Kultuur.info nädalasoovitused: 23.–29.09.2019

23.–29. septembril 2019 korraldab Eesti Instituut eesti keele aasta raames esmakordselt üleilmse eesti keele nädala, et tutvustada Eestit kõikjal maailmas meie kauni keele kaudu.

Ärgitame inimesi õppima eesti keeles mõned sõnad või väljendid, näiteks numbrid, tervitused või õnnesoovid. Iga eesti keele oskaja saab sellele kaasa aidata – õpetada mõned sõnad välismaalasest sõbrale, tuttavale, kolleegile või naabrile.

https://keelest.estinst.ee

Soome kuldaja klassikud Eero Järnefelt (1863‒1937) ja Venny Soldan-Brofeldt (1863‒1945) elasid ning töötasid 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku Soome kultuuriloos hästi tuntud Tuusula järve kunstnike kogukonnas. Helsingi lähedal, kauni loodusega Järvenpääl Tuusula järve maalilistel kallastel tekkis 1890ndail rahvusromantiline loomeinimeste kogukond, mille tuumikusse kuulusid kunstnikud Eero Järnefelt, Venny Soldan-Brofeldt, Pekka Halonen, helilooja Jean Sibelius ja kirjanik Juhani Aho.

Esmakordselt jõuab Fotografiska Tallinna seintele näitus, mille fookuses on must-valge film ja mida täiendavad võtteid ette valmistades visandatud kavandid ja ülesvõtted filmipaigast.

Yang Fudongi näitus “Mägesid liigutades” on inspireeritud samanimelisest kogumikust, mis on kokku pandud 4. sajandi Hiina taoistlikust tekstist “Liezi”. Mõistujutt, mida räägitakse Hiinas pea igale koolilapsele, räägib vanamehest, kes otsustab oma lastele ja lastelastele parema elu tagamiseks omaenese ihurammu abil purustada kaks mäge, mis takistavad ligipääsu tema majale. Ebarealistlikku eesmärki aitab täita mehe vankumatu usk, et peale tema surma viivad selle töö lõpule tema järeltulijad ja nende järglased.

Näituse “Vallutaja pilk” keskmes on Uus-Meremaa kunstniku Lisa Reihana võimas videoteos “In Pursuit of Venus [infected]”, mis esitab väljakutse visuaalkultuuri ajaloos kinnistunud stereotüüpidele oma ja võõra, eurooplaste ja pärismaalaste kujutamisel.

Reihana teose kõrval vaatleb näitus kolonialistlike stereotüüpide laia levikut ja mõju Baltimaades. Esitletakse Eesti muuseumides ja raamatukogudes leiduvat rohket kolooniate ja avastusretkede ainelist pildipärandit, baltisaksa maadeavastajate ümbermaailmareiside illustratsioone ning Vene impeeriumi rahvaste, sealhulgas eestlaste visuaalseid kujutisi.

Avafilmiks on Erich von Stroheimi erootiline tummfilm “Lollid naised” (1922). Stroheim oli Austria päritolu režissöör, kes liikus Hollywoodi juba 1906. aastal ja tegutses seal nii režissööri kui ka näitlejana. Ka filmis “Lollid naised” astub Stroheim lisaks lavastamisele üles näitlejana. Stroheimile kui režissöörile on omane dekandets, ekstsentriline huumor ja ühiskonnakriitika, millest tuleb juttu filmile eelnevas loengus. Filmi süüdistati liiga avameelses erootikas. Stroheimi käes on ka maailma pikima filmi rekord: tema ühiskonnakriitiline film “Ahnus” kestab 8 tundi.

Filmile eelneb Rainer Sarneti loeng.

Fotograafiat ja poeetilisi väljendusviise põimides on Temnikova & Kasela galeriis eksponeeritud Dénes Farkasi eri meediumites teosed. Fotod, Farkasi poolt ehitatud mööbel ja helisalvestused kannavad abstraktses vormis mälestusi inimestest ja asjadest, mis kunstnikule teatud eluhetkedel olulised on olnud. Hoidudes otsestest tõlgendustest tegelikele sündmustele mis olid teoste lähtepunktideks, tõstab Farkas detailid kontekstist välja ning osasid ühte ruumi kokku tuues pakub võimaluse neid narratiive nihestatult taasluua.

Eesti Arhitektuurimuuseumi huvilisterohke Avatud majade sarja esimesest ringkäigust möödub viis aastat, 25. septembril 2014 toimus ringkäik “Uuenev Rotermanni kvartal”.
2019. aasta sügise esimene ringkäik on järjekorras 50. ja teemaks taas “Uuenev Rotermanni kvartal”, kus vaadatakse kuidas viie aasta jooksul on Rotermanni kvartal uuenenud.

Ringkäiku juhib arhitektuuriloolane Karin Paulus, vaadatakse sisse erinevatesse uutesse ja uuenenud hoonetesse, tänava- ja katusekorrustele nii Rotermanni, Stalkeri kui ka Roseni tänavas. Lisaks arhitektuurile näeb kaasaaegset sisekujundust ja oma töid on lubanud tutvustada lubanud ka mõni arhitekt.

“Marianne ja Leonard” on tuntud dokumentalisti Nick Broomfieldi (“Kurt & Courtney”) filmidest kõige intiimsem ja isiklikum, sisaldades hulganisti imelisi arhiivilõike populaarse lauliku Leonard Coheni elust Kreekas Hydra saarel.

Rohkem kui maailmakuulsast laulikust ja tema karjäärist jutustab see film Cohenist kui poeedist, kes kandis endaga alati kaasas armastuslugu Mariannega metsikul Kreeka saarel. Nad surid kuuskümmend aastat hiljem vaid mõnekuulise vahega.