Kultuur.info nädalasoovitused: 29.07.–4.08.2019

Uks maailma, kuhu pääseb läbi tunnetuse ja katsetuste. Värvid, kihid, tekstuurid ja õhk nende vahel.

Näitus on sündinud värvinäljast.

Põhiliselt joonistamisega tegeledes on vaheldusjanus sündinud segatehnika katsetused, mis suplevad külluses. Kasutatud on akrüül- ja vesivärve, tinti, õlipastelle, markereid, pliiatseid, trükivärvi ja teisigi meediumeid.

“Seitsme maa ja mere taga” on Krõõt Kukkuri teine isikunäitus Stella Soomlais galeriis.

Esmakordselt on Eesti publikul võimalus saada osa Itaalia fotograaf Nicola Bertellotti töödest näitusel “Hüljatud ilu”. Kunstnik uurib läbi oma kaamerasilma kõdunemise ja lagunemise esteetikat, mahajäetud ja unustatud kohtade ilu ning lõpu fenomeni. Näitusel on väljas fotod arhitektuuripärlitest, mis on tänaseks mahajäetud, lagunenud ja unustatud. Pildile püütud hoonetes on inimtegevus peatunud, seal ei kuule laste rõõmsat kilkamist, inimeste jutte ega vaimulike palvet, need on inimtekkelised objektid, kuhu inimese jalg enam ei astu ja kus loodus nüüd taas võimust võtab.

“Külm sõda” on kirglik ja sügav film suurest armastusest. See kajastab traagilist ajalooperioodi, kui stalinistlik režiim haaras Poola võimu. Rahval jäi üle kas uuele võimule alistuda või vastu hakata – teades, et eriteenistused hakkavad neid jälitama.

Pawel Pawlikowski kinematograafiline poeem sarnaneb Hollywoodi 1940. ja 1950. aastate film noir’iga. Ka see film on mustvalge, tunda võib sigarihõngu, kuulda džässi. 

“Eesti jumalad” on Paide Teatri aplaus 101aastasele Eestile ja eestlasele, kes siin juba tuhandeid aastaid kive ja kartuleid on korjanud. “Eesti jumalad” on vaatemänguline pilguheit peeglisse, kust vaatab vastu eestlane ühes oma jumalatega.

Vargamäe veerel küsime just niisamuti nagu Põrgupõhja Jürka – kas ja kuidas võib eestlane õndsaks saada?

Ühel väikesel saarel on maja, kus elavad tuntud helilooja Miikael, tema abikaasa Iida ja tütar Uuma.

Heliloojal on tulemas sünnipäev, kui täiesti ootamatult kaotab ta kõnevõime. Miikael ei suuda enam sõnagi öelda ja ta ei teagi, mida öelda ja kellele. Tundub, et tal on juhtunud midagi tõsist ja ta ei suuda seda sõnastada. Peo eelõhtul tuleb mandrilt sünnipäevale ka vanem tütar Kiira koos kusagilt leitud peigmees Marioga, keda ta soovib tutvustada. Aga isa ei räägi midagi ja kui inimene ei räägi, pole kindel, kas ta kuuleb. Tema naine Iida on suures segaduses, sest ta soovib, et kõik läheks hästi, aga sünnipäev kisub vägisi kiiva.

1. ja 2. augustil etendub Leigo Järvemuusika festivalil Andri Luubi lavastatud muusikaline metsarännak “Thule mustrid”, mis on inspireeritud Tõnu Kõrvitsa loomingust.

Retketekstid on kokku pannud Andri Luup ja Toomas Täht, koreograafilised vahenumbrid seadnud Anna Kristin McCarthy. Kontsertrännak lõppeb müstilises metsas, kuhu valgusfestivalide korraldaja Indrek Leht on ööhämarusse sulatanud lummavad valgusinstallatsioonid.

Augustikuu algab Triigi Filharmoonias eriti muinasjutuliselt – Jaan Pehk, Berit Kaschan ja Stella Skulatšjova toovad kokku jutuvestmise kunsti, muusikalised improvisatsioonid ja nüüdisaegse graafika võimalused, et rääkida teile üks muinasjutt.

Uus album “Traadilda’” toob noored mehed juurte juurde ehk plaadil saavad kõlama ainult a-capella esitatud seto rahvalaulud. Zetod, keda võib käsitleda justkui seto koorina, kes on lisanud seto leelole ehk seto rahvalaulule kamaluga instrumentaalset muusikat, kasutades oma loomingus tüüpilise rokkbändi elemente, teeb uue a-capella albumiga kummarduse Setomaale ning selle sügavale lauluvaramule.

Näituse “Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast” finissage, mille raames toimub vestlusõhtu teemal “Postsovetlik esteetika. Ida-Euroopa globaliseeruv mood”.

Vestlusel osalevad disainiajaloolane ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas, kultuuriteadlane ja etnoloog Kirsti Jõesalu ning kultuurikriitik ja Müürilehe kultuuritoimetaja Aleksander Tsapov. Vestlust modereerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht Sten Ojavee.