Eesti-Läti piirikaubandus on teadaolevalt omandanud hiiglaslikud mõõtmed ning sellest ajendatuna on Jan Uuspõld ja Ago Anderson otsustanud saada Valgas hubase saunakese ees kokku ja oma elude üle arutleda. Koos püütakse üles leida see piir, mida ületades ollakse üle piiri läinud.
“Piiri peal” on must komöödia vabas õhus, mida mängitakse Valgas juba teist suve. Autoriteks ja lavapartneriteks on Jan Uuspõld ja Ago Anderson. Etenduse jooksul kuuleb publik uskumatuid, koomilisi, kuid ka natuke kurbasid lugusid, mis on alguse saanud siis, kui on võetud mõni naps ja natuke pealegi. Eks kõige naljakamad asjad hakkavad juhtuma ikka siis, kui mehed joovad koos õlut, sest nagu Anderson lavastuseski ütleb: “Ükski meeldejääv ja naljakas lugu ei alga ju sellega, et istusime sõpradega ja jõime vett.”
Mis seal salata, etendus mõjub kohati kui suur alkoholireklaam, arvestades, et muuhulgas püütakse pealtvaatajatele selgitada põhjuseid, miks õllejoomine tervisele lausa kasulik on. Samuti lehvivad ürituse alal Super Alko lipud, publikul on soojendamiseks ümber sama ettevõtte fliistekid ja sellest poest tuntud pähklitest räägitakse nii etenduses kui müüakse vaheajal snäkkidekski. Loodetavasti jõuab rahvale siiski kohale, et kõik need lood on küll lõbusad kuulata, kuid nendes ei ole midagi kadestamisväärset, sest ühel hetkel nendib ka Jan Uuspõld, et kuigi on tehtud koerustükke, mida on lõbus meenutada, siis on tal oma joomisaegadest ka kahetsusi, millest on alles hiljem kainena aru saanud. Uuspõld üllataski mind selle lavastuse juures kõige rohkem. Pole väga palju inimesi, kes julgeksid Eesti rahva ees rääkida isiklikel teemadel, mille kohta on publik meediast juba palju kuulnud. Enda üle naerda Uuspõld igatahes oskab.
Loodetavasti jõuab rahvale siiski kohale, et kõik need lood on küll lõbusad kuulata, kuid nendes ei ole midagi kadestamisväärset, sest ühel hetkel nendib ka Jan Uuspõld, et kuigi on tehtud koerustükke, mida on lõbus meenutada, siis on tal oma joomisaegadest ka kahetsusi, millest on alles hiljem kainena aru saanud.
Pealtvaatajad naersid palju ja tundus, et kõik olid humoorika suveõhtuga rahul. Eriti naljakas oli muidugi see, kuidas mehed näitasid väga ilmekalt, kuidas purjus inimesed kõnnivad. Purjus inimese mängimise tiitli võiks küll anda Ago Andersonile. Publikut kaasati õhtu jooksul mitu korda, näiteks paluti kõigil püsti tõusta, et teha koos üks hüpe ja kuulatada, kas parklas olevatest autodest on kuulda piirilt ostetud alkoholipudelite kõlinat. Samuti viidi läbi väike annetuste kogumine, et selgitada välja, kas kaine inimene ka hädasolijat aitab või on “Jõulutunnel” ja teised sellised saated üles ehitatud lootes purjus inimeste härdale südamele.
Kokkuvõttes võib öelda, et “Piiri peal”oli tore õhtupoolik, kus sai naerda, kuid millel sügavamat sisu on raske leida. Võib-olla see ongi tore, sest kui etendus oleks olnud katkematu mulin alkoholiaktsiisist ja Jevgeni Ossinovskist, siis oleksid asjad olnud ikka päris jamasti. Praegu läks täitsa meeleolukalt.
