Kultuur.info nädalasoovitused: 19.-25.11.2018

Laura (Penélope Cruz) sõidab Buenos Airesest tagasi kodukülla oma õe laulatusele.

Ta leiab eest perekonna ja ka vanu sõpru ning mitte lõpuni unustatud kunagise armastuse. Ent siis leiab aset üks ootamatu sündmus, mis raputab õnnelikku keskkonda, tuues päevavalgele saladused, varjatud vimma ja vastakad tunded.

Asghar Farhadi on pannud kokku suurepärase hispaania staaride ansambli (pluss Ricardo Darin), kelle koosmäng on tõeliselt nauditav. Pärast õnnehetke kokkuvarisemist näitab Iraani suurmeister oma oskusi kodumaise thrilleri loomisel, mis haarab vaataja oma lummusesse samamoodi, nagu seda tegi tema kuulsaim film “Lahkuminek” (2011). 

Tuntud kreeka provokaator Yorgos Lanthimos päästab taas valla salasepitsetud manipulatsioonid, kompab ustavuse piire, vaatleb ebamoraalset võimujanu ja reetlikku kättemaksu oma kõige räpasemas ja vaimukamas õukonnakomöödias.

“Soosik” on läbi imbunud võrratutest näitlejatöödest, seksuaalsetest intriigidest, mustast absurdihuumorist ja klassikalisest muusikast.

Kunstnik, muusik, luuletaja ja intellektuaal Julian Schnabel lavastab harva ja teeb alati koostööd oma parimate sõpradega.

Saanud inspiratsiooni Musée d’Orsay näitusest “Van Gogh/Artaud. Mees, kelle enesetapu tegi ühiskond”, üritas ta panna kirja Van Gogh’ tegelikke mõtteid ja reaktsioone tema keerulise elu saatuslike sündmuste keerises. Ta laenas filmi nime ühelt Van Gogh’ viimaselt maalilt ning sõitis võtteperioodiks paikadesse, kus nimetatud sündmused tõesti aset leidsid (Arles ja Auvears-sur-Oise).

“Lesed” on lugu neljast naisest, kel pole midagi ühist peale tohutu võlakoorma, mille on endast maha jätnud nende kurjategijatest abikaasad.

Pinged jõuavad keemispunkti, kui Veronica (Viola Davis), Alice (Elizabeth Debicki), Linda (Michelle Rodriguez) ja Belle (Cynthia Erivo) otsustavad saatuse enda kätte haarata ning jõud ühendada. Tulemuseks on hulljulge plaan, mille eesmärgiks on tagada endale elu, kus ei pea igal sammul surmahirmus üle õla vaatama…

Oscari-võitjast lavastaja Steve McQueen (“Nälg”, “12 aastat orjana”) ja menukirjanik Gillian Flynn (“Kadunud”) toovad teieni karmi ja kompromissitu, tänapäevase maailma eluolu peegeldava põneviku, mille võtme­sõnadeks on kuritegevus, kirg ja korruptsioon.

“Käik” on ZUGA tantsuteatri lavastus lastele.

“Käik” on lugu, kus pannakse proovile sõbrasuhted ja usaldus. Oluliseks saab koosmäng. Mäng omavahel ning mäng liikumise ja heliga. Mängulusti jagub lavastuses nii etendajate kui ka vaataja ja esitaja vahel, nii et ühel hetkel avastavad vaatajad ennast hoopis osana etendusest.

Sobib vanusele 6–10 aastat.

“Tänasest alates on kino “Kosmos” ekraan Inglise multifilmide päralt,” teatas “Sirp ja Vasar” 1975. aasta aprillikuus “Kollase allveelaeva” Eesti esilinastusest. PÖFF Shorts toob filmi tagasi üheks õhtuks Sõpruse kinno esimest korda üle 40 aasta.

Film jutustab värvikast ja muusikat armastavast paradiisisarnasest maast Pepperland, mis asub merepõhjas. Kui Pepperlandi ründavad muusikavaenulikud sinised pahalased (Blue Meanies), seilavad biitlid John, Paul, Ringo ja George kollasel allveelaeval olukorda päästma.

Film linastub inglise keeles, ilma subtiitriteta.

