Kultuur.info nädalasoovitused: 4.–10.02.2019

“Titaanide heitlus” on poliitiliselt ebakorrektne võimukomöödia, kus lavale astuvad neli noort, ambitsioonikat ja võimujanus meest, et pidada maha võitjate vääriline lahing. Uue võimuteemalise komöödia lavastaja on Birgit Landberg teatrist Must Kast, dramaturg on Paavo Piik ning näitlejatest jagab Henrik Kalmet esmakordselt lava Kristjan Lüüsi, Sander Rebase ja Kaarel Targoga, kes kõik lõpetasid 2015. aastal samal kursusel Viljandi Kultuuriakadeemia.

Juhan Viidingu loomingut saab vastandlikult iseloomustada: malbe ja hullumeelne, nukker ja lõbus, ekstravagantne ja tagasihoidlik. Vastuseid on vastajatega võrdselt. Selle tõttu tullaksegi kokku, et meenutada, kuidas luuletajast inimese mõtted on jäänud elama eneses ja teistes. Lavale astuvad VHK teatrikooli endised ja praegused õpilased ning õpetajad.

Kumu näituse “Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]” kuraator ning kunstiteadlane Eha Komissarov vestleb näitusel osalevate kunstnike, Ene-Liis Semperi ja Liina Siibiga nende loomingust, meenutades ühtlasi 1990. aastate kunstiväljal aset leidnud tähtsamaid sündmusi.

Róisín Marie Murphy on Iirimaa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent, kes sai kuulsaks 1990. aastate keskel tegutsema hakanud elektroonilise duo Moloko lauljana. Tribute to Róisín Murphy esimene ülesastumine toimus 2017. aasta veebruaris. Kaks aastat hiljem saab bänd uuesti kokku ja kaasab oma ridadesse bassimängija, et muusikutele rohkem katsetusruumi anda ja sel moel veel lähemalt elektroonilise tantsumuusika ja džässi vahelist piiri kombata. Esitusele tuleb lugusid nii Moloko aegadest kui ka Róisín Murphy soolokarjäärist.

Esimene animatsiooniosakonna film, mis võitis auhinna rahvusvahelisel filmifestivalil, oli Martinus Klemeti film “Light My Fire” aastal 2008. Nüüd, kümme aastat hiljem, pärast 121 filmi valmimist, on animaosakonnal au teatada, et EKA tudengifilmide poolt rahvusvahelistel festivalidel võidetud auhindade arv on ületanud saja piiri ja EKA kui animakool on omandanud maailmas legendaarse kuulsuse. Sel puhul näitab Eesti Kunstiakadeemia kõiki 27 auhinnatud filmi.

Lavastus “Pushing Daisies” keskendub stimulatsioonile ja surmale kollektiivselt jagatud elamuses – hoiatab, aga ei hoia selle eest. Keskkondlikud aina korduvad ilmingud justkui disainivad persona’d. Toimub avalik programmeerimine – inimeste tunnetuse vahendamine meediasemiootika barbaarsest kasutamisest kuni peene kujundamiseni käitumuslikus meeles, jättes ebamääraseks, kus vajadus eelneb pakkumisele või pakkumine motiveerib nõudlust. Lavastus taotleb meeleheitlikku efekti, mis paneb mõtestama vulgaarsust ja universaalsete kompositsioonide teket. Pealtnäha passiivses, varjatult aktiivses vahekorras hakatakse vastu võtma ja esitama ikoone.

Nüüdistantsu uute tulijate platvorm Premiere tutvustab sel aastal Grėtė Šmitaitė ja Sanghoon Lee debüütlavastusi. Grėtė Šmitaitė “Mille pärast ma nutan?” tegeleb kurbuse impulsiga. Lavastus kujutab valikute, vahemaade ja süvenemise puslet indiviidi ja tema tunnete vahel. Sanghoon Lee “Endiselt on võimatu eksisteerida kahes kohas korraga” tegeleb vastandite, nagu parem ja vasak, sees ja väljas, tegevus ja reaktsioon või 0 ja 1 matemaatilises binaarsüsteemis, vahele jääva alaga.

Kõik vastlapäevahuvilised on taas kutsutud tähistama ungari-eesti ühist vastlapäeva. Programmi kuulub vastlapäeva kelgusõit Hirvepargis, vastlasupp, -kuklid ja ungari fánkid Ungari Instituudis, ungari ja eesti rahvatantsutuba koos kogenud õpetajatega ning käelised tegevused lastele.

2019. aastal toimub Baltikumi suurim ühine pärimuspidu Baltica Eestis. Mais-juunis toimuvale peole eelnevad eelpeod üle Eesti. Tallinna eelpidu toimub 9. veebruaril Salme kultuurikeskuses ning üles astuvad mitmed pärimustantsu ja -lauluansamblid.

8. veebruaril kell 18.00 avatakse Kogo galeriis näitus “Jutukas mateeria”. Näituse avamisel esinevad performance’iga etenduskunstnikud Age Linkmann ja Taavi Rei. Väljapanek tegeleb kõige laiemas tähenduses meid ümbritseva materiaalse kultuuri ning selles peituvate lugude, tähenduste ja transformatsioonidega. Näitusel vaadeldakse ühiskondlikke lugusid, ootusi ja ihasid, mis on settinud meie ümber leiduvasse mateeriasse. Kunstnikud on kui antropoloogid, kes uurivad asjade erinevaid tähenduskihte vormi, materjalide, kasutusfunktsioonide ning sotsiokultuuriliste (aja)lugude kaudu.

Eesti Interpreetide Liidu teistkordselt toimuv festival “Virmalised” on pühendatud liidu 20. juubelile ning annab ülevaate Eesti interpretatsioonikunsti rikkusest ning mitmekülgsusest. Neljal õhtul jõuab publiku ette üle 80 Eesti säravaima instrumentalisti ja laulja. Mitmetahulise festivali kavas kõlab muusika varasest barokist romantismi, nüüdismuusika ning džässini, olulisel kohal on Eesti klassika kullavaramusse kuuluvad teosed.