Kultuur.info nädalasoovitused: 29.10.–4.11.2018

Näitusel osalevad kunstnikud ja teosed kõnetavad valguse, psühhogeograafia ja psühhedeelia seost. Peaesineja on Rootsi kuulsaim kunstnik-provokaator, Stockholmi helilooja, visuaalkunstnik ja kuraator Carl Michael von Hausswolff, kes on enda rajatud kuningriigi Elgaland-Vargalandi monarh. Lisaks temale osalevad näitusel eesti kunstnikud Liisa Hirsch, Tammo Sumera, Kristel Saan, Johannes Luik, Aivar Tõnso ja teadmata päritolu Tundmatu Kunstnik. Näituse eriprojektina esitletakse Tartu Kunstimajas Eestis esmakordselt Brion Gysini ja William Burroughsi 1959. aastal leiutatud ja Psychic TV populariseeritud legendaarset hallutsinatsioone esile kutsuvat Dreamachine’i ehk Unenäomasinat, mida nimetatakse ka maailma esimeseks kunstiteoseks, mida vaadatakse kinnisilmi.

Rahvusvaheline nüüdismuusika festival AFEKT võõrustab maailma nüüdismuusika tippklassi kuuluvaid heliloojaid ja interpreete. Nüüdismuusika elav klassik Helmut Lachenmann viibib Eestis kogu festivali vältel, andes avalikke loenguid, kohtudes publikuga kontserdieelsetel vestlustel ning osaledes lahtistes proovides ja töötubades. Teised festivali peakülalised on briti helilooja Rebecca Saunders ning saksa nüüdismuusika suurkuju, helilooja ja dirigent Enno Poppe. Solistide ja kollektiivide osalus festivalil on esmaklassiline: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, viiuldaja Eva-Christina Schönweiss, dirigent Bas Wiegers, Arash Yazdani ja Tallinna Uue Muusika Ansambel, Ensemble Hashtag, NeoQuartet, sopranid Iris Oja ja Kädy Plaas-Kala, tšellist Leho Karin, Tallinna Muusikakeskkooli ja Tartu H. Elleri Muusikakooli noored muusikud.

Vast alanud hooaja esimene “Kuu kutse” on pühendatud Ellen Niidule – kirjanikule, tõlkijale, emale, luuletajale. Niidu sulest ilmunud armastatud lastelugude kõrval keskendutakse aga ka tema teistsugustele tektsidele. Karmidele, täpsetele, soojadele, helladele, inimest ja argipäeva ümbersõnastavatele tekstidele. Proosat ja luulet vahendavad Toomas Suuman, Priit Põldma ja Grete Jürgenson.

Lase end üllatada raamatukohvikul, kus menüüs on spetsiaalselt sulle tehtud raamatuvalikud eelroa, pearoa ja magustoidu näol. Juurde tassike kohvi ja teiste raamatuhuviliste seltskond.

Improtest on kontserdisari, mis toob kuulajateni improvisatsioonilise muusika nähtusi meilt ja mujalt. Seekord pakuvad füüsilist helikogemust Isabelle Duthoit ja Taavi Kerikmäe. Isabelle Duthoit on professionaalne klarnetimängija, kes alustas vokaalikatsetusi autodidaktina. Hiljem on ta hääletehnikaid õppinud Jaapani Noh ja Bunraku teatrite juures Kyotos. Taavi Kerikmäe on pianist ja elektronmuusik. Tema muusikat võiks iseloomustada kui musique concret’i, mida esitatakse laivis. Taavit köidavad helilised objektid oma kordumatutes tämbrites ja akustilistes omadustes.

Otsitakse vastust küsimusele, mida Nordic noir endast üldse kujutab. Miks tasub igaühel Põhjamaade krimikirjandusega tutvust teha? Mille kallal toimetavad meie kohalikud krimikirjanikud? Millist lugemist tasuks Põhjamaade krimikirjandusest järgmisena valida või hoopis oodata?

Vestlusringis osalevad:
∙ tunnustatud julgeolekuekspert ja nüüdseks ka populaarne krimikirjanik Erkki Koort,
∙ Silva Stökeli kriminaalromaanide autor Birk Rohelend,
∙ kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Krista Kaer,
∙ Tallinna Ülikoolis loovuse loenguid andnud lektor Stanislav Nemeržitski.
Vestlust modereerib kultuuriga tihedalt seotud ajakirjanik Keiu Virro.

Kätte on jõudnud aeg, mil ilmad lähevad külmemaks, õhtud tumedamaks ja ööd pikemaks ning targem on tuppa tõmbuda ning teiste seltsis õdusalt aega veeta. Või ka õudselt. Sest hinged on liikvel ja mõned neist on vägagi kõhedusttekitavad. Seega on soovitatav sõpradega koos Tallinna kõige kurikuulsamas kummitustetornis vanu õudusfilme vaadata. Seltsis on segasem ja julgem! Filme tutvustavad mitmed inimesed, aga põhjalikumalt on fookuses Nõukogude Liidu esimene horror-film “Vii” (1967). Lisaks saab näha filme “House on Haunted Hill” (1959), “Nosferatu” (1922) ja “Night of the Living Dead” (1968).

Kumu kunstifilmide festival (KuFF) on Eesti esimene ja ainus filmi- ning visuaalkunsti suhetele keskenduv kultuurisündmus. Festivalil näidatakse Kumu auditooriumis nelja päeva jooksul nii dokumentaalseid, lavastuslikke kui ka eksperimentaalseid kunsti- ja kunstnikufilme, mille autorid on ühel või teisel viisil seotud visuaalkunstiga ning teevad selle oma töödes nähtavaks. Kolmanda KuFFi programm keskendub sellele, mida tõid filmi- ja visuaalse kunsti suhetesse uut 1990. aastad. Dialoogis näitusega “Salatoimikud” esitleb KuFF 1990. aastate videokunsti, mis hõlmab Eesti, Läti ja Leedu programme. Ühe alateemana kõrvutatakse Eesti ja Euroopa 1990. aastate filmi- ja videokunsti samal ajal Põhja-Ameerikas toimunuga.

Hingede öö muusika. Hingede öömuusika. Hingedeaeg on aeg, mil vaadata endasse, mõelda lähedastele siin- ja sealpool, avada uksi unistustele, loovusele ja kujutlusvõimele. Muusikale lisab hingedepäev uue salapärase dimensiooni. Nii sünnib hingede öö muusika – hingede öömuusika … Tartu Jaani kirikus saab sel õhtul ja ööl kogeda Mari Jürjensi sügavat sissevaadet inimese hinge, Argo Valsi õhulist, gruuvivat ja otsingulist heliloomet, mida saadab Alyona Movko videokunst, ning Taavi Tulevi ambient-helimaastikke koos Alyona Movko visuaalidega.

2. novembril on hingedepäev ja omal kohal on lood ning pajatused aasta kõige müstilisemast ning pimedamast ajast, mil tondid, mardused, esivanemate hinged ja muud olendid teispoolsusest maa peal ringi luusivad … Audiovisuaalne bänd Oopus koosseisus Johannes Ahun (analoogsüntesaatorid), Mari Meentalo (flööt, torupill, parmupill, viled, vokaal ja luuper) ning Aleksander Sprohgis (valgus ja visuaalid) loovad sel puhul Kuressaares erilise keskkonna muusika, visuaalide ning maitsvate roogade nautimiseks. Oopuse loomingut iseloomustavad pärimusmuusikast tuntud instrumendid, live-elektrooniline muusika ja kohaspetsiifilised visuaalid.