Kolmapäeval, 21. novembril kell 18.00 peab Niguliste muuseumi näitusel “Asjade võim” materiaalse mõtlemise metoodikast loengu Helsingi ülikooli teadur Francisco Martínez.

Oma ettekandes pakub Francisco Martínez mõtlemise abivahenditena välja rea esemeid (artefakte) ning metoodika – materiograafia, mis ühendab omavahel teooria ja füüsilise töö.

Francisco Martínez on Helsingi ülikooli järeldoktorantuuri teadur ning väljaande Anthropological Journal of European Cultures toimetuse liige. 2018. aastal anti talle raamatu “Remains of the Soviet Past in Estonia” (“Nõukogude mineviku jäänused Eestis”, UCL Press) eest Euroopa Sotsiaalantropoloogia Liidu noore teadlase auhind Early Career Prize.

Loeng on inglise keeles, osalemine muuseumipiletiga.

Teatrit ja arvutimängu siduv hübriidteos, mille võtmekomponent on publiku omavaheline koostöö. Puugi rollis Mart Müürisepp.

“Puugi protsess” on mõtteline järg Cabaret Rhizome’i otsustusprotsesse käsitlevale teosele “Otsuse anatoomia”. Lavastus suundub kollektiivsete otsuste käsitlemise juurest edasi, uurima koostöömehhanisme seoses selliste mõistetega nagu indiviid, vastutus, motiveeritus, usaldus, hierarhia, efektiivsus ja strateegia.

Neljapäeval, 22. novembril kell 18.00 annab Indrek Grigor loengu teemal “Kaarel Kurismaa bänd”. Grigor uurib Kurismaa liikuvaid, helendavaid ja ümisevaid objekte eeskätt hingestatud masinatena, mis moodustavad omavahel koostoimiva ansambli.

Vabakutselise kunstikriitikuna kirjutab Indrek Grigor Baltikumi trüki- ja internetiväljaannetele ning on raadiosaate “Kunstiministeerium” kaasautor. 2018. aastani töötas Grigor Tartu Kunstimaja galeristina ning on olnud õppejõuna tegev Tartu Ülikoolis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Läti Kunstiakadeemias. Aastatel 2006–2010 oli Grigor Tartu Kunstimuuseumi foto- ja videokogu hoidja.

Sündmusel osalemine muuseumipiletiga.

Laupäeval, 24. novembril esineb Rock Cafés lauljatar, laulukirjutaja ja produtsent MØ. Tallinna kontsert leiab aset artisti uue maailmaturnee “Forever Neverland World Tour” raames. Erikülalisena astub laval üles Soome popkuninganna Alma.

MØ on teinud endale nime muusikamaailmas 2014. aastal ilmunud debüütalbumiga “No Mythologies To Follow”. Sellest ajast saadik on ta jõudnud koostööd teha paljude kaasaaegse muusika kõige põnevamate tegelastega, sealhulgas Diplo, Charli XCX, Cashmere Cat, Snakehips ja Elliphant. MØ on Major Lazeriga kaaskirjutanud ning esitanud ühe kõige striimitava loo läbi aegade – ülemaailmse hiti “Lean On”. Hiljem kordas ta sama trikki koostöös Justin Bieberiga – nende pala “Cold Water” on jõudnud Briti edetabelite tippu. Ka MØ enda soololooming on saanud palju tähelepanu nii Euroopas, USAs kui Austraalias.

Mari Kalkuni hääl jääb kõrvu ja jutustab lugusid metsast, linnast, maailmast ning enda elust. Mari muusika on ajas koos temaga kasvanud ja omandanud uusi kõlavarjundeid olles ühtaegu vaikne ja vägev.

Kavas “Ilmamõtsan” saadab ta end akordioni ning erinevate kanneldega, tuues selle arhailise pilli mängleva kergusega 21. sajandisse. Teemad, mis läbivad Mari loomingut, on üldinimlikud – tema muusika on justkui pelgupaik, kust ta ammutab rahu ja kindlust pakkudes seda ka teistele. “Ilmamõtsan” põimib oskuslikult globaalseid ja kohalikke helisid ning peegeldab nende kahe vastuolust ja sünergiast sündinud uudseid hingemaastikke.

Mari Kalkun – vokaal, 12-keelne kannel, kodukannel, akordion, kuljused

Aleksandra Kremenetski – löökriistad, vibrafon