Von Krahli Teater: “Keegi ei räägi koeraga normaalselt”
Esietendus: 31.10.
Lavastaja: Mart Koldits

Lavastus tegeleb asjadega, mis tavaliselt pole üldse mingi teema, sest need on lihtsalt nii iseenesestmõistetavad.

Trupp koges juba esimestes proovides, et kõige tavalisemad asjad ja tegevused pole kaugeltki tavalised. Mida iseenesestmõistetavam miski on, seda küsitavamaks see miski osutub. Ja kui neile tavalistele asjadele pöörata hetkeks suuremat tähelepanu ja lisada siia teatavat sorti veider tunnetus, hakkab nii mõndagi imelikku juhtuma.

NUKU Teater: “Lemuel Pitkini demonteerimine”
Esietendus: 4.10.
Autor: Nathanael West
Lavastaja: Mirko Rajas

Nukulavastus täiskasvanutele. Äärmuslik lugu inimeste kohtlemisest elutute esemetena.

“Lemuel Pitkini demonteerimine” on äärmuslik lugu sellest, kuidas inimesed kohtlevad üksteist kui elutuid esemeid – nukke –, kasutades neid vastavalt enda vajadusele, soovile ja kellaajale. Nende “nukkudega” mängides unustavad mängijad ära eneseväärikuse ning eiravad oma südametunnistust ja tundeid. Kas neil aga ongi teist valikut? Olles ka ise sõltuvad ja teistele alluvad, peavad nad otsustama, kas mängida või olla need, kellega mängitakse.

Eesti Draamateater: “Tartuffe”
Esietendus: 4.10.
Autor: Molière
Lavastaja: Lembit Peterson

Lembit Peterson tutvustab lavastust järgmiselt: “Klassikalise dramaturgiaga on ju nii, et mida suurem ja sisurikkam tekst, seda enam on sellest võimalik leida tänapäeva inimese jaoks huvitavaid aspekte. Kõige rohkem intrigeerib mind teema, millest Molière näidendi eessõnas räägib – silmakirjalikkus. Ta oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. /…/ Me ei too lavastust tänapäeva tuttavasse olustikku, kuid interpreteerime näidendi teksti tänapäeva inimestena, püüame seda kaasaja vaataja jaoks elama panna.”

Theatrum: “Reha”
Esietendus: 14.10.
Autor ja lavastaja: Andri Luup

Mida teha, kui sa ühel ilusal päeval ärkad suures mängus, kus mängitakse suurte panuste peale, aga sina oled nagu äsjasündinud? Kõik on uus ja tundmatu, teised sinu ümber osavad ja kogenud. Kas kohaneda kiiresti mängureeglitega või minna oma teed? Selles on küsimus. Kuidas jõuda järgmisele level’ile? Kvalitatiivse hüppeni? Ja kes võidab selle mängu? Kas peale jääb algaja õnn või ülim kogemus? Kes on see üks ja õnnelik võitja? Kes on kõige ägedam?

Teater NO99: “NO43 Kõnts”
Esietendus: 17.10.
Lavastajad-kunstnikud: Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo

On neid, kes peavad kaasaegset maailma inimkonna üheks suurimaks leiutiseks. Ja siis on teised, kelle arvates taandub tänapäeval kokkuvõttes kõik isiklikule eksistentsile. Inimeseks sündimine on argine. Inimeseks jäämine on kangelastegu. Kõik, mis meis on, surub meid tagasi ühele ja samale algtasandile.

Etenduse “Kõnts” laval on üheksa inimest − meie ise. Nad on seal olnud algusest peale. Vaikselt hakkab neile paistma elu ettemääratuse ja samas suvalisuse paine ja absurd. Evolutsioon on lõppenud. Midagi uut ei juhtu. Algavad inimestevahelised suhted täis pinget, raevu, tühjust, frustratsiooni ja inimhinge setteid. Jalg pannakse taha ja näoli poris olles ringi keerates ei paista enam tähed, vaid teise inimese põlevad silmad.

Rahvusooper Estonia: “Kratt”
Esietendus: 18.09.
Autor: Eduard Tubin
Lavastaja: Marina Kesler

“Kratt” on esimene Eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, et leida mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise. Kontrastina apla peremehe ja krati loole tõuseb esile peretütre ja sulase armastuslugu, millele peremees noormehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse – mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele?

Rakvere Teater: “Must prints”
Esietendus: 13.11.
Autor: Iris Murdoch
Lavastaja: Gerda Kordemets

Kaks sõpra ja konkurenti erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Üks on edukas ja muretu, teine teel täiuslikkuse poole ja elus pettunud. Mitme endise ja praeguse naise kaasabil vallandub kohati seebiooperlik ja hetketi isegi kriminaalse ülesehitusega pinev draama. Ja siis armub üks sõpradest teise tütresse.

