Jaanikueelsesse aega sobib  hoo maha võtmiseks suurepäraselt lugeda veidi luulet. Nüüd pakume väikest eelvaadet Andres Laiapea debüütluulekogust.  Head lugemist ja palju lugemust!

MUUSA

minu tuhat kaalutut nägemust
millele tuleb anda reaalsus
ei lase uinuda enne kui hommikul
taas särab su ümar ovaalsus

kogu öö olen täitnud ma pabereid
seadnud sõnu ja tähti ja tähendust
tihti uurinud teooriaid ning tabeleid
kuid pole iialgi tundnud su lähedust

TUNDMATU

nüüd ta läheb
ja läheb ning kaob
kas tänavamöllu
või uttu

püüd järgneda
joosta varjuna kaasa
nii kirglikult laastav
nii laastav…

24.02

aeg hiline
linn on tühi
vaid üks kerjus
tänaval külib

ja teinegi kerjus
seal koperdab ringi
tundub et temal
on koguni kringlit

DISSIDENT

marsitaktis sammub aeg
aga mina seisan
paigal

peen
küüniline nukrus
tühja klimberdab see klaver
Need viis luuletust on pärit Andres Laiapea peagi ilmuvast luulekogust “Stereofooniline vaikus: luuletusi aastaist 1995-2002”, mille väljaandmiseks autor praegu Hooandja kaudu toetust kogub.

https://www.hooandja.ee/projekt/luulekogu-stereofooniline-vaikus