Kas sa tead, kust on pärit see teksapaar, mida praegu kannad? Kas tead, et sedasama odavalt saadud püksipaari on töödeldud mürgiste ainetega, mis on kahjulikud nii sinu tervisele kui keskkonnale? Kas kujutad ette, kui palju vett ja elektrit kulub ainuüksi selle ühe paari valmistamiseks? Oled sa ikka õnnelik ja uhke oma odavalt saadud teksade pärast?
Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi käe all on valmis saanud film „Moest väljas”. Film jutustab moedisainer Reet Ausist, kes otsib vastust küsimusele – kust tulevad need teksad, mis ma just ostsin?
Film annab hea ülevaate sellest, kuidas töötab kiirmood. Kui poes riideid valides näeme ainult lõpp-produkti, siis dokumentaal avab meile Lõuna-Ameerika puuvillakasvatajate elu, räägib sellest, kui palju ülejääki toodab riidevabrik ning kui vähe teavad tegelikust tootmisprotsessist moetööstuste juhid.
Tegemist on aktuaalse ja mõtlemapaneva teemaga kaasaegses Eestis, kus üha suurem hulk inimesi huvitub kas või sellest, kust tulevad meie toidukaubad. Miks mitte esitada sarnane küsimus ka riidepoes?
Jaak Kilmi on režissöör, kelle käe all on valminud auhinnatud dokumentaalfilme varemgi. Meenutagem „Müümise kunsti” või „Diskot ja tuumasõda”. Vabakutselise filmitegija, kirjaniku ja ajakirjaniku Lennart Laberenzi dokumentaalfilmid on linastunud Saksamaa ja Euroopa telekanalites ning rahvusvahelistel dokumentaalfilmide festivalidel.
Reet Aus on moedisainer, kes tegeleb väärtustava taaskasutusega ehk upcycling’uga. See on protsess, mille käigus tootmises tekkiv jääkmaterjal suunatakse disaini abil tagasi tootmisse. Reet ei taha meile näkku karjuda, mis on õige või vale, samuti ei pea ta vaatajale kuiva monoloogi keskkonnasäästlikkusest. Ei, Reet läheb kohale, vaatab, küsib ja uurib ning räägib sellest, millest teada sai, kaasahaaravalt ja arusaadavalt. Ta on ambitsioonikas tegutseja, kes tuhlab hooga kaltsuhunnikute vahel ja seisab oma vaadete eest moetööstuse bosside ees.
Filmi tugevuseks on kahtlemata moedisaineri portreteerimine. Reet Aus on tegutsev idealist – inimene, keda praeguses ühiskonnas kõige rohkem hinnatakse. Ta võitleb oma tõekspidamiste eest veenva kannatlikkusega, olles leidlik ja julge. Vaataja näeb Reeda õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Peategelasele kaasaelamine osutub üllatavalt lihtsaks.
Filmitutvustust lugedes võib vaatajale jääda mulje, et tegu on järjekordse filmiga sellest, kui halvasti käib käsi Bangladeshi õmblejatel. Ehkki teema on meediast mitmeid kordi läbi käinud, suutis „Moest väljas” näidata rõivatööstust uue nurga alt. Ainukese asjana võiks filmile ette heita puuvillakasvatajate lugu, mis on liiga lühike ja ebaisikuline, et meelde jääda või filmile lisaväärtust anda.
Film kasutab palju hästi töötavaid vastandusi: H&M-i poe avamine Tallinnas ja rõivaste sorteerimiskeskus Saksamaal, uhke kaubatänav kuskil Euroopas või Ameerikas ning rõivatööstusest reostunud jõgi. Visuaalse poole pealt jäävad silma kirkad värvid ja tekkivad mustrid. Suurest hulgast masinatest, riidetükkidest ja inimestest läheb silme eest mõnusasti kirjuks.
Jarek Kasari muusika on kaasahaarav ning kõlab hästi kokku masinate repetatiivse liikumisega. Muusika mängib vaatajate närvidel, lisades pinevust ja ootusärevust, kuid muutub Jarekule omaselt ka lustlikult naljatlevaks.