On öeldud, et erootiline armastus valgustab ja pimestab, annab loomisvõime, kuid röövib selge pilgu. Iris Murdoch on laenanud Shakespeare’i suurtelt tragöödiatelt “keelatud armastuse” ning lisanud hulganisti Erose (erootiline armastus) ja Thanatose (kehastunud surm) väge. “Must prints” pühitseb eelkõige suurt armastust.

Ugala Teater: “Ema oli õunapuu”
Esietendus: 14.11.
Autor: Urmas Lennuk
Lavastaja: Vallo Kirs

“Ema oli õunapuu” on lugu kahest vennast, kes pole seitse aastat kohtunud, ja nende kodukülast, mis tasapisi inimestest tühjaks voolab. Veel on seal Tepo, kes armastab seda küla. Kes armastab nii tugevalt, et võiks selle nimel surra. Ja onu Sass, kes ootab lakkamatult, et tütar talle helistaks. Ja Hellen, kes tuleb oma minevikku otsima, sest oma tulevik on tal juba olemas.

Kõiki neid tegelasi seob aga endalegi ootamatult üks naine – ema, kes otsustas, et tema elab teisiti, paremini. Kõik nad saavad midagi, aga kas just seda, mida soovivad?

“Ema oli õunapuu” on Urmas Lennuki näitemängutriloogia kolmas osa. Esimese osa “Rongid siin enam ei…” lavastas Andres Noormets 2002. aastal Ugalas ning teine osa “Päeva lõpus” esietendus 2008. aastal Rakvere Teatris.

Teater Vanemuine: “Kesköö Pariisis”
Esietendus: 24.10.
Muusika: George Gershwin
Lavastaja: Michael Shannon (USA)

Ballett “Kesköö Pariisis” sai tekkimiseks algse impulsi Gershwini muusikalt ja silmapaistvatelt isiksustelt, kes tegutsesid 1920.–1950. aastate Pariisi kujutavas kunstis, teatri- ja moelavadel. Romain Erté, Elsa Chiaparelli, Josephine Baker ja Salvador Dali – oma ajastu ja tuleviku kujundajad – on põimitud kunstilisse tervikusse. Mänguline lähenemine andis lavastusmeeskonnale tegutsemiseks palju vabadust ja eelmainitud suurkujud andsid inspiratsiooni lavastuse visuaalide ja tegelasliinide lahtimõtestamiseks.

Tegelikult on “Kesköö Pariisis” lihtne armastuslugu. Võib ka öelda, et see on kaasaegne romantiline ballett, kust ei puudu armastuskolmnurk ega intriigid.

Tartu Uus Teater: “Baskin ehk nalja põhivormid”
Esietendus: 24.10.
Autor ja lavastaja: Ivar Põllu

“Baskin ehk nalja põhivormid” on uurimus huumorist. Tahame teada, mis on naljakas tänapäeval, siin ja praegu, täna, kus kõik on lubatud, nalja eest ei panda vangi, aga huumoriajakirja toimetuses töötamine võib olla eluohtlik.

Segame parimate kavatsustega kokku estraadinumbrid, prantsuse komöödia, muusikalise draama, nõukogude kino, meelejahutaja, vabaõhukomöödia, kuulsuste elulood, anekdoodid ja legendid, tembime kõike kunstiliste liialdustega ning looritame ähmaste vihjetega.

Tulemuseks on Tartu Uue Teatri esimene komöödia.

Teater Endla: “Tramm nimega Iha“
Esietendus: 31.10.
Autor: Tennessee Williams
Lavastaja: Ingomar Vihmar

Ameerika kirjaniku Tennessee Williamsi psühholoogiliselt keeruka näidendi peateema on ideaalide ja unistuste vastuolu argitegelikkusega.

Kodu ja seltskondliku positsiooni kaotanud Blanche otsib pelgupaika õe Stella ja tema abikaasa Stanley, lihtsa töömehe juures. Ülitundlik naine jääb selles keskkonnas aga võõraks ja üksildaseks ning ajapikku kistakse päevavalgele tema hapra loomuse hämaram külg.

1972. aastal Endlas esietendunud “Trammi nimega Iha” pidas kriitika üheks hooaja parimaks lavastuseks, mida kinnitasid Teatriühingu preemiad lavastajale Kaarin Raidile ja naispeaosatäitjale Tiia Kriisale. Peenpsühholoogiline lavastus juhatas sisse ühe huvitavama perioodi teatri ajaloos.