XI Tallinna talvefestival, mis toimub tänavu 5.–13. veebruarini, läheneb suure hooga. Et festivali sisu ja korraldamise tagamaadega lähemalt tuttavaks saada, usutles Ave Palm Muusikute fondi PLMF loojat ja kunstilist nõustajat, ooperilauljat Pille Lille ning fondi direktorit Heidy Eskor-Kivilood. Festivali puudutavatele küsimustele vastasid ka tšellist Andreas Lend, viiuldaja Sigrid Kuulmann ja kontsertmeister Piia Paemurru.
Kuidas lähenete seekordsele Tallinna talvefestivalile korralduslikult? Mida kõige enam silmas peate?
H.E.-K.: Talvefestivali laiem eesmärk on vähehaaval muutuda mitut valdkonda ühendavaks atraktiivseks talvise perioodi tähtürituseks Tallinna linnapildis. Eelmisel aastal kaasasime valguse kui valdkonna – tekkisid huvitavad installatsioonid majadele, sealhulgas Raekoja fassaadile. Sel aastal lisandub koostöö Vanalinna Seltsiga. 13. veebruar märgib festivali lõppu, ent samas tähistame festivali südames – vanalinnas – ühiselt vastlapäeva. Kell 18.00 algab Musumäelt pillide saatel tõrvikurongkäik, mis päädib Raekoja platsil lastelaulu ja ringmängudega. Muusika kui valdkonnaga haakub mõnusalt kohvikultuur. Meil on mitu partnerit, kes toimetavad meiega festivali kestel ühes võtmes – pakuvad festivalikooki või jagavad infot. Selle aasta partneritena saame välja tuua kohvikud Maiasmokk, Kehrwieder ning Clayhills Gastropub. Maiasmokk pakub Talvefestivali kooki erihinnaga, Clayhills Gastropub pakub kontserdipileti esitamisel oma menüühindadest 10% soodustust. Hopneri majas toimuvad kontserdid on kohvikulaudadega – tangomuusikat on võimalik nautida oma maitsemeeli kohvi ja koogiga ergutades. Selle aasta heateoalgatus kogub raha, et aidata Vanalinna Muusikakooli erivajadustega laste tugiisikute õpet toetada suuremas mahus. Noored viiuldajad, tšellistid, kitarristid, akordionistid ja pianistid annavad oma panuse iga festivalikontserdi alguses.
Kuna 2018 tähistab PLMF-i 15. tegutsemisaastat, toimub 7. veebruaril Estonia kontserdisaalis pidulik gala fondi toetatud muusikute ning välisinterpreetide osavõtul.
Mida erilist publikule Muusikute fondi PLMF 15. sünnipäeva puhul pakute?
P.L.: Fondi kõikidel ümmargustel sünnipäevadel oleme korraldanud piduliku galakontserdi ja nii ka sel korral. Ei saa olla suuremat rõõmu, kui olla kõigi nende muusikutega kõrvuti laval, keda PLMF-iga seob tihe koostöö. Esinemine Eesti kõige prestiižsemas kontserdisaalis on igale muusikule tähtsündmus ja oleme õnnelikud, et saame seda võimalust aeg-ajalt pakkuda. Estonia kontserdisaal on üks parima akustika ja Steinway kontsertklaveriga saale, mis loob erilise hingelise tunnetuse ja aitab kaasa interpreetide kvaliteedi avamisele. Esinejatena pakume nii Eesti omi lemmikuid kui ka külalisi.
Kas tunnete, et PLMF-il on praeguseks välja kujunenud oma publik, ning mida teete selleks, et seda publikut veelgi laiendada?
P.L.: Tunnen, et järjest enam leiavad PLMF-i kontsertidele tee muusikaarmastajad, kes teavad, et neid ootab ees muusikaelamus. Kõikide tegutsemisaastate jooksul oleme tundnud rõõmu Eesti muusikutest, kes vaimustavad publikut pidevalt erinevates saalides, ja usume, et nad tulevad ikka ja jälle oma lemmikuid kuulama. Samuti on koolikontsertidel saanud õpilased Valgast-Narvani ja Metsapoolelt-Mustveeni tuttavaks Eesti tippsolistidega ning kindlasti on ka nende seast kasvanud meile noort publikut.
Mis on festivali korraldamisel olnud kõige suurem rõõm ning millised ootused on selleks aastaks?
P.L.: Rõõm publiku tagasisidest, säravatest naeratustest ja hingelistest pisaratest on see, mis annab jõu alustada ikka ja jälle uute sündmuste planeerimist. Tippmuusiku elukutse on üks nendest, mis toob küll hingele erakordset rõõmu, kuid nõuab pidevat enesetäiustamist. Suurim ootus on, et muusikud jõuaksid hinge-, vaimu- ja materiaalse maailma vahelisse tasakaalu. See pole kerge! Õnneks paljudel see õnnestub ja sellele kaasaaitamiseks ongi PLMF loodud.
Milline on olnud kõige meeldivam tagasiside, mida olete publikult saanud?
P.L.: Meeldivat vastukaja on aastate jooksul olnud väga-väga palju… Kõige suurem rõõm on, kui öeldakse, et muusiku tase on uskumatult kõrge, või siis, et festivali tase on märgatavalt tõusnud. Laste ütlemised on armsad. Küll tal on võimas hääl, kust see tuleb? Harf on nii pehme ja paitav! Kuidas saab nii palju rõõmu valmistada?
Kuidas jõudsite seekordse otsuseni, keda heateoalgatusega “Tõsta pilk ja ava süda” toetada?
H.E.-K.: Kuna Talvefestival keskendub valdavalt vanalinna atraktiivsetele kontserdisaalidele ning ka muud tegevused koostöös Vanalinna Seltsiga leiavad aset linnasüdames, mõtlesime koos fondiga isekeskis ning seltsi juhatusega ühiselt, mida või keda on meil sel aastal võimalik toetada. Vanalinna Muusikakool kui Ladina kvartali süda oma suurepärase metoodilise tegevusega erivajadustega laste huvihariduse korraldamisel tundus päris hea valik. Loodame, et festivali tulemusel on võimalik suuremal määral kaasata tugiisikuid, et erivajadustega lastele muusikakooli õpingute kestel tuge pakkuda. Tõstame pilgud ja avame südamed!
Milliseid esinejaid ise sel aastal kõige enam ootate ning mida soovitaksite teistelegi?
P.L.: Mul on raske sellele vastata, sest kõik esinejad on fantastilised, lihtsalt tulge ja saage osa toredast festivalist!
Millal ühinesite PLMF-i tegevustega ja kas PLMF on mõjutanud Teie erialast arengut?
A.L.: Minu koostöö PLMF-iga algas suuremas ulatuses umbes kaheksa aastat tagasi ning fond on pakkunud mulle rikkalikult esinemis- ja arenemisvõimalusi nii Eestis kui välismaal. Suuresti tänu neile olen artist, kellel on motivatsioon, muusikaline väljund ning muusikueluks vajalik kogemustepagas.
S.K.: Mina olen koostööd teinud algusest peale – aastast 2003. On hea meel, et Pille Lill pakkus kohe alguses esinemisvõimalusi, mis on hiljem jäänud pidevaks koostööks. Tänu sellele on erialane areng olnud kogu aeg stabiilne. Kui interpreedil on pidevalt kontserte, saab ta kogu aeg repertuaari õppida. Mul on lugude osas olnud enam-vähem vaba valik, vähe on olnud repertuaari osas tellimusi, mis on andnud vabadust ning minu isiklikule arengule väga positiivselt kaasa aidanud.
Mitu korda olete varem Talvefestivalil esinenud ning milline on olnud neist kõige meeldivam esinemiskogemus?
P.P.: Minu meelest olen esinenud peaaegu kõikidel Talvefestivalidel. Väga tihti just noorte lauljate galal pianistina. Noortega on üldse väga tore koos töötada, neis on energiat ja entusiasmi. Võib-olla üks erilisemaid kogemusi oli kontsert koostöös Valgusfestivaliga, kus toimus otseülekanne koos pildiga Raekoja seinale.
S.K.: Talvefestivalil olen esinenud peaaegu igal aastal, vaid mõne üksiku korra olen eemal olnud. Siiamaani on kõige meeldivam olnud väga heade muusikutega koosmusitseerimine. Festivalil oleme üles astunud Trio Hemeisiga, kellega alustasime kontserttegevust aastal 2012, esinedes Itaalias, kus me ei esinenud küll selle nime all, aga sama koosseisuga. Samuti olen palju muusikat mänginud väga andeka pianisti Ralf Taaliga. Koosmusitseerimine tekitab sünergia, mis võimaldab tagantjärele energiat üleval hoida.
Kuidas valmistud seekordseks festivaliks? Kas lood on paigas ja prooviperiood täies hoos?
A.L.: Seekordsel festivalil esinen festivali kahel kontserdil, mille vahele saab kena tangonimelise paralleeli tõmmata. 8. veebruaril astun üles koos Argentiina bandoneonimängija Marcelo Nisinmani ning peamiselt Poola muusikutest koosneva rahvusvahelise Baltic Neopolise kvartetiga, kellega esitame nii Nisinmani kui ka Astor Piazzolla tangosid. 10. veebruaril on kontsert koos Eesti muusikute Virgo Veldi (saksofon) ja Jaak Lutsojaga (akordion), kellega esitame Indrek Liidi tangokava. Lisaks esinen veel 7. veebruaril PLMF-i galal trio Hemeisi ning Kristina Kriidiga (viiul).
P.P.: Sel korral esinen PLMF-i juubeligalal. Programm on paigas, proovid on alanud.
S.K.: Festivalil astun üles kolmel korral. Trio Hemeisiga on meil ees ootamas mitu kontserti: esineme Eesti Vabariik 100 raames, veebruaris oleme Helsingis, märtsis Varssavis ning maikuus Rumeenias, Bukarestis. Seega on vaja end pikemas perspektiivis vormis hoida ning Talvefestival on selle loomulik osa.
Milliseid artiste soovid kindlasti vaatama minna ning keda soovitaksid teistelegi?
A.L.: Sirvides tänavuse Talvefestivali kava, mis on väga mitmekülgne ja rikkalik, on minu isiklik esimene valik Marko Martini sooloõhtu. Tean, et interpreedi jaoks on terve kontserdi koostamine ja ettevalmistamine üks suur mõtlemine ja mõtestamine. Sellise valiku tagaplaan on võib-olla soov süveneda ning keskenduda, mis on tänapäeva ühiskonnas mõneti teisejärguliseks jäänud.
P.P.: Selle aasta festivalist valiksin arvatavasti esimesena Anna-Liisa Bezrodny ja sõbrad. Seda mitmel põhjusel, aga üks neist on kontserdi programmis olev Schuberti Forellide kvintett, mis on üks mu lemmikteoseid.
S.K.: Talvefestivalil väärivad kindlasti kuulamist pianistid Ralf Taal ja Irina Zahharenkova, tšellist Andreas Lend; viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny ja vioolamängija Yuri Zhislin astuvad üles huvitavate kavadega. Olen väga õnnelik ja uhke, et saan nendega koos mängida.
Pildil: Talvefestivali esineja, klaveritrio Hemeīs, kellest kaks on ka intervjuule vastajad (Andreas Lend ja Sigrid Kuulmann).
