Üsna klaverimuusikakauge inimesena võin öelda, et nimetatud festivali kontsertkava oli minu jaoks rohkem kui üllatav. Kontserdikülastus taaselustas minus mälestused ajast, mil klaverimuusika polnud minu argipäevast sellisel kujul võõrandunud. Need lõputud sonaadid; etüüdid ja menuetid, mida sai kunagise põllumeeste seltsimaja pööningukorrusel harjutatud. Oleks ma toona, teismelisena, suutnud hoomata ja uskuda, kui lai ja põnev võib olla klaverimuusika haardeulatus, poleks ma ehk nii kergekäeliselt seda muusikakooli teekonda pooleli jätnud.
Festivali „Virmalised“ idee on tutvustada Eesti 100. sünnipäeva puhul olulisemaid klaveripalu möödunud sajandist. Et festivali ampluaa oleks rikkalik, vahetuvad kolme päeva jooksul ettekandmisele tulevad teosed ning ka neid esitavad pianistid. Klaverikunstnike loominguline natuur avaldub nende endi poolt valitud esitamisele tulevate palade vahendusel. Näha võib mängu ilu ja kuulda mängust saadavat naudingut. Või siis vastupidi. Ei saaks öelda, et pianistid oleks teinud kergeid valikuid, sest enamik esitamisele tulnud lugudest näisid nõudvat teatavat väljakutset. Mis see muu ikka mängu ilu pakub kui mitte flirt teose keerukusega.
Ausalt öeldes pean tunnistama, et eelarvamused, millega ma sinna kontserdile läksin, said murtud. Ma ei teagi, kas see oli naiivne lüürilismeloodilise klaverimuusika ootus, igatahes emotsioon, mille ma sain, oli hoopis midagi muud. Poleks osanud ette näha, et leian varsti end hommikuti Jaan Räätsa „Tokaatat“ Johan Randvere esituses kuulamas, mis oli minu jaoks ka kontserdi kulminatsioon. Kuid oli ka muud üllatavat, näiteks Lepo Sumera „Pardon, Fryderyk!“ Tanel Joametsa esituses või Eugen Kapi tantsud balletist „Kalevipoeg“ Sten Lassmanni ettekandmisel. Kontsertkava repertuaarist ei puudunud ka Arvo Pärdi tööd, milles vastandusid erineva natuuriga teosed tema varasemast ja hilisemast loomingulisest perioodist. Kuigi karged õhtud ei paku meile virmaliste mängu taevalaotuses, on „Virmaliste“ klaverikontsert alternatiiv, kus kuuldav helidemäng täidab igasuguse igatsuse virmaliste vaatemängu järele.
