemisi.

Ühel ilusal päeval saidki kokku Kalamaja muuseumi kohaliku elu-olu eksperdid ja Pseudo Toursi uudishimulikud kunstigiidid. Koos pandi kokku üks lugudest ja kunstist läbipõimunud teekond, selline Kalamaja kunsti ja pajatuste uhhaa.

Linnaretkel saab kuulda lugusid aegade tagant ja seotakse neid tänase Kalamaja eluga. Näiteks kohtume tuuril vannis kümbleva kalaga, ronime Linnahalli katusele ja lisaks kõigele muule põnevale vaatleme ühte tänavakunsti tööd mere ja maa piiril. Kui see pole kalamajalik, mis siis üldse on?

Kus: Alguspunkt Kalamaja Muuseum, Kotzebue 16

Millal: 10. juuni kell 18:00

Piletid: Eelkooliealistele tasuta, koolilastele 4 €, tavapilet 5€

15.-17. juuni

Lennusadama linnalaager “Läänemere veeloomad” lastele

Selles põnevas laagris

Tutvume näitusega “Läänemeri maailmameres” ning Läänemere veeloomadega
Külla tuleb merebioloog Arno Põllumäe, kes tutvustab näituse veeloomi ja akvaariumielu ning õpetab, kuidas akvaariumikalu kodus pidada
Külastame Loodusmuuseumi elamusnäitust “Tuur Maria unenägu”, kus unenäolises audio-visuaalses dialoogis pajatavad tuur Maria ja hüljes Harri oma teadmisi Läänemerest
Lähme külla Tallinna loomaaaeda ja tutvume sealsete veeloomadega
Meisterdame endale akvaariumi ja osavusmänguKus

Kus: Lennusadam, Vesilennuki 6

Millal: 15.-17. juuni

Pilet: Hind 95 €, etteregistreerimisel

23.06

Jaanipäev. Õitsengud. Eesti Vabaõhumuuseumis

Jaanipäev on läbi aegade olnud eestlaste jaoks üks tähtsamaid ning rõõmsamaid pühasid, mil loodus on täis väge ja kõikjal üle maa süüdatakse tuhanded lõkked, et tagada head õnne ja tähistada suve algust. Jaanitulesid on Eesti külades läidetud olenemata ilmast ja riigikorrast.

2021. aastal teeme Jaanipäeval ajahüppe riigi kolme õitsenguaastasse. Kiikame 1900. aasta põllumajandusnäitusele, kus Leigarite eestvedamisel saab osa rahvalikest lauludest, tantsudest ja mängudest. Võtame osa 1937. aasta pidulikust Võidupüha tähistamisest, kus kõlab puhkpillimuusika ning valla kultuuriselts on ette valmistanud uhke eeskava. Jõuame ka 1979. aasta Nõuni kolhoosi jaanikule. Kauni merevaatega kiigeplatsil saab jalga keerutada Kukerpillide saatel. Muuseumide taludes tutvustatakse erinevaid jaanipäeva kombeid.

Kus: Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12

Millal: 23. juunil kell 19-00

Pilet: 19-38€

Kalender on loodud Tallinna linna ja Kodurahu programmi toel

1. mai – volbripäev, kevadpüha, töörahvapäev.
6. mai – sünniaastapäev: kirjandusteadlane Ülo Tonts 90
9. mai – kevadine nigulapäev. Euroopa päev. juubel: näitleja ja lavastaja Toomas Suuman 70
15. mai – Tallinna päev. Rahvusvaheline perepäev. Sünniaastapäev: lavastaja Vello Rummo 100
18. mai – rahvusvaheline muuseumipäev
21. mai. Juubel: kirjanik Ira Lember 95
24. mai. Slaavi kirjakeele ja kultuuripäev. Eesto Spordiselts Kalev 120
25. mai – urbanipäev
27. mai – Eduard Vilde Majamuuseum 75

Terve kuu:

Kalamaja muuseumi ja Kalamaja Põhikooli ühisnäitus “Minu ema(d)” kooli aial

Kalamaja Põhikooli, Kalamaja muuseumi ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse koostööprojekt on tänutäheks kõikidele emadele ja vanaemadele.

Distantsõppel olnud 1.-9. klasside lapsed on oma emasid kujutades kasutanud väga eripalgelisi tehnikaid. Kalamaja muuseum lisab omalt poolt muuseumi loomise käigus meiega jagatud lugusid ja fotosid siinsetest tublidest emadest ja vanaemadest nelikümmend, viiskümmend, kuuskümmend ja seitsekümmend aastat tagasi. Tulemuseks on värviküllane väligalerii, mis jääb möödakäijaid rõõmustama kuni 18. juunini.

Millal: Kuni 18. juunini

Kus: Vabriku 6 maja ees

mai – 30. mai

Eesti Kunstnike Liidu „Kevadnäitus 2021“

Seekordne Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitus naaseb juurte juurde: 2020/2021. aastal valminud kunsti eksponeeritakse kolmel näitusepinnal eri vaatenurga alt. Žürii valitud üldväljapaneku leiab Tallinna Kunstihoonest, näha saab ka kaht kureeritud satelliitnäitust Tallinna Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.

Millal: 23. maini ja 30. maini

Kus: Vabaduse väljak 6 ja Harju 13

Pilet: Kunstihoone pilet 4-12 €

mai – 16. mai

“Reskriptitud EKKMi kogude külastus”

2021 aasta avaprojekti „Reskriptitud EKKMi kogude külastus“ raames muutub näitusemaja hoidlaks ning ringkäike EKKMi kunstikollektsiooni juhatab produktsiooniplatvorm RESKRIPT (Maarin Mürk ja Henri Hütt). Reskript on EKKMi kutsel viinud läbi kogude inventuuri, otsinud ladudest ja garaažidest välja nii teoseid kui säilmeid, kogunud kokku seotud legendid. Selle uurimistöö tagajärjeks on senise kogude jaotuse ümbertegemine, mitmete uute kogude algatamise ja tulevikku suunatud kogumispoliitika põhimõtete väljapakkumine. Ekskursioonidel avatakse külastajatele tsoonid, kuhu tavapäraselt ligi ei pääse, osalejatele usaldatakse infot, mida kuskil kirjas ei ole, tutvutakse teostega, millest paljusid ei ole publikule aastaid näidatud ning arutatakse koos, mida tähendab EKKMi mäng muuseumiks olemisega.

Millal: tuurid algavad 4. mail ning kestavad 16. maini.

Kus: Põhja pst. 35 / Rumbi 3, Tallinn, 10415

Pilet: https://fienta.com/et/s/reskript-ekkm

8.-20. mai

Linnulauluõhtud Tallinna Loomaaias

Rahvusvahelise rändlindude päevaga 8. mail avame loomaaias selle aasta linnulaulu õhtute sarja, mil kutsume huvilisi juba traditsiooniks saanud retkedele linnulaulu õppima. Linnuretked toimuvad 12. ja 13. ning 19. ja 20. mail algusega kell 19:00 algusega loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Linnulauluõhtuid juhendab harrastusornitoloog hr Peep Veedla.

Retkedele pääsevad vaid eelregistreerunud külastajad loomaaia piletiga ja retke pikkuseks on kuni 2 tundi. Loomaaia kassad on avatud mõlemas väravas kuni kella 18. Retkele tulijatel on võimalik pilet osta enne retke algust ka läänevärava iseteeninduskassast kuni kella 19 (Ehitajate tee 150, ainult kaardimakse).

Kus: Paldiski mnt. 145 – põhjavärav

Millal: 12., 13., 19., 20. mail kell 19:00

Pilet: loomaaia piletiga, etteregistreermisel.

Heade emade päev Miiamilla sisehoovis

Ema kaisutus on kõige soojem ja ema hääl on kõige ilusam. Aga kõige rohkem tahaks, et emadel oleks rohkem aega. Selleks võtame emadepäeval tempo maha ja leiame aega kallistusteks, hällilauludeks ja koos mängimiseks. Emadepäeva tegevused toimuvad kell 12.00–14.00 Lastemuuseumi õuealal.

Millal: 9. mai 12.00-14.00

Kus: Miiamilla lastemuuseum L. Koidula 12C

Pilet: tasuta

13.05.2021

Näituse „Janis Rozentāls. Elutants“ virtuaalne avamine Kumus

Kumu kunstimuuseumil on au avada koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga sündinud näitus, mis toob suveks Eesti publiku ette lätlaste ühe armastatuima klassiku Janis Rozentālsi (1866-1916) tippteosed.

