Populaarne telekonkurss „Klassikatähed” on kolmel hooajal toonud telerite ette ja kontserdisaalidesse rohkelt uusi ja vanu muusikasõpru. Esimesed kaks konkurssi võitsid kaksikutest tšellist Marcel Johannes Kits (2013) ja viiuldaja Katariina Maria Kits (2014) ning 2016. aasta konkursi pianist Sten Heinoja. Reedel, 28. aprillil soleerivad ERSO ees kõik kolm telekonkursi võitjat. Kõlab nii Heino Elleri helilooming kui ka Beethoveni kolmikkontsert. Eesti ja Lääne klassikute loomingut ühendava kava on koostanud ERSO peakülalisdirigent Olari Elts.
Mida on andnud sulle „Klassikatähtede” võit?
Marcel Johannes Kits: Tänu „Klassikatähtede” telekonkursi võidule sain eelkõige palju esinemisvõimalusi. Kindlasti avas see ka n-ö uksi, kuna kontserte oli tõesti erinevaid ja väga palju, alates koolikontsertidest ja erapidudest kuni orkestrite ees mängimiseni. Samas loodan, et sellest võidust ei olnud kasu ainult mulle. Ei tohi unustada saate eesmärki, milleks oli ja on klassikalise muusika populariseerimine. Seega kokkuvõttes andis saate võit mulle võimaluse tutvustada oma tšellomängu abil klassikalist muusikat.
Katariina Maria Kits: „Klassikatähtede” võiduga on kaasnenud palju erinevaid kontserdipakkumisi ja arenenud on oskus erinevateks situatsioonideks alati valmis olla. Lisaks andis see konkurss palju enesekindlust, tugevat lavanärvi ja muidugi kaasneb sellega ka tohutu vastutus.
Sten Heinoja: „Klassikatähtede” võit on kindlasti andnud väga palju võimalusi enda tutvustamiseks ning musitseerimiseks koos paljude heade muusikutega. Turunduse mõttes on saade teinud fenomenaalset tööd, kuna paratamatult on tänapäeva maailmas ilma reklaamita väga keeruline hakkama saada.
Kui palju olete kolmekesi koos esinenud?
Katariina Maria: Alates 2014. aastast ja lugematul arvul kordadel.
Marcel: Beethoveni kolmikkontserti mängisime kaks ja pool kuud tagasi Tel Avivi ooperimajas Iisraeli sümfooniaorkestri ja dirigent Andres Mustoneniga, lisaks mängisime Iisraelis ka kammermuusikat.
Sten: Kolmekesi koos musitseerisime juba 2014. aastal, kui mängisime ühel kontserdil triot. Tõsisem koostöö algas aga seoses Iisraeli kontsertreisiga ning koostöö jätkub ka järgmisel aastal.
Miks on Beethoveni kolmikkontsert sinu jaoks eriline teos?
Marcel: Beethoveni „Kolmikkontsert” on igas mõttes eriline. Esiteks on juba selle koosseis muusikaajaloos üliharuldane. Teiseks on see ilmselt üks Beethoveni kõige õnnelikumaid ja heatujulisemaid teoseid, kus kurbust kui sellist peaaegu ei eksisteerigi. Esimeses osas tasub näiteks tähele panna erinevaid teemasid, mida on kokku lausa kuus! Kolmikkontserdiga umbes samal ajal on Beethoven kirjutanud ka mitu oma tuntuimat teost nagu 3. sümfoonia, klaverisonaadi „Appassionata”, klaverikontserdi nr 4, viiulikontserdi jne. Loomulikult on kolmikkontsert ühele tšellistile eriline ka sellepärast, et nii sisuliselt kui ka tehniliselt asendab see Beethovenil kirjutamata jäänud tšellokontserti.
Katariina Maria: Beethoveni kolmikkontsert on teos täis õnne ja rõõmu ja tohutut sära. Kontsert on eriline juba selle poolest, et seda esitavad koos kolm solisti.
Sten: Ma isiklikult olen arvanud väga pikka aega, et see on kõige geniaalsem muusika, mis on kirjutatud. Iga kord, kui seda mängin, teeb see mind nii õnnelikuks, et tunnen, et midagi muud polegi vaja. Aga ma olen muidugi natukene Beethoveni friik ka, nii et see ei ole ilmselt kõige ratsionaalsem mõtteavaldus. Kõige erilisemaks teeb selle loo minu jaoks kolmanda osa algus, kui tšello esitleb oma teema ära C-duuris ja moduleerib selle kahe taktiga viiuli teemaesitlusse, mis on E-duuris. Siis ma alati naeratan, sest see kõlab täiesti ebamaiselt.
Mis tundeid tekitas ettepanek esitada Beethoveni kolmikkontserti koos ERSO ja Olari Eltsiga?
Marcel: Ettepanekule mängida ERSOga kolmikkontserti ei ole lihtsalt võimalik ei öelda, sest see on minu jaoks Eestis suurim au ja privileeg. Loomulikult tekitas see väga õnnelikke tundeid!
Katariina Maria: Mulle valmistas ääretut rõõmu võimalus mängida ERSO ja Olari Eltsiga Eestis Beethoveni kolmikkontserti. See on väga suur au.
Sten: Kui Olari Elts eelmisel aastal sellest mõttest rääkis, siis ma olin muidugi kohe kahe käega poolt. Temaga koos tegime ka Prokofjevi kontserti ning see on olnud mu elus üks kõige ägedamaid koostöid üldse!
Miks innustaksid sina noori muusikaga tegelema ja pillimängu õppima?
Marcel: Pillimängu õppimise kasulikkust ning selle positiivset mõju lapse arengule on korduvalt teaduslikult tõestatud. See arendab väga erinevaid külgi: enesedistsipliini, loomingulisust, ka pillimänguga kaasnev raske töö ja vaev on omamoodi väärtus elus. Kõige olulisem on aga muusika ise, mida pilli abil teha saab. Lugematul hulgal geniaalseid heliloojaid on kirjutanud teoseid, mida meil on nüüd võimalik taasesitada. Kui anda parimal võimalikul viisil edasi helilooja mõtteid ja tundeid ning teha seda kogu südamest, siis on muusika nagu hingetoit. Muusikuks olemine tähendab ka eluaegset õppimist. Muusikat armastades ei hakka mitte kunagi igav – alati on võimalik midagi uut leida ja õppida.
Sten: Muusika ja pillimänguga tegelemine sõltub loomulikult igaühest endast. Kui õppida lapsena ükskõik millist instrumenti mängima, siis seda oskust ei saa keegi sinult ära võtta. See kasvatab sind kogu elu, isegi kui see mingil ajal sulle täiesti vastumeelne oli. Oskus mõnest instrumendist heli välja võluda on täielik maagia!
Katariina Maria: See õnn, mis muusikast tuleb, on meeletu. Noored, harjutage! Mida rohkem te harjutate, seda lõbusamaks see tegevus muutub. Elus võivad paljud asjad alt vedada, aga mitte muusika.
Intervjueeris Maarja Kasema.
Foto: Kristel Üksvärav
28. aprilli kontserdi lisainfo:
https://www.kultuur.info/syndmus/erso-kolmikkontsert/