Näituse avavad Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, Läti Vabariigi suursaadik Eestis, T.E. Hr Raimonds Jansons, Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi direktor Māra Lāce, Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli ja näituse kuraator Aija Brasliņa. Muusikalised vahepealad kõlavad ansamblilt Unda Corda.

Kus: veebis

Millal: 13.05.2021 kell 18:00

Pilet: tasuta. Muuseumikülastus muuseumipiletiga.

Teemaringkäik „Kadriorg fotograafi pilgu läbi“

“Kadirorg fotograafi pilgu läbi” on fotograafi ja operaatori Arvo Iho juhtimisel toimuv jalutuskäik, kus vanameister näitab Kadrioru kõige värvikamaid maju ja räägib lugusid nende tagahoovidest ja elanikest. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas fotograaf on Kadriorgu oma fotosilmaga jäädvustanud. Jalutuskäik ongi osa Arvo Iho fotonäitusest “Muutuv vana Kadriorg”, mis on üleval lastemuuseumis Miiamilla.

Millal: eesti keeles 12. mai, 4. august, 8. september kell 17.00

Kus: Kogunemine Lastemuuseum Miiamilla ees (Koidula 21c)

Kestus: Ringkäigu kestus 60–90 min

Pilet: Ringkäigu hind ostes muuseumikassast: laps, tudeng, pensionär 5 €, täiskasvanu 8 €, pere 10 €

mai, 20. mai

Linnaretk “Kino peab saama! Filmitud Tallinnas”

Tallinna linnaruum on olnud läbi aja kümnete filmivõtete paigaks. Esimest kord nähti kinoekraanil Tallinna vanalinna paiku 1913. aastal linastunud mängufilmis „Laenatud naene“.

Eesti keeles 13.05/ 20.05 kell 17.30 ja 20.05 kell 18.00 vene keeles aset leidval linnaretkel tutvumegi Tallinna vanalinnaga hoopis teistsugusest, filmiajaloo vaatepunktist.

Lisaks mitmete kuulsate Eesti filmide stseenidele on vanalinn inspireerinud filmitegijaid nõukogude ajast. Tallinn on mitmetes üleliidulistes filmides täitnud edukalt oma rolli kui fantaasiamaailm, keskaegne maailm ja piiritagune Lääne-maailm.

Huvi Tallinna kui võttepaiga vastu on säilinud tänapäevani. Hollywoodi kuulus režissöör Christopher Nolan võttis 2019. aasta suvel meie pealinnas üles stseene filmi „Tenet“ jaoks.

Millal: eesti keeles: 13.05/ 20.05 kell 17.30

Kus: Retk algab Kiek in de Köki juurest, siis suundume Harjumäele ja edasi vanalinna.

Kestus: Orienteeruvalt 1,5 h.

Pilet: Täispilet: 12 €, Sooduspilet: 10 €, Perepilet: 20 € ( 2 täiskasvanut ja lapsed – kuni 4 last 18. eluaastani) Piletilevis

Orienteerumismäng “Tõved ja tohtrid vanas Tallinnas”

Orienteerumismäng vanalinnas pakub uusi teadmisi ja meeldivat liikumist kõigile. Loquizi mobiilirakendusega lihtsasti mängitavas orienteerumismängus tutvutakse ajalooliste paikadega, mis on seotud tervise ja hoolekande teemadega.

Kaardi abil vanalinnas orienteerudes tuleb mängu jooksul vastata erinevatele küsimustele, võimalus on kasutada ka õlekõrsi. Mängu käigus saab palju uut teavet meditsiiniga seotud ametite kohta.Sobib hästi ka 7. klassidele keskaja linnaelu teema kokkuvõtteks. Lõimitud on ajalugu ja inimeseõpetus. Mäng algab Taani kuninga aiast. Sobib kooligruppidele, peredele kui ka üksikmängijaile alates III kooliastmest Täpsema juhendi Loquizi mobiilirakenduses mängu avamiseks leiate muuseumi peaukselt.

Millal: Millal iganes; tasuta 15. mail.

Kestus: u. 90 minutit

Pilet: 3 €

ja 22. mai

Jalutuskäik linnaloomadega “Kus on lehm, kus lohe?”

Kiek in de Köki kindlustustemuuseum kutsub kõiki meeleolukatele jalutuskäikudele linna peale, et kõnelda, kuidas vanas Revalis ehk Tallinnas loomi peeti.

Loomad elasid ja liikusid vanasti linnas vahetult inimeste kõrval, õuel ja isegi toas. Rääkimata muidugi nende jõudmisest söögilauale. Retkel räägime ka sellest, mis loomad ja miks olid kõige olulisemad ja milliste loomakujudega ja miks kaunistati kodude siseruume.

MÄRKAME JA MÄRGIME LINNARAJATISTEL KUJUTATUD LOOMI JA LINDE.

Millal: eesti keeles 15. ja 22. mai kell 14:00

Kus: Algus Kiek in de Kök, Komandandi tee 2

Pilet: 6-9 €

maist

Näitus “Isolatsioonidialoogid” Jaani seegi galeriis

maist on publikule avatud 130 fotograafi koostöös sündinud näitus “Isolatsioonidialoogid” Jaani seegi galeriis, mis on ühtlasi uue kuue saanud Fotomuuseumi näitusekoht Tallinnas. Näitusega kaasneb samanimeline mahukas raamat. Sündmus käivitab Fotomuuseumi uue teema-aasta, mis seekord on pühendatud dokumentaalfotograafiale.

Kus: Rävala puiestee 2/Väike-Pääsukese 5

Millal: Alates 21. maist

Laste rõõmusõõm 30. mail (lastekaitsepäev)

Laste rõõmusõõmu päeval 30. mail saame näha, kuidas õhku värviliseks maalida, kuidas on võimalik rõõmu kajastada läbi tantsu ja mängu ning mida põnevat on võimalik teha õhupallidega.

Nagu teada-tuntud juturaamatu tegelane karupoeg Puhh on öelnud: “Sa ei saa olla kurb, kui sul on õhupall,” siis soovime ka lastekaitsepäevaga tuua palju rõõmu. Seepärast kannab laste kõige tähtsam päev tänavu nime Laste rõõmusõõm. Jälgi Miiamilla facebooki.

Kus: Miiamilla muuseum, Koidula 12C

Millal: 30. mai alates kell 12:00

Läinud nädalal toimus Tallinnas sihtasutuse Teeme Ära korraldatud Clean World Conference 2017 ehk puhta maailma konverents, millega valmistuti üleilmseks koristuspäevaks. 2018. aasta 8. septembril tahetakse saada üle maailma prügi koristama kokku 380 miljonit inimest. Kas see eesmärk täitub, seda näitab tulevik, aga Eesti mainele tuleb ilmselt kasuks juba selline algatus iseenesest.

Konverentsile saabus delegaate enam kui kuuekümnest riigist ning selle ürituse peamine mõte näiski olevat teiste riikide kohalike eestvedajate innustamine, et nad asjale käega ei lööks, vaid üha uusi inimesi üritaks kaasata. Latt on ju seatud kõrgele. Selle ületamine ei saa olema lihtne.

Tegemist oli sisuliselt mitte teadusliku ürituse, vaid aktivistide koosolekuga, mis sarnanes kohati riitusele, kus kinnitati üheskoos oma usku parema maailma võimalikkusse. Kui reede hommikul kõlas energiaringis maaemale pühendatud ühislaul, siis õhtul hakati spontaanselt kaasa laulma John Lennoni programmilist tulevikuvisiooni „Imagine”, mis ühe ettekande lõpus kõlas.

Unistused on ilusad, aga elu on karm, ütleks selle peale skeptikud või realistid.

Kõigepealt lasti esineda sõnavõtuga ühel Eesti rahvusvahelise kooli õpilasel, kes rääkis, et tahab maailmas palju ringi reisida ja ilusat loodust näha. Kooliõpilaste tehtud olid ka saali seinu kaunistanud näod, mille puhul rõhutati, et need on tehtud korduvkasutatud materjalidest. See tähendab pappkastidest jms. Huvitav, mis neist pärast sai?

Seejärel esines videotervitusega Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Karmenu Vella, kes rääkis ühtlasi Euroopa Komisjoni plaanidest. Tuleb mainida, et ürituse üks rahastajatest oli Euroopa Regionaalarengu Fond.

„Meil tõesti on jõudu maailma muuta,” sisendas kohe pärast teda Rahvusvahelise Noortekoja ÜRO ja välisasjade komisjoni eesistuja Takuro Nakaizumi.

Järgmine välisesineja Antonis Mavropoulos, Rahvusvahelise Tahke Prügi Assotsiatsiooni ehk jäätmekäitlejate liidu president, kes on tegelenud vastavate projektidega juba aastakümneid ning kümnetes riikides, rõhutas, et jäätmed on ebatõhusa tootmise ja ebatõhusa tarbimise sümptom ning tehnoloogia ei ole iseenesest olnud kunagi probleem ega ole iseenesest ka probleemi lahendus.

„Ajalugu kirjutavad endiselt inimesed, ükskõik kui arenenud on masinad,” ütles Mavropoulos, kelle sõnul on meie ehk inimeste ülesanne tehnoloogiat juhtida, seda õigete eesmärkide nimel kasutada.

Midagi sellist üritabki teha Litterati, mille asutaja ja juht Jeff Kirschner rääkis, et nende visioon on luua prügivaba maailma. Selle ülla eesmärgi nimel lastakse inimestel tänavatelt üleskorjatud prügist pildikesi teha ning need koos andmetega toote, kaubamärgi ja asukoha kohta veebi laadida. Nii saadakse suur andmebaas, mida üritatakse omakorda ettevõtetele müües rahaks teha.

Kirschner märkis, et ettevõtted on sellistest andmetest tegelikult ka ise huvitatud, et oma tegemisi paremini korraldada. Litterati on levinud üle maailma ja kogunud tänaseks kokku ümmarguselt 320 tuhat pilti. Enam kui pooled neist on pärit Ameerika Ühendriikidest, eelkõige Californiast, kust ettevõtmine alguse sai, aga ka näiteks Hollandist on neid päris palju.

Ühe ideena, kuidas sedasi kogutud pilte kasutada saaks, pakkus Kirschner välja neist koolides kunstinäituste korraldamise. Ta rääkis, et õpilased võiks kirjutada leitud prügi teemal kirjandeid, rääkida tunnis lugusid, millele järgnevad arutelud selle üle, kuidas oleks saanud vältida konkreetse prügi sattumist tänavale.

USA idarannikut esindas Asher Jay, rahvusvaheline seikleja, kelle karjäär viis moemaailmast kunstiprojektideni, mis on mõeldud inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks. Kui esitati küsimus, kuidas „Teeme ära, maailm!” võimalikult laia kõlapinda leiaks, siis arvas Jay, et võiks korraldada riikide vahel võistluse, kes kogub üleilmsel koristuspäeval kõige rohkem prügi. Kuna inimestele meeldib võistelda, siis võib just selline võistlusmoment neid paremini käima tõmmata.

Pärastlõunal järgnes paneeldiskussioon ehk arutelu, millest võttis osa ka meie president Kersti Kaljulaid, kes näis jagavat kokkutulnute unistust prügivabast maailmast.

Pärast seda esinesid sõnavõttudega veel „Teeme ära!” ellukutsuja Rainer Nõlvak ning mõned teised kohapealsed korraldajad, kes tutvustasid WC päeva (World Cleanup Day 2018) uut maskuliinset brändi ehk kaubamärki ja asja tehnilist külge. Nõlvak märkis, et kui tema algatus oleks 2008. aastal Eestis läbi kukkunud, siis ei oleks siin nüüd sellist konverentsi toimunud.

Nii see ilmselt on. Selles mõttes au ja kiitus. Mis veidi häirima jäi, see oli asjaolu, et valitud esinejad olid kõik pärit nn arenenud maailmast, arengumaade perspektiivi ei esindanud seal laval olnutest mitte keegi, neile oli määratud täita ainult publiku rolli. Konverentsi rahastati muide ka Eesti välisministeeriumi arengukoostöö eelarvest ja see oli väga professionaalselt korraldatud.

Samuti tundus kohati, et puhtuse all mõistetakse lausa steriilsust. See on isegi veidi hirmutav. Nii näiteks sisaldas vahepeal näidatud pildiprogramm ka selliseid fotosid, kus koristati kõnnitee kiviplaatidele kasvanud muru (ehk võideldi mitte inimeste tekitatud prügi, vaid looduse enda vastu) või näidati õues vanade lagunenud madratsite peal mängivaid arengumaade lapsi (andes justkui mõista, et need tuleks sealt ära koristada, sest tegemist on prügiga, kuigi lastele pakkusid need ilmselt palju rõõmu